Atuagagdliutit - 25.10.1979, Blaðsíða 18
AG
atuartartut agdlagait. læserne skriver
agdlautsip ojcatdlisau-
nera ericarsalersitsivoK
isumaKarpunga nangmmerssor-
nerme aKUgtulerumårtugssat tå-
ssaussut inusugtavut 18-inik u-
kioKallnardlutik ninersisinauler-
dlutigdlo akissugssåussutsimik
tuninenarslnaulersimassut tigu-
ssaKarsinaulersimassutdlo.
tåuko uvdlumikut sujornati-
gornit angnerungårtumik aki-
ssugssåussuseKarnigssamik kalå-
liuneruvdlo nordluinik ilisimati-
niartariaKartarunarput angmaiv-
figiniartariaKartardlutigdlo ava-
tånit suninen imåinåungitsoK a-
j ornartårfivtine tigusivfiginiåinå-
sångikuvtigo.
taimak isumersinaunivnut å-
sserstitika sarcumiutisavåka:
utorcartavta ilait agdlautsi-
mik nutåmik takussaKarumana-
tigdlo tusarumångitsut sujunig-
ssame aulajangissdtisaguvtigik
ugperalugitdlo, tåukua kisimit-
dlutik aulaj angissdniarnerat ig-
dluinarsiordluinartoK silarssuar-
milo pissutsinik påsisimassanå-
ingminik »Hans A. Lynge, Nåk«
atsiorsimassumit AG nr. 37 Kup.
17-ime uvanga Eli Olsenilo ag-
dlausitorKavtinik igdlersuinivti-
nut tungatitaminik nikagssaivfi-
gåtigut.
Kaerteriaraluarpåtigut, itigar-
dlunile. sérsartulernera takiga-
luaKaoK onautsit 350 emåine
»sérsartuliupai« uvfale AG-me ili-
simatitaoréraluardluta: »atuar-
tartut agdlagaisigut akissiniarå-
ngavta onautsit 200 sivnernagit
agdlaganarsimåsassugut;« o-
nautsitdle akissutaussut 150-inik
sivnersimassut akuerinenardlu-
tik nanitausimanerisa tunulenu-
tåt sunaussOK »utorcaugama« er-
Kaimavara.
åma KaertitseriaraluarneK i-
luagtingilaK Kaertartua ajorame
»Kaertartulugkame« tåssa naler-
Kutinginame: ivangkilio iluartOK
Mat. 7, 15—21 sap. trin. king. arfi-
neK pingajuåne najomutagssiaK
Kaertartorigamiuk.
ilumårtordle unauvon: agdlau-
sitomavtinik igdlersuinerput
ssutsimigut sångitson anguju-
mårparput. nivdlianerussume i-
lait atorfingmingnik nimatserér-
simassunik inuianatigitdlo tu-
ngåinit ikiorserneKarnigssamik
taperserneKarnigssamigdlo (ta-
måna kussanardluinartuvon) u-
tarnissaKartungorsimåput. tåu-
kua inåsugtunut kinåussutsimik,
ineriartornerup kinguneranit, u-
jardlersineKalersimassunut ikor-
fartuisinaornaj artut ulorianartu-
ssutut nautsorssfltariartorpåka,
misigissutsigut nununen ånilå-
nganerdlo navérsissarnermikut
pilersitarmåssuk. isumanarpu-
ngalo navérsissarnerat kukussu-
mik nuimaniåssusermik tungave-
nartOK. uvdlumikume taimailiu-
ngikunik malugineKarnaviarana-
tik nalungilåt!
tåukume ima onarput: agdlaut-
sivit issikua kalåliussutigivat o-
nautsitit pinagit! tåunarpiauvon
isumaga maligdlugo kukunen inu-
sugtut ineriartortut iluåne aut-
»provfitiorKUsernertaKarane« i-
ngerdlåneKarmat, Samuel Klein-
schmidtip erianartuinik tamanik
igdlersuigaluarnivtine.
