Atuagagdliutit - 28.03.1984, Síða 15

Avatap
ajornartorsiutai
Piginneqatigiiffik (andelsselskab)
Avataq akilersuinerminik unitsitsi-
simavoq, tamannalu akiliisinnaa-
junnaarluinnarnermik kinguneqar-
sinnaavoq — tassami akiitsukkat
pigisat nalingannit amerlanerum-
mata (pigisat soorlu nioqqutissaa-
tit, maskiinat atortullu il. il.).
Immaqa amerlasuut oqassapput
Avatap ajornartorsiornera sineris-
sami tamarmi aalisarnikkut aali-
sakkanillu nioqqutissiornikkut a-
jornartorsiornerup ilagiinnaraa.
Aammami nioqqutissiorfiup pisor-
taasa oqaatigaat ukiorluunersua
annerpaamik tamatumunnga pis-
sutaanerarlugu, nioqqutissiorfiup
akiitsui ukiup ingerlatsiviusup a-
taatsip ingerlanerinnaani marlo-
riaatertik sinnerlugu ameiTisimam-
mata aammalu ingerlatsinermi a-
migartoorutit sulisut akissarsiaat-
tut amerlatigingajalersimammata.
Kisiannili tamanna kisimi pissu-
taanavianngilaq, tassami nioqqu-
tissiorfiup pisortaasa siorna uper-
naakkulli ilisimareersimavaat nioq-
qutissiassanik pilersuineq ajorna-
kusuulerumaartoq, tassami Kuja-
taani bundgarnersorneq ukiuni ar-
lalinngortuni iluatsinngitsoorta-
reersimammat.
Taamaattumillu Avataq Norda-
farilu peqatigiillutik savalimmior-
miut kilisaataannik attartorput
saarullinnik tulaassuisussanik, ta-
matumunngalu atatillugu tamar-
mik immikkut 1000 tonsinik pisas-
sinneqarput. Taamanikkut oqaati-
gineqarpoq tulaassassat taama an-
nertussusillit nioqqutissiorfiit taak-
ku marluk imminut akilersinnaasu-
mik ingerlatsinissaannut naam-
makkumaartut.
Tamannali Avatamut iluaqutaa-
ngaanngilaq, aalisakkatigut inger-
latsinikkulluunniit. Aamma Nor-
dafar ingerlatsinikkut imminut aki-
lersinnaalinngilaq — uffa Avatap
pisassaraluisa amerlanersaat piga-
luarlugit. Taamatut kilisaatinik at-
tartoqatigiinnerup aningaasat tu-
ngaasigut qanoq kinguneqarsima-
nera tamatuma kingorna iluamik
eqqaaneqarneq ajorpoq. Kisiannili
imaalluarsinnaavoq attartoqati-
giinnermi tamatumani koruunit
millionillit amigartoorutigineqarsi-
massasut, naak ingerlatsinerup pit-
saanerulaalernissaa pillugu nunat-
sinni naalakkersuisut attartoqati-
giinnut akuersissuteqaraluartut ki-
lisaatinik fabrikiuutigisunik pinga-
sunik nunanit allaninngaanneersu-
Taamaattorli imaalluarsinnaa-
voq ineriikkanik annerusumik
nioqqutissiorneq siunissami Ava-
tap ajornartorsiutaanut iluarsiissu-
taasinnaasoq. Tamatuma inuiaqa-
tigiinni aningaasarsiornikkut ilua-
qutaanissaa qularutissaanngilaq,
tassami taamaaliornikkut nioqqu-
tissaq Kalaallit Nunaanni nammi-
nermi naleqarnerulissaaq, naleqar-
nerulerneralu suliffissaqartitsiner-
mut sunniutissaaq. Taamaattumil-
lu taamatut nioqqutissiorneq pit-
saasumik imminullu akilersinnaa-
sumik tunngavilerneqarunik Ka-
laallit Nunaanni aalisakkanik nioq-
qutissiornerup ilarujussuanut aq-
nik tulaassinissaminnut pisussaati-
taanngitsunik attartornissaannut
ukiup naanissaata tungaanut.
