Atuagagdliutit - 15.05.1937, Blaðsíða 3
Nr. 20
ATUAGAGDLIUTIT
155
Christiåp kungisut suliarilerumågke 1900-me,
tåssa 30-nik ukioKalerdlune, kagdlåvfigilerKårpå.
statsraadip atautsiminerine taimanlkut tusarnår-
tuvdlune ilautlneKartalerpoK. statsraade nala-
gauvfingme aulajangissugssat Kutdlersarait, tai-
malo atautsiminerme ilaussugssåuput klinge, kii-
ngigssaK ministeritdlo. taima atautsiminerme
inatsisigssat tamarmik nålagkersuissutdlo aulaja-
ngersarniagait pingårnerit oKaluserineKartarput.
Christiåt 1906-me kiingigssångorame aitsåt stats-
raadimut ilaussuvlngorpoK, ukiuvdlo tamatuma
sujuline erKartussinermut nålagauvfingmutdlo tu-
ngassut ilfniartariaKartortåinik illniartlneKarsi-
mavdlune.
1897-ime Christiåt Frankrigip kujatåne Mid-
delhavip sineriånititdlune nuliagssiartårpoK prin-
sesse Alexandrine tyskiussoK Mecklenburg-Schwe-
rinimioK nuliagssiartåralugo, Aprilivdlo 26-åne
1898-ime Middelhavip sineriåne igdloKarfingme
Cannesime katittnei<arput. katernåt Køhenhavnip
ei'Kånguane Sorgenfri Slotime ineKaleriiårput,
igdlussårssuardlo tåuna månamut kungip au-
ssarsiorfigissarpå. igdlussårssuarme tåssane Ki-
tornait kiingigssax Frederik ama prins Knud er-
niiiput.
Måjip 14-åne 1912-me klinge Frederik VIII
nunane avdlane angalatitdlune tåssångåinardlu-
ne toKuvoK, taimalo kungigssap Christiåp dan-
skine kungiussuseK kingormipå. kungip toxune-
ranik nalunaerut Måjip 15-åne uvdlånguaK Sor-
genfrimut tutsiiipoK, aliasungårdlunilo misiginer-
mine suliagssariligkilo artornartulik erKarsauti-
galugo klinge Christiåt nulilo Alexandrine ner-
dliviliarKåratdlarput su j ugdlermerdlune uvdloK
tåuna statsraadip atautsiminigssåne pissortaor-
Kanginermine.
uvalex tamåna Christiåp kiinglngornera Ama-
lienborg Slotip anérsuartarfianit ministerit Kut-
dlersåta suaorutigå, nungutdlunilo sangmivine
nikftardlugo pingasoriardlune suaorpoK: »kunge
Frederik VIII toKuvoK, klinge Christiåt X inu-
mersordle.« tauvalo kungip erfalassua igdlii-
ssårssup erfalassulertiane amuneicarpoK Kamuti-
ligtartoKalerdlunilo, kiingingordlårdlo anérsuar-
tarfingmut anitdlåupoK inugpagssuarnit (50.000
migss.) igdlussårssup kigdlingane katerssorsima-
ssunit ilagsivdluarneKangårdlune.
uvdlut ardlaKångitsut Kångiungmata kungip
inatsissartunut ilaussut Amalienborg Slotime
isertipai inungnitdlo Kinigauvdlutik pissortau-
ssunut ilaussut tåuko tamaisa ingmikut ilagsiv-
dlugit. kingunitsiångua kunge nulilo Danmarki-
me igdloKarfingne tamane angalaorput inugtari-
ligkamingnitdlo ilagsivdluarneKangårdlutik, tai-
malo kungip kungisut suliagssane autdlutilerpai
ilungersordlune Kasusuingårdlunilo månamut su-
liariuagkane.
kunge agsut atuarniartussoK OKautigineKar-
tarpoK åmalo inatsisigssat pei'Kiissutiliatdlo av-
dlarpagssuitdlo atsiugagssane atuarnårtarai. uv-
dlåt tamaisa nal. 8 migssåne kunge histerdlune
angalaortarpoK igdlussårssuarme ardlane sumi-
lunit najugaKaraluarune, taimalo angalaornermi-
ne Inugtarissane akuliuvfigisimårtarpai tåssa inuit
kikunersutdlunit nåpitane oKaluniartaramigit.
Kanon kunge mersersårtutut pissuseKångitsigisson
kalåtdlitaoK påsivdluarpåt 1921-me tikerårnerane.
kångip lnsterneK nuånarigaluardlugo umiar-
tornertaoK nuånarissorujugssQvå, ukiutdlo inger-
dlaneråne ardlalingnik umiatsiåKarsimavoK tig-
siartautinik sukaniunernilo ardlaligpagssuarne
ilaussardlune; unangmineKartitdlugo klinge nang-
mineK umiatsiåmine aKUgtflvdlunilo pissortau-
ssarpoK.
uvdluinarne inunermit inugtaussut kunger-
tik Christiåt ilisarisimaneruvåt, amerdlångitsuf-
naitdle ilisimavåt Danmarke nalornissornartor-
siortitdlugo kungip iluaKutaungårtarsimanera.
uvdlunik taimåitunik nagdliutoKarångat nålag-
kersuissunut ilaussune pissortaussunilunit nalor-
nissorneKalerdlulnartitdlugo kångip sujumut ajii-
nginerussugssanik påsisimangningnine erssersi-
tarpå nålagkersuinermik ingerdlåssineK isumang-
nåinerussumut sangutitardlugo.
danskine nålagkersuineK pivdlugo isumaKa-
tiginglssuteKarnermit endgsivitdliornerit pilersi-
taussut kingunipiloKangårsinaussutdlo Kutdler-
saussup aulajåissusianit isumangnåinerussumut
sangutlneKartarsimåput taimalo angnertunerussu-
mik erKigsivitdliornigssaugaluit sujungnaersine-
Kartardlutik.
Danmarkimut tamarmut (taimatutdlume ka-
låtdlit nunånut) ajornartoruteKarneK angnertu-
nerussoK isumakulungnartoKarnerussordlo nåla-
gauvfigssuarnit Danmarkip sanilerissainit pilersl-
neKartarpoK. taima nalorninartorsiordluinalerneK
1914-me Augustusip autdlartinerane sorssungner-
ssup autdlarnerneragut pilersimavoK. Tysklandip