AvangnâmioK - 01.03.1941, Blaðsíða 4
20
AVANGNÅMIOK’
Nr. 3
ssagssaKartOKångilaK. sumik nungfitsisimassut
niuvertumit Kinussarput pigssaKarunigdlo pissar-
dlutik.
såruname Danmarkip tigussausimanerane pf-
ssutsit atQtut pivdlugit nimårutigssaKångilagut.
handelimut pissortautitaussut sulivdluarput.
Iginiarfingme niuvertoruseK Kanigtunguåkut
aitsåt atortfllerpoK pissutsitdlo sule sungiutdluar-
nagit. OKalujårpatdlångikaluarune iluanårnertisa-
galuarpoK.
P. Dalager.
„Avangnåmiup“ imagssainik misigssuissartut
Kinuvigisimavånga „asimioKarfit" ajoKilugpat-
dlårnerat pivdlugo issornartorsiuineK OKauseKar-
figitsiarKuvdlugo.
tamåna agdlauserisavdlugo ajornakusornaku-
lugkaluaKaoK; asimioKarfime ajoKilungnerardlu-
git agdlagtOK ilåtigut iluaméraluarmat: nunaKar-
léreårne ilångue ilumut ajoKiluvigsoraluaKaut. (ta-
marmik taimåingikaluardlutik, amerdlaneritdle).
tamåna isumaKatiglngissutausinåungilaK.
oKautigineKarpatdle nunaKarférKat tamåko isu-
magineKånginerardlugit, tamåna uvanga siutiv-
nut tupingnaKissumik nipeKarpoK.
J) sujugdlermik aperiniarpunga: naluvisiuk
Grønlandime ajoKinik sule amlkisårnaKissoK?
50 migssiliordlugit sule amigarpugut. ima påsi-
neKåsångilaK nunaKarfit 50 ajoKigssamingnik
amigartut, påsineKartariaKarpordle ima: ajoKinik
50-nik pigssaKaraluaruvta ilait pigssamértunut
atiisagaluarivut; sivnere ajoKinut pikordlugtuka-
siugamik soraersitariaKaraluartunut taorserssflti-
gisagaluaravtigik.
sordlo imåitOK: Ausiait palaseKarfiåne ajoKe-
KarpoK pingasunik saperamik suliagssartigdlunit
pårivdluarumånginamiko ernglnaK soraertitaria-
Karaluartunik. kisiånime ajoKinik avdlanik pinga-
sunik tåuko taortigssainik sumit piniåsagaluar-
pugut tauva? pigssanånginavta ajoKipalåt tåuko
atuinartariaKarpavut taortigssanik utamivdluta.
neriugpunga 1942-me pigssaKalerumårdluta.
månåkut pissutsit maligdlugit pikoringneru-
niugtoKdngilaK. pigssaKdnginavtame efterskoli-
me iliniartunguit ajoKiujumassut tamangajang-
mik ajoKi'ngorsinåuput.
ilanime taimaitdluta (imaKa erininarpatdlångit-
stikut) akissugssåussutsimingnik imåipoK: eKia-
suinermik suliagssamingnik nuånarissaKarnermik
ilumornigssamingnigdlo påsissaKardluångitsut
susa taimaitdliginartalerumårungnarsivavut.
månale sule avdlatut ajornarmat atortut pigi- j
naratdlartariaKarpavut pisinaussavutdlo tigorKar-
dlugit.
2) kisalo aperiniarpunga: ajunginerusagaluar-
pa ajoKipalåt nunaKarfingnut angnernut (inugtu-
nernut) ivertisoruvtigik ajoKitdlo pitsaunerit nu-
naKarférKanut piorartitdlugit?
tupingnåsagaluaKigujorme ajonipalåp mérKat
sordlo 35-vit iliniartitarisagaluarpagit inuitdlo
150 nålagiartitardlugit, ajoKilo pitsak mérKanut
10-nut atuartitsissiingortitdlugo inungnutdlo 60-
Inarnut nålagiartitsissartungortitdlugo.
ukiune mdkunane ardlaligssuarnik ajoKipalå-
nik pemrpugut, neriugpugutdle ukiut ingerdla-
råne pitsaunerussungortunik oKarsinaulerumår-
dluta. kisalo (imaKa) ukiut nagdliugkumårput
nuånålersinauvfigssavut Grønlandime ajoKit pit-
såinarssuångorpata.
tamåname anguniarssaralugo sulivugut, asi-
mioKarfit puiorneKaratik isumagineKartåinarmata.
Svend. Hertling.
gultitoKaK.
(nangitat).
Vermund igdlarpoK kinguninguale åma nikat-
dlungassutut ilivdlune. „erKigsisimånginerssuar-
ma tuaviornerssuarmalo pissutigingilåt Magnus
Raske perKusersfitailo ånilångaginermit, nauk
tamatigut erKigsisimajungnaersikumagaluarånga.
Ebbe, timivtinltutdle ånilångatigaka, tamåna ki-
serdluinarpit ilisimåsavat. — tusarpara Helga na-
vianartorsioKissoK. taimåitumik tåssångåinaK aut-
dlarpunga, taimåitumigdlo uvdloK unuardlo
uningnata ingerdlavugut. Helga sumik ajoKu-
serneKarsimagpat, tauva..........“ Vermundip
OKautsine nangilai. issaile kagdlersutut ilerput