Aalisakkanik nioqqutissiorfiit
namminneq pilersuisussaminnik
kilisaataateqartarnerat iluamik a-
torsinnaanersoq apersuusissallugu
pissusissamisoorpoq misilittakkat
tunngavigalugit. Periaaseq taa-
maattoq atorneqalersimavoq naa-
lagaaffiup fabrikkiisa kilisaataa-
taasalu piorsarniarneqalerneranni
— naluneqanngilarlu tamatumani
fabrikkeqarnerup imaluunniit kili-
saataateqarnerup ingerlatinneqar-
neranni oqimaaqatigiissitsineq a-
nguneqarsimanngisaannarmat.
Taamaattumillu takorloorumi-
naappoq tamanna Kalaallit Nu-
naanni aalisarnermik inuussutis-
sarsiuteqarnermut ilumut aqqutis-
saassanersoq.
qutissiuussilluarsinnaavoq. Ta-
manna pillugu isumaliutigeqqis-
saartariaqarpoq taakku saarulliit
pisassiissutigineqarsimasut 2500
tonsiusut amerlanersaat kilisaatini
»affarmik« suliareriarlugit aatsaat
tulaanneqartariaqannginnersut nu-
nami nioqqutissiorfimmi suliareq-
qitassanngorlugit, inaagassanngor-
lugit. Maannakkutuut piareersaq-
qaanngivillugit tulaannagit.
Avataq ajornartorsiutaasa tun-
ngaviusut aapparinnguatsiarpaat
piginneqatigeeriaaseq (ingerlatse-
qatigeeriaaseq) qanoq ittoq atorne-
qarnersoq. Avatap pisortaasa ta-
manna aamma saqqummiussima-
vaat oqarlutik Avataq andels-
selskabiujunnaarsillugu anparts-
selskabinngortinniarlugu. Tamatu-
munnga pissutaatinneqarpoq a-
merlanerusunik aningaasaliisin-
naasunik pisariaqartitsineq, aam-
mali oqaatigineqarpoq anparts-
selskabinngortikkaanni piginneqa-
taasut nioqqutissiorfiup ingerlatin-
neqarneranut akisussaassusermik
annerusumik misigisimalissaga-
luartut.
Taamaalilluni ajornartorsiut ar-
laleriarluni oqallisigineqartarsima-
soq saqqummeqqippoq, tassa pi-
ginneqatigeeriaaseq suna Kalaallit
Nunaanni inuussutissarsiornermut
naleqqunnerpaanersoq. Ullumik-
kut Avatap atugarisai imminni o-
qallinnermut tamatumunnga ilaap-
put...
»Speculator«
Her er modtageren du har efteiiyst
i mange ar... skanti R6000
Der er ikke noget så irriterende som at vide,
at andre »snakker« på en frekvens, som
man ikke selv har i sin modtager og
at man må vente, til man kommer
hjem med at få et nyt kry-
stal - yderligere er der må-
ske slet ikke plads til flere
krystaller!
Sådan behøver det ikke at
være mere...
Med den nye SKANTI
modtager type R6000 ta-
ster du blot frekvensen
ind - færdig - men for at
gøre det endnu lettere er
modtageren forsynet med
“hukommelse«, således at
de 20 frekvenser du bruger
mest kan gemmes og hur-
tigt kaldes frem igen.
' Genialt, ikke?
Frekvensområder
Radiofonibånd: 100-1606,5 kHz
Kommunikationsbånd. 1606,5-4499,9
kHz
Følsomhed:
Bedre en 1 pV ved SSB-modtagning.
»Clarifier«:
Variationsområde ± 100 Hz.
Duplexddft:
Selektivt båndfilter kan ind- og udkobles
efter ønske.
Højttalereffekt:
5 Watt til indbygget og/eller udvendig
4 Ohm højttaler.
Mål og vægt:
H 152 mm, B 372 mm, D 270 mm - 7,5 kg.
Radar-farveradar ekko
lod VHF MF RADIOANLÆG
satelitnavigatorer
VEJRKORTMODTAGERE
AUTOPILOTER SONAR
B.TAL
EGET TEKNIKERVÆRK-
STED. DER REPARERER
ALT
TLF 2 2421
Uden for arbejdstid:
Telex 90657 vagten gd
Tekniker Poul Dahl..................... tlf. 2 31 31
Tekniker Hans Jørgen Tøttrup............tlf. 2 49 89
Direktør Allan Idd Jensen.............. tlf. 2 13 66
INUUT1SSARSIORNEQ/.IOB& ERHVERV 15