Atuagagdliutit - 01.05.1946, Side 5
nr. 19
A T U A G A G I) LI U T1T
17.1
fisa ilåine Hans Egedip sulilerKårnermine taper-
toKissumik Kamångalo pissumik lapersersorne-
Kårfigissåiie Bergenime misigssorsimavdlugit. Bo-
bép H.'Egede pivdlugo atuagkiå erKarsauligine-
KarKålernerminitdle miserratigssåungitsumik oKa-
lugluagssartaKarsimavoK.
atuagkiortup nangmineK kalåtd lit nunåne
misigssuisimanera, agdlagatoraanik navssårtarsi-
manera inugtålo umårigsoK issornartorsiassoK
atuagkiåne malungnartuarput. Europap avang-
nåmioK tåuna nunasiamik lungavilivdlunilo år-
KigssuissoK — ukiut akugdlil Kavdlunåtsiaitdlo
nungunerata kingorna avigsårsimanerup sivisoKi-
ssup kingorna Europamiunit sujugdlersauvdlune
kalåtdlit nnnånik tigusissoK — pivdlugo sujorna-
ligut taima ersserKigligissumik fimarpalugtigissu-
migdlo atuagkiortoKarsimångisåinarpoK. Hans
Egede atugartussusermik kalåtdlit nunånut nutå-
jussumik åtsissfivdlunilo nalunaiaissuvoK. Bobép
atuagkiåne infinera sulineralo lusaruminaKissut
pisimassutigut pingårnertigut kalåtdlit nunåtalo
KanoK issusiata inuisalo agdlautigineKarneratigut
tamalåjussutigul maligtarisinauvavut. Egedip
nangmineK nalimine kalåtdlit nunåt inuilo »kui-
simångitsu«nik »nujuartanig«dlo (»vildmænd«)
autdlarKautåne taissarsimassane agsoiujugssuaK
ilfkarpai, nangminerdlo nalimine ptssusiussunut
nalerKiitumik påsingningne najoiKiitaralugo tor-
ratdlavigdlugit atuagkiamine tusåmassaoKissu-
ne mardlungne »Belalionen« åma »Perlustratio-
nen eller Naturel-Historie« agdlauserisimavdlugit.
ukiut 20 matuma sujornagut atuagkat låuko Ka-
Kutigortorujugssuångorsimassut Bobép naKiter-
.terKigttsimavai.
dr. Bobé angåkQssaviuvoK. toKorérsima-
ssok ilivermit makitttarpålusoK. lakordlilgkatul
nantnerinit sarKumersulut ilissarpoK, atuartug-
ssavdlo takordlflgkap åssingussusia erKUssusialo
ugperissariaKarpai. atuagkat Hans Egedip intl-
. neranik agdlautigingnigtut saiKumersarsimassut
avdlal tamarmik angussfip tåussuma tarninik isu-
magingnigtutut kuisimångitsutdlunit akornåne
»apostilitut« sulinera kiserdlutnangajåt erKartor-
larsimavåt, sordlo J. Lund (1778), Giessing (»Ju-
bellæren«ime), Budelbach. N. M. Petersen, H. M.
Fenger (1879-ime doktoringussutigalugo). Hans
Egedimik agdlauseringningnere palasitut suline-
rfnangajånik erKartutput. dr. Bobép Egedip
kalåtdlit nunånik nunasiagssatut årnigssuivdlu-
ne sulinera »kal. nunånik tigusinera« igdlersui-
neralo pingånissoK pingårttnei uvdlugo ersserst-
niarpå. Egede kuisimångitsut avdlamik isuma-
tårtitsissutnåtut perorsaissuinåtutdlo agdlausert-
ngilå, åmåtaordle nålagkersuinerup tungåtigut
avKutigssiussissuåtut igdlersuissuåtutdlo. sorssu-
kujungnerme ptnauterujungnerdlo nalerordlugo
kalåtdlit nunånut pivoK. 1700-t autdlarterKårne-
råne Hollandimiut kal. nunål tigussarerKajåler-
påt. 1739-milo Ilultssat eiKåne Diskobugtime
danskit kungiata Hollandimiutdlo umiarssuau-
tait ingmingnut sorssuput. igdlut patdligtailissa-
liatdlo ikuatdlagttneKarput umiarssuitdlo tigussa-
i incKai d lutik. (miiitjitagssat.)
Danniarkime sulivfingnik tyskinik sultssti-
ssissunik Kårtiterissarnerit.
(nangital.)
inuit tamåko KanoK ilupatV angutil mar-
dlugsuit ilisarisimavåka arnardlo atauseK. angu-
tip åipå Vodkamik taissagåt sorssfltit ardlåne nå-
lagårausimagaluarpoK. taimane tyskit danskil
såkutåe såkuiarmatigik sorssfltaitdlo kivistneKå-
ngitsut tiguvdlugil sorssåt nålagårauvtigisså ty-
skit ikivigigamtko såkutfit nålagårait 10 umiar-
ssflp Kånut siagtitdlugit KerKiorarttsimavait umiar-
ssuaa kivistneKåsagaluarpat autdlåisavdlugit, ki-
vistneKångingmatdle autdlaineKångitdlat. Ioku-
tagssaugaluitdlo låukua Kulit tåuna OKauligissaia
ilagåt. taimanikut tyskinut flmitsangårsimaga-
me kinguningua Kårtiterissartunut ilångupoK er-
nlnardlo sapissutsimigut tusåmassångordlune. tå-
ssa tåussuma autdlaisiorfingmik Kårtitsinea suju-
lerssorpå taerigaralo benzinarujugssuarmik ting-
missartortarfmgmit tigdlingniarneK suliaralugo.
ilåne ilagissartagåt tyskinit tiguneKarsimavoK. ti-
guneKarnerata kingorna uvdlut mardluk Kångiii-
tut tiguttsimassoK låussumunga telefonerpoK oKar-
figalugo nåpivfigissartagkamingne nåpikumav-
dlugo. tåussuma igpagssåniungmat tiguttnera er-
Kaivdlugo agsut akungnagtoraluardlune pasitsag-
kaluardlunilo erKaigamiuk Kanordlunit ilivdlune
aniguisimasinaussoK nåpivfigissartagkamingnu-
karpoK. ine nåpivtigissartagåt igdlune sisamane
ktparigsungordlutik ingmingnut kattngassunlpoK.
tårsilersoK KerKåne igdloKångtnerssamut pulor-
Kiikame sunånguaK tamåt — teaerKånguit iga-