AG nr. 21. 1979-ime Henrik
Aagesen Nungme najugalik »nav-
dlunårftn onautsivtinik« agdlaga-
risimassavnut: »mérKatdlo«-mut
akissigaluarneranut tungatitdlu-
go imåinan onarfigisavara:
ilumårpoK méran nagguviu-
vok. Kavsérsiumile onartarpugut:
méreat. onarneK ajorpugut: mér-
at, kisiåne a pératdlartarput na-lo
ivertitdlugo a-lo péraluagarput ti-
gomigparput navsérsiutitut o-
Karniaravta: -Kat. tåssame onau-
sen pinenartoK atausersersiumit
Kavsérsiumut avdlångorsimang-
mat. »-Kat« tamarme navsérsiuti-
ngorpoK avdlångornera pissuv-
dlune. onautsinile avdlångorner-
tanångitsune navsérsiut t kisiml-
tarpOK. sårdlo: nuna, nunat. apor-
poK, aporput. sulukoK, sulukut. i-
man, imat avdlarpagssuitdlo.
Andreas Poulsen.
dlåviulersinaussoK iluarsinen sa-
pernartunik kingunenarton.
pissarianartipara onautigisav-
dlugo agdlautsimik atausinarmik
issikulingmik igdlersuingisåinar-
simassut, tamatigutdle inusugtu-
nik igdlersuiniartflsimavdlutik
sujuaussåka , angajornaka kalå-
lenatikalo uvavnit utomaunerit
atamivdlugit.
ernumiginarsinauvOK inusung-
nerussut akerdliussutut igdluatu-
ngiliutututdlo inigssitarnerat. ki-
siåne issertorneKarsinåungilan
sumikaluaråinilunit iliniarsima-
nerunen tåssaulersarmat periau-
sitomanit avdlaunerussunik påsi-
ssaKardlunilo ilerKonartitsiler-
sartOK sungiussanartitsilersar-
tordlo. unale paitsdrnenångisåi-
nardliton: kalålen kalåliunine piv-
dlugo sdjungnaersitdlugo navi-
gan atorfigssaerunerardlugulo
Kuigan inoKatiminit tamanit
mingnerpaussarpoK nunanilo piv-
dlugo sulissussinigssaminut nu-
kérutdluinartardlune! ineriartor-
nivtiniliuna iliniardluarsimaneru-
ssortavut iliniartortavutdlo er-
narsautaisigut kalåliunertik tu-
ngavigalugo kalåtdlinigdlo åtave-
narnertik tunårtaralugo nukig-
ssanalersut ilungersortutdlo ona-
lonatigiumanagit akerdlillnariar-
sinardlugit umigssullsaguvtigik
Okapåtilerdlugitdlo åniautenaler-
situgssaugivut Kalåtdlit-nunå-
nutdlo iluanutausinaunigssåne a-
jagtordlugit. isumanarpunga
navdlunårpagssuit nunavtinut
suliartortartut tikitdluarnune-
narnerisutdle såkortutigissumik
kalåtdlit iliniarsimassut åmalo
nunartik nimatdlugo najugana-
ratdlarsimassut (agdlausitonale-
rissutut avdlamut sanguatdlang-
nera utornatsissutiginago) nuna-
viånut tikitdluamussarianartut.
Grønlandsfly
sunauna?
taimatut Kulenutsigama pernuti-
gåra navdlunåt onausé påsisinåu-
nginavkit. isumaga maligdlugo
Grønlandsfly tåssauvon Kalåt-
dlit-numavtine tingmissartunik
angatdlåssissOK.
angalanivne ajornartorsiutiga
ernailårdlara. Kulusungmit aut-
dlarpunga 4. september Ilulissa-
nut atautsimigiardlunga 17. sep-
tember autdlartitugssan. uvdlut
sisamat atautsimérérdlunga 21.
september Kangerdlugssuarmut
uterpunga neriugdlunga 27.
september Kulusungmut inger-
dlamisavdlunga, påsilerparale
taimaemajångitsoK sunauvfa ok-
toberip 2-åne Kulusungmut ilau-
ssugssauvdlunga.
imåingitsoK aitsåt oktoberip 2-
åne tingmissartOKåsangmat, 21.
september påsiniaigama 24. åma
26. september tingmissartOKar-
tugssauvoK. sunauvfale amerika-
miut tingmissartoK uvdlune tåu-
kunane atoråt.
Tunumut angalaniarnerup a-
jornartorsiutai uvavtinit nutdliu-
nerussunut påsemunaraluanaut
årKingniartarianardlutigdlo. nu-
navtine angatdlåssinen tamåt i-
ssigalugo Tunumut angalaniar-
nen iluarsissarianarpoK. landstin-
gime ilaussortat nunavtine ingmi-
kértitsinen iluarsiniartarianar-
påt.
uninganen aningaussanik nale-
narpoK, åssersutigalugo inenar-
nen nerissanarnerdlo uvdlormut
1240 kruninik nelenarpoK.
