Atuagagdliutit - 10.07.1985, Blaðsíða 9
Tulliuppoq 26) aqajaminninissaa. Uppatai ta-
Hilu peereerakkit qatigaa pallorteriarlugu qi-
merluisa nalaanniit aallartillugu aqajamin-
nissavat najungasui qarsullugit pilattaria-
rukku sakiaasa saarni aqajamernanut atatil-
'ugit piissavatit. Tamanna naammassigukku
amiakkuusoq tassaalissaaq tuttup qatigaa
qungasertalik.
Pitsaaneruvoq tuttu ameereeriarukku nia-
qua peereerukku. Imaaliusssaatillu: Niaqua-
ta killingatigut (niuliatigut) neqaa pilattaq-
qissaariarlugu nassui iluaqutsiullugit niaqua
qissallanniarsarigukku. Tuttup suli aggorne-
qanngitsup oqimaassusia iluaqutsiullugu
qissallanniarnera piuminarnerusarpoq.
Tuttup qungasia qatigaanit peerumaguk-
ku nagguarsiuminaakkaluaq pilattartarlugu
ilungersuutiinnariarukku piissavat.
Tuttu tunnulik taamatut suliarineqarsin-
naavoq, tuttuli mikisuuppat aqajaminnisari-
aqanngilaq, suliarineralu soorunami pisariin-
neruvoq.
Tuttup amia
Malugeriissavat peerniariaramili atorfissa-
qartinneqartoq. Tuttu pisarineqartoq angi-
suujuppat tunnuliuppallu amia tassaassaaq
tunnunut allanullu mikisualunnut nassarta-
riaqakkannut puussat. Imaaliussaatit: Tut-
tup amia meqqui ilorliusussanngorlugit poo-
nssavat. Nammassinnaasatit tamakkerlugit
immiussuussinnaavatit, nammaassatullu
aaqqissuutatit iluarsarluariarukkit ameq
taakkununnga immutigissavat, soorunami
qajannaarsorluarlugu, sivisuumik ingerlatis-
sagaluaraanniluunniit isasoortussaajun-
naarlugu. Taamaalioreeruit nammaatsiussa-
vat.
Nammaatsiineq aalajangersimasoq atu-
gassaavoq, tassa ingerlannerini nammaat
Aavarneq ilitsoqqusarigaanni
Oqaatsit atorneqartut ilaasa nassuiarneri:
1) Aavartut: Tuttunniartut.
2) Umerlui: Siggoqarfii.
3) Kulavak: Tuttu arnaviaq piaralik.
4) Norraatsoq: Tuttu arnaviaq piaraqan-
ngitsoq (ilanngussaq, allaaserisami
ilaEmngitsoq).
5) Panneq: Tuttu angutiviaq perorluarsi-
masoq (ilanngussaq).
6) Nukatugaq: Tuttu angutiviaq piaraq.
7) Nerukkaq: Tuttup aqajarormiui, ima-
luunniit aqajarua.
8) Qasaruaq: Aqajaroq.
9) Qilorarnarsisoq: Sivikillisoq, naalersoq.
10) Tumannguersartarluni: Kaakkunnaar-
sartarluni.
11) Saattuliorpoq: Ujaqqamik saattumik si-
atsivilerluni siatsivoq.
12) Isukkaarlugu: Naallugu.
13) Qalorsiumanertallit: Uuliumanertallit.
14) Siorpalaarnerat: Anorimit supineqarlu-
tik aalanerisa nipaat.
15) Perusarsartariaqarput: Peruiarlugit qa-
qittariaqarput.
16) Anngeqartinneqartarput: Atungaasigut
(aluisigut) amermik allamik ilaaqartinne-
qartarput.
17) Alliut: Meqqut atunngiinermi anngiiner-
miluunniit atorneqartartoq.
18) Qaqitaq: Nammaataq nammakkerfia.
19) Puukkuminartaqaaq: Pooriuminarta-
qaaq.
