Atuagagdliutit - 11.11.1992, Síða 2

2
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
NR. 131 1992
ATUAGAGDLIUTIT
GRØNLANDSPOSTEN
NaqiterlBitsIsoq
Udgiver_______________________
Suliffeqarfik imminut pigisoq:
Den selvejende institution
Atuagagdliutit/
Gronlandsposion
Industrivej 43,
Postbox 39,3900 Nuuk,
Tlf.: 2 10 83 Fax: 2 54 83
Siulersuisut
Bestyrelse
Arkalo Abeisen
(siulittaasoq/formand)
Agnethe Nielsen
(siulittaasup tullia/næstform.)
Ib Kristiansen
Juaaka Lyberth
Hans Anthon Lynge
Jens Carsten Nielsen
Karin Rojkjær
Egon Sørensen
Allattoqarfik
Administration
llanngutassiortortaavut
Korrespondenter
Nanortalik: Klaus Jakobsen,
Qaqortoq: Lars Lundblad,
Narsaq: Johan Egede,
Paamlut: Karl M. Josefsen
Maniitsoq: Søren Møller,
Slslmiut: Wilhelm Olsen,
Markus Olsen,
Kangaatsiaq: Jensigne Jeremiassen
Aasiaat: Oluf Ostemann,
Anda Poulsen,
Qasigiannguit Søren Lange,
llulissat: Kaja Mørup,
Qeqertarsuaq:Hans Peter Grønvold
Uummannaq: Matheæs Fleischer,
Upernavik: Samuel II Mørch,
Knud II Kristiansen,
Qaanaaq: Søren Rasmussen,
Taslilaq: Simon Jørgensen,
Ittoqqormilt: Jens Napaattoq,
Annoncet
Annoncer
Nuuk:
Laila Bagge Hansen
(annoncechef).
Svend Aage Svalberg
Fax: 2 31 47
Telefontid: KI.09-12 og 13-16.
Kobenhavn:
NISSIK, Grønlands reklame
c/o Politikens Serviceselskab A/S
Vestergade 24,1.1456 Kbh. K.
Telefon 33 33 96 51
Telefax 33 32 86 74
Annoncet ullunik qulinik sioqqut-
silluni tunninneqartassapput
Annonceindlevering
senest 10 dage før udgivelsen
Karsten Jensen (forretningsfører),
Vivi Lynge Petrussen
Jacobine Oster
Allaffiup ammasarfia/Kontortid:
Ataasinngorneq-tallimanngorneq/
Mandag-fredag: Kl. 9-12 og 13-16.
Aaqqlssulsuuneqarfik:
Chefi edaktion:
Philip Lauritzen (akisuss./ansv.)
Laila Ramlau-Hansen

Kurt Kristensen (Red.sek.)
Stina Skifte (Nyhedsred.)
John Jakobsen
Karin Røjkjær
Jørgen Hansen (nuts./tolk)
Apollo Josenius (nuts./tolk)
Knud Josefsen (ass./fot.)
Atuagadbiivik
Eskimo Press
Martha Labansen
Plsartagaqarneq
Abonnement________________
Giro 9 06 85 70.
Nuna-Bank: 120-00-26973
Grønlandsbanken: 150-424-7
Suliarinnittut
Produktion
David Petersen (Tekn. Dir.),
Ane Bohmert (Ilioq./Typo.),
Kunuk Holm (Ilioq./Typo.),
Naqiterneqarfia
Kujataata naqiterivia/
Sydgrønlands Bogtrykkeri
Nisslk
Reklame
Silvana Maqe Nielsen
Jette Brandt
Box 929.3900 Nuuk
Fax 2 31 47
Prins Joakim
angajumissut kunngissatut
Frederittut Kalaallit Nu-
naannik aamma tikeraarsi-
masaminik soqutigisaqar-
tuuvoq. Prins Joakimip Ka-
laallit Nunaata sermersua
pillugu Parisimi saqqum-
mersitsineq ammarsima-
vaa. Sermersuarmi pillugu
paasissutissarpassuupput,
tassa nutaamik periuseqar-
luni misissuinerup ukiuni
kinguUerpaani 200.000-ini
avatangiisinik silaannaar-
millu mingutsitsiartuaarsi-
maneq takussutissaqartiler-
simammagu. Saqqummer-
sitsineq »Isen fortæller«
(sermersuaq oqaluttuarpoq)
Parisimi Det danske Husimi
(qallunnaat Parisimi illuu-
taannni) ingerlanneqartoq
soqutigineqaqisoq franskit
illoqarfissaa pingaarner-
saannit nalunaarutigine-
qarpoq.
Prins Joakim
har ligesom sin storebror
kronprins Frederik en stor
interesse for Grønland, som
han også har besøgt som her
i Uummannaq i 1982. Prins
Joakim har netop åbnet en
udstilling i Paris om den
grønlandske indlandsis. Der
er nemlig meget nyt at be-
rette om isen, idet ny forsk-
ning har udledt bemærkel-
sesværdige resultater om
klimaet og den tiltagende
forurening af miljøet gen-
nem de seneste 200.000 år.
Udstillingen »Isen fortæl-
ler« i Det danske Hus i Paris
har vakt stor interesse, mel-
des det fra den franske ho-
vedstad.
Aboiviv
5= rULlTlJiJUn
WEEKLY
SveSÆdtSS
pisartagaqarneq akikilliliissutitam
^-AG .Postboks 39.3900 Nuuk
□ Aap.AG pisalerutuppara ukiutp affaanut 675,00.
ja, jeg vil gerne have et abonnement på AG for kr. 675,00 pr. halvår
□ Aap, aamma Polltiken Weekly phalissavara kr. 156,00 uklup affaanut.
Ja, jeg vil også gerne have Polltiken Weeldy for kr. 156,00 pr. halvår
□
j.]
Ateq/Navn;_
Aningaasat:
Beløbet er;
Gronlandsbankenimi kontomut 150424-7 ikineqarput
indsat i Grønlandsbanken konto nr. 150424-7
Nuna Bankimi kontomut 120-00-26973 ikineqarput
indsat i Nuna Bank konto nr. 120-00-26973
Checkinngorlugu nassiunneqarput
Vedlagt i check
Najugaq/Adresse:
llloqarfik/By: ——
Pauline Lumholt, nipi-
lersornermik ilinniartit-
sisoq
KNR-radiomi sapaatiuppat
15. november aallakaatitak-
kut ilisaritinneqassaaq: »Qi-
laat qanilliinnaraangamik-
ku... tigoreertarpaat!«. Pau-
line Lumholt ukiuni kingul-
lerni Nuummi Sisimiunilu
iluatsiffiulluartunik tiva-
nermik pikkorissartitsisar-
simavoq, aallakaatitassia-
milu qangali kalaallit qilaa-
taata atorneqartarnera ul-
lumi Kalaallit Nunaanni eq-
quteqqinniarlugu meeqqa-
nik inuusuttunillu suliffi-
ginninni oqaluttuaraa. Qaa-
naamiinnermi nalaani Inuit
inngerutitoqaannik qanoq
ililluni soqutiginnilersimani
aamma ilanngullugu oqa-
luttuaraa. Aallakaatitas-
siortuuvoq Karsten Som-
mer.
Pauline Lumholt, musik-
pædagog
bliver portræteret i KNR-
Radio søndag den 15. no-
vember i udsendelsen: »Når
de først er i nærheden af en