Tobias Bajare.
Rigsombudet
Assistent
En stilling som kontorfunktionær ved rigsombudet er ledig til
besættelse.
Pågældende vil indtil videre blive placeret i rigsombudets
skrivestue, hvor arbejdet hovedsagelig omfatter forefaldende
skrivearbejde efter koncept. Rutine og sikkerhed i maskin-
skrivning kræves.
Stillingen ønskes besat pr. 1. december 1979 med en stabil og
dygtig kontorfunktionær.
Aflønning sker i henhold til gældende overenskomst for hen-
holdsvis hjemmehørende/ikke hjemmehørende.
Ansøgning bilagt dokumentation for uddannelse og tidligere
beskæftigelse bedes indsendt til rigsombudet, Box 1030, 3900
Godthåb.
Atorfik qulaani pineqartoq pillugu erseqqinnerusumik paasi-
niaasoqarsinnaavoq kommunekontorimut saaffiginninnik-
kut.
Rigsombudet i Grønland
agfakortumik på-
singnigsimavunga
una emarsautiginago avdlat tai-
ma pineKarmata, kisiånile åma
Kalåtdlit-nunånut ilaKutånguilo
ungasigsumlkaluardlutik inug-
taoKataungmata,.
åssersutigilaravtaoK uvdlumi-
kut una akuerssårnen ajugarput:
kalåleKativut ukiorpagssuit u-
kiorpånguitdlQnit iliniarsimasl-
nardlutik isumernermikut kalå-
lerpalångigissavtinik nipilingmik
sarKumiuteKartartut. saniorKut-
sivatdlårnanga OKåsaguma tåuko
ilanarput kalåtdlisut agdlautsi-
mik pisomamik issikulingmik
mårnat atuarfiåne iliniartineKar-
simagaluardlutik, ordbogérKap u-
j ardlerfigiuminåineruj ugssuanit
unlnartitausimassunik. tåuko ila-
Karput OKautsivta umåssuseKar-
dluartumik agdlangnigssånit nå-
karsarneKåinarsimasinardlutik
navdlunåtut, tulugtut, franskisut
tyskisutdlo pikorigsorssuångor-
tar tunik!
Kalåtdlit-ilåt.
Atuapagdliutit kigsautigåt atu-
artartut agdlagarissait amerdla-
sdt sapåtit akunere tamaisa
sarKumiutarumavdlugit. tai-
måitumik ninutieårput naitsu-
kutdlangnik agalagtarKuvdlu-
git. ilångutagssiat OKautsit 200
sivnersimagpatigit amerdla-
nertigut årKigssuissoKarfiup
nailisartariaKartarpai. atsiorsi-
mångitsut ilangunen ajorpavut,
kisiånile ingmikut pjssutigssa-
narsimagpat atermut taorsiut-
dlugo ingmikut ilisarnausTnar-
sinaussarput. ilångutagssiat
nagsiuguk finga: Atuagagdliu-
tit, postbox 39, 3900 Godthåb.
erfalassoK, uran
erinarssuterputdlo
isumanatiginarpoK Jonathan
Motzfeldtip sujunersutiginiagå
Kalåtdlit-nunåta nangminerissa-
minik erfalassOKalernigsså. åma-
me uvanga nangmineK 1975-imiu-
gunarpoK AG-ikut samumiute-
rérsimagavko sujunersutinik ilav-
dlugo, sårdlo ama avdlarpagssuit
taimailiortut.
nalungikaluarpara kalåtdlit a-
kornåne amerdlanissunik sule i-
sumaKartoKartOK kalåtdlit nang-
minerissamingnik erfalassoKaler-
pata navdlunåt erfalassuat asår-
neKarumårtoK — taimåingitdlui-
narpoK — uvagutdliuna inuiagtut
kalåtdlisut nangmineK ilisarnau-
teKalersariaKartugut. taimailisa-
galuarpatdle navdlunåt erfala-
ssuatalo Kimangnaviångilåtigut
erfalassulerfit ilait piumassut
tåuna ånainaviångilait nålagauv-
feKatigingnerup iluanituaratdlar-
titdluta.
uranisiorneiK
Kuånerssuarne uranisiornigssan
påsinarpoK isumanik åssigingeni-
ssunik isumaKarfiginenartoK. u-
kiut mardlugsuit matuma sujor-
na landsråde tOKOmajålernermi-
ne K’aKortume atautsimititdlune
augtitagssat pivdlugit onatdlisi-
ngåtsiarpoK, naggatårnermilo
taigdlatut onautigalugo, nunar-
put augtitagssat tungåtigut »ni-
kagsarniarneKarpoK «.