20) Ateraasat: Skuut annoraaminernit sa-
naat kumminik alullit.
21) Maminga: Amiata neqaanut tunnganeri-
simasaa.
22) Savik nuugissoq: Savik ipittorujussuar-
mik amitsunnguamik nuulik.
23) Inalugaminnissavat: Inalugaassavat.
24) Maninagit: Siaarlugit ilinagit. Manivaa:
Siaarlugu ilivaa, imaluunniit: Siaarlugu
nivinngarpaa.
25) Quttorai: Uppatai.
26) Aqajaminninissaa: Aqajaata peernissaa.
27) Orsilik: Pissagaanni nusuinnarianngorlu-
gu qajannaarummik qilernilik.
28) Aaffarmiitsilluni: Aavarfimmiitsilluni.
29) Mulusartut: Peqanngittartut.
30) Nappukkaanni: Sanimukanneq ingerla-
gaanni.
ningisooriartortussaajunnaarlugit nammaa-
tap allunaasartai qilertariaqarlutik. Imaalio-
rit: Qilersinerup nalinginnaasup aallaqqaa-
taa atorlugu sukatissavat, sapinngisamik su-
katernissaa tamakkerniavillugu. Sianigiin-
nassavat qaqitaanit nammaassavit tungaa-
nut allunaasap takissusia tassaammat nam-
maavit qutsinaannginnissaanut atsinaan-
nginnissaanulluunniit aalajangiisussaq. Taa-
va sukalluaqqissaareerukku sukatersimasat
qasukkartoortinnaveersaarlugu allunaasaq
taanna qaqitavit tungaanoortoq pingasoriar-
lugu nammaatavit allunaasartaata sinnera-
nik nermallaavigissavat, allunaasarlu nam-
maassatit naperlugit sukatersimasat ataallu-
gu 27) orsilimmik sukallugu. Illuatungaa soo-
runami aamma taamatut iliussavat. Taama-
tut iliukkat ulloq isukkaarluguluunniit angal-
latissagaluarukkit allanngornavianngillat.
Nammaruloorsimallutit sinittarfissikkuit
ameq tassaalerpoq qipissat. Kisimiikkuit
qungasiata tungaa qiaqquit tungaaniitsissa-
vat, uppataasa tungaat silinningaatsiaam-
mat kiativit tungaaniitsikkaluarukku un-
nuap ingerlanerani qipiginiakkat sisusoortu-
assaaq. Marluutissagussiuk qungasiata tu-
ngaa siulliuniarfiginiallarumaarpat.
Tassa tuttup amia 28) aaffarmiitsilluni pi-
ngaarutilerujussuusoq taamaalillunga erser-
silaarpara.
Qangaanerusoq
Eqqaamalluangaarakku angajuma 1939-imi
augusti qaammataagaa tuttumik pernartim-
manga.
Taamanikkut tuttuisakkallarmat aavartu-
nit ornikkumaneqarnerpaat tassaapput qa-
ngattat aavartunit uninngaarfigineqarsin-
naasut. Qangattat tamakkua amerlanerpaar-
taat itsarnisarujussuusut nalunanngilaq. Su-
liarilluagaasaqaat, avataatungai suialuttus-
saaj unnaarlugit q arm akkat. Sialussuaraluar-
pat kusissanngitsut. Paarnaqutinik ivikka-
nik assigisaannillu alliarissaartut, amerla-
nertigut inunnit arlalinnit siniffigineqarsin-
naasut.
Qangattat tamakkua soorunami ateqar-
put, sumiiffiilu aavartartunit ilisimaneqarlu-
tik. Amerlanerpaat ulloq isukkaarlugu ornit-
tarissamiittarmata naatsorsorneqarsinnaa-
voq amerlanerit sinaasippianngitsuniittuu-
sut.
