AvangnâmioK - 01.09.1933, Síða 4
— 84 —
sissussut nunaKåmingnigdlo isumavdluarfigissau-
ssut intitigssarsiornermut kajumissusiat Kunuti-
niarpatdlåriaKångitsoK. nalungikaluarpara ukiune
kingugdlerne piniartut sfitineKarungnaeriartortut,
uvangale tainia issigingilåka, misigisimagavko
nunane tamane taimåingitsoK. takussardlugume
taima oKångineK ajornaKaoK. imaingmat: auina-
rtitigssarsiorfilingne, aulisagkanik tuniniaivtiling-
ne niuvertoKarfingnilo krvfartornermik inutigssar-
siorfilingne piniarne« soKutigineKångeKaoK. pi-
niarnerinarmigdle inussutilingne piniameK ilu-
ngersomarsiartoKaoK piniagagssaerukiartorame u-
kiune kingugdlerne. piniagagssaerukiartorneruv-
me nalunaerKutarå piniartut ungasingnerussumut
piniartariaKalernerat.
månale kalåtdlit infitigssarsiornerat misigssor-
dlugo nalunångilaK piniartut aulisartutdlo åssi-
gingmik perKussusiorfigisavdlugit ajornaKissoK.
sulilo ajornarneruvoK kujatåne avangnånilo per-
Kussutit åssigigsisavdlugit.
< kujatåne landsraadit piniarnermut nålagker-
suinigssaK pivdlugo sujunersutait avangnåne
landsraadinut aperKutitut akuerissagssatutdlo
nagsiuneKartarput tåukuningalo akuerineKarunik
sinerissamut tamarmut inatsisigssatut auiajangi-
gaussarput. sordlo måko: umassunik endgsisi-
matitsineK kinguågssiortitsinerdlo, mitit månilo
uvdluilo. tamåkulo aulajangersagkat agsut „ki-
siåne“Karput.
avangnånilo landsraadinut ilaussfissut akue-
rmgnigtutdlo auna isumagissåt: tugtut erKigsi-
simatineKåsåput kinguågssiortineKardlutigdlo. ki-
siåne August Septemberilo piumassut tugtuniå-
såput angutaugpat arnaugpatdlo sordlo atauseK,
malerssordlugitdlo toKorarneKåsåput. — erxigsisi-
matitsineK taimåingilaK, kinguågssiortiniagkat ar-
naviait toKorarneKarneK ajorput, perKussut tai-
maileriardlune aserorpoK, taimåitordlo atorfigssa-
KångilaK. — åmåtaoK mitit måné uvdluilo avang-
nåta ilåne iluaKutaoKissut taimatordluinaK tåu-
kuninga piaivfigineKarput. mitinigdlo iluaKute-
Karniaraluartut arsågaungmata aulisagkanik ujar-
dlertitsineK aningaussarpagssuarnik akilerdlugo
suliarigaluarpåt, kinguneKangångilardle.
aunalo autdlarKautåne piniartut erKartoravkit
isumama tungavia: piniartut angisorssuarmik pi-
ssaKarångvta nunaKatigit nuånårutigissaKigåt, ma-
na tamåna soraeriartorpoK sukaKissumik. tama-
tumalo pissutå auna: kujatåne Kilaluvkat ungor-
neKartarnerat navssåriartuinarsimavait, sujugdler-
me K’aKungme, kingornalo Agpamiune Kagssu-
ssualerdlutik. manale malerssuivfiussartut tåuko
atinångorérput. malerssuissarnerdle tamåna ajo-
KutaoKissoK avangnånut Kangerssuatsåmut — Ki-
laluvkat kujåmukåt avKusernånut -- nflngneKarsi-
mavoK. Kularnångitsumik avangnåta ukiorpag-
ssungitsut kujatånisut Kilaluvkat tungaisigut nå-
kariartutigssånik. tamånale Kavsinit agssortåtigi-
neKartarmat imailivdlugo påsititdlara: umassoK
sunalQnit nerissarfingmine uveritsagsimångitsoK
ungordlugo pérsineK ajornångeKaoK, sermimut
iluliarssuarnutdlo sikorssuarnutdlo Kimåssartu-
ngitsoK. piniarnermik ilungersortfisirnavdlune ta-
måna påsisimaneK ajornångeKaoK.
imailivdlugume Umassunik erKigsisimatitsiv-
dlune amerdlisitsiniarneK påsiniåsavarput: uma-
ssut kalåtdlinut iluaKutaoKalutigdlo piniartaria-
KaKissut, kalåtdlit perKussutinut nålåsagunik ig-
torissariaKalerpait, pivfigssåungitsukutdle pissa-
Kåsagunik pitdlåumik akilissariaKalerdlutik. uv-
fale nunavta kitåne tunuanilo inuiait takornar-
tat nålagaKavsanguaratik nålagkersortivtinut nålå-
ngitsuliornerinarmik kalåtdlip KaKugumut piv-
dluautigssaralue nungussarait uvavtine maKaissi-
nartorujugssuångorterérdlugit. tamånåinaungilar-
dle, åmåtaoK ukiune kingugdlerne kalåtdlit au-
lisagkat pivdluautitoreamingnut tåmariartuinartu-
nut taorsiutdlugit sångnialerugtorait, avatånit ta-
kornartåtaoK arsåriartuinarpait, nauk nålagker-
sortivta ilungersorfigalutigdlo pinerdlugtutut pitr
dlartaraluaråtik. tåssame perKussut pivfigssalik
taimåitarpoK.
uvagutdle nunavtine kalåtdlinut perKussutit
måkununa issornauteKarput: pivfigssaringisaisi-
gut tugtut toKuneKartarput, aussame mitit untri-
tiligpagssuit ungordlugit toKuneKartarput, initit
månigpagssue tigorarneKartarput. perKussutdle
pivfigssaligtut issigisaguvtigo akiliutigssaK nauk?
måname erKaissarpara: KangagOK kalåtdlit nu-
nane nakuartat pissagterugtormata tåukua „ma-
lerKiarnåKaoK“tinagit piniartue autdlartaringitdlat,
nålångitsoKaraluarångatdlo erninaK tdKiitaråt. u-