»taigdlan« tåuna taigdlatut a-
kisimavara (emaimangnigtut er-
naimasinauvåt) ilåtigut taigdlior-
tutonaK Josva Kleist ilåne ok ar-
mat: »tåssanilo akisut ineKarso-
råvut«, taimåitumigdlo imame u-
liasiorneK iluagtitsinerungitson
taivdlugo, imavdlo mingugtitau-
neranik kingunenarsinaomaj ar-
mat ernaisimavara Nugssuan tå-
ssaussoK misileraivfigssaK, ima-
me mingugtitsinigssan ånilånga-
tiginago (ulia emarsautigalugo).
taimåitumik Kuånerssuarne
augtitagssamik uranimik piai-
niarnigssaK, nunap timerpasig-
ssuane pisagpat, uvanga mingug-
titsinigssamik ånilångatigssatut
isumanarfigingilara, ingmikut år-
nigssussatut iliornenåsagpata,
nauk ilåne ilångutagssiaminerma
ilåne onarsimagaluartunga Siu-
mukunut isumaga nanigtuarau-
ssok. Siumukut partiånut isuma-
ga emarsautigemugaluarpara!
erinarssuterput
Lars Chemnitzip inuiåussutsime
erinarssutigssatut sujunersutå
»nuna asilasån« isumanatigingi-
lara. emarsaut tamåna tusartar-
nåravkule isumanartuarsimaga-
ma: tamåna piviussungusagpat
sujugdlermik nuna tamåkerdlugo
taigdliagssamik unangmisitsine-
KarnåratdlåsaoK — imåingilaK
taigdliortorssuit tåuko sukutdlu-
nit nikaginiaravkit — unangmi-
sitsigaluarérdlunile iluagtitsine-
rungigpat, piorérsup sujunersu-
tivdlunit tigunenarumårnigssåt
nålagkersuissunit aulajangerne-
KarumårpoK.
Peter Olsvig,
Ilulissat.
radiome autdla-
kåtitaussartut
Kalåtdlit-nunåta Radioane suli-
ssut programinigdlo årnigssui-
ssartut inåkumavavut sapingisa-
mik kalåtdlinut tunganerussunik
autdlakåtitsissarnuvdlugit. kalå-
liussugume amerdlanaugut nav-
dlunåtut påsisinaunatalo onalug-
sinåungitsugut. sineriagssuarput
tamåt emarsautigisagåine uvdlu-
ne måkunane autdlakåtitaussar-
tut påsinaratigdlo nuånissuseKå-
ngitdlat. sårdlo måkua taisinau-
vavut nipilerssugagssiarssuit,
nanoK-uko isumagdlit, kalåtdlit
amerdlanissugut radiomigdlo tu-
sarnårtuartartugut påsisinåungi-
savut? kikunut-uko tamåko aut-
dlakåtitarpagssuit, navdlunånut
imalQnit kalåtdlinut tusarnågag-
ssångordlugit? tåuna radio Kalåt-
dlit-nunåta radioringinerpå, ka-
låtdlinut tusarnågagssångorti-
tan?
åma radiome autdlakåtitau-
ssartut tamatigut Kavdlunåtå-
juvdlutigdlo eriniapajugssåvdlu-
tigdlo takinerssllssarput, tåssa
kalåtdlit ernigsivdlutik tusarnå-
gagssait?
unukut kalåtdlisut autdlakåti-
tat amerdlanerussarianarput. na-
lungilarput amerdlanissunik
båndisivivsine kalåtdlit erinautåi-
nik onalugtuåinigdlo penartuse,
nanganisaugunik nutågunigdlo å-
ssigigput, kalåtdlisujugunik nå-
magpoK. kalåtdlisut autdlakåtit-
sissarpuse nalunaemutap akune-
rane agfarme, nuånerserugtortor-
dlo nåssardlugo. navdlunåtfljuga-
luarpatåsit imalunit eriniarssfiga-
luarpat sivisunermik autdlakåti-
sagaluarpase. neriugpugut påsi-
nen ar umårdluta.
infivdluamussivdluta
Ausiangne radiomik
tusarnårtartut.
18