Atagu misilillunga Napasup timaani qa-
ngattat aavartunit uninngaarfigineqartartut
pingaarnerit eqqartuiffiginiaralusu-iarlakka:
Qangattannguaq
Taana Tasiusakkoorluni orninneqarsinnaa-
voq. Periarfissat marluupput, tassa pisuin-
narluni, angallateqaraannilu (umiaaraqa-
raanni) tatsit aqqusaartorlugit orninneqar-
sinnaalluni.
Pisuinnaassagaanni Kiinaasap Tasia
alannguatigut sinerlugu ilummut aalariarta-
riaqarpoq, timmukartuarlunilu tatsit marluk
tikittariaqarput. Erseqqinnerusumik sumiif-
fia nalunaassagaanni Qangattannguaq Akul-
liup alannguani kimmut isuata nalaaniippoq.
Umiaaqqamik ominniaraanni tatsit qulaa-
ni taaneqareersut aqqusaartortariaqarput.
Qangattannguaq tikikkaanni Tasersuatsiap
kimmut qinngorsuisailaat aajunaralaarsuaq.
Eqqaamavara ataasiarlunga Tasersuatsiaali-
aqataallunga, soorunami tatsitigoorluta.
Ininngui
Amitsuarsukkoorluni orninneqarajunneru-
voq. Ininngui tassaapput qangattat uninn-
gaarfiusartut arlallit Tasersuatsiap avanna-
mut isuata ilaani saqqartami Tasersuatsiap
ilaminersua kuj ammut isikkiviliullugu inissi-
simasut. Qangattat taakkua aasiit itsarnisa-
rujussuupput, nalunaratik kinguaariit arla-
lissuit atuunneranni orninneqartuartarsima-
sut. —
Ininngui uninngaarfigalugit aavariat Ta-
sersuatsialianik taasarpavut, amerlanertigut
sap. akunnera ataaseq missilillugu 29) mulu-
sartut. Qangaanerusoq qaannat kisiisa tat-
sikkoorutitut atorallarmatigik arnartat nu-
nakkuuginnarlutik Ininnguisa tungaanukar-
tarput. Kingorna umiatu-aq atorneqalermat
arnartanut pitsaaj allakkunaqaaq.
Oqaatigineqareersutut Amitsuarsuup
Qinnguaniit majuarlutik aallartarput. Tatsit
arlallit — ilaatigut mikerpianngitsut — aqqu-
saagassaapput. Siullermik Amitsutsiaq, taa-
va Amitsorsuaq, tatsillu Qajartortarissanik
taaguutillit pingasut aqqusaariarlugit aat-
saat Ininngui tikittariaqarlutik.
Amitsuarsuup Qinnguaniit Ininnguisa tu-
ngaanut aqqutaata qeqqata missaaniippoq
nuna Issinnerusat-nik taaneqartartoq. Tas-
sani aamma isumannaatsorsuarmik qangat-
taqarpoq taaguuteqartumik Issinnerusat
Qangattarsua.
Qangattaralak
Taanna kangiatigoorluni ornittariaqarpoq.
Tiffaseqaaq, tassa Kangiata Tasersuatsiaa-
vata eqqaaniikkami. Qangattat allat taane-
qareersut assigalugit silarlukkaluami isu-
mannaateqanngilaq, asulumi aamma qaliaa-
saqarami inunnit minnerpaamik marlunnit
inigineqarsinnaasumik. Kangiatigoorluni
qangattat isumalluutaasut arlaqarput, soor-
lu Isortuatsiaq kitaaqqusimallugu qaffarte-
raanni Serminnguaq aqqutigalugu kuj am-
mut kangimut 30) nappukkaanni Sakiusip
Qangattaani — sumiiffia nalunngikkaanni —
qangattami pitsaavissumi unnuisoqarsin-
naavoq.
Qangattat tamakkua taagutsiarpakka
manna siunertaralugu: Aavartunit aamma si-
unissami isumalluutissarujussuummata, pit-
saaqajaqimmallu nunap assingani ersarissu-
mik nalunaarsorneqamissaat.
Inuulluaqqusillunga
Niels Plato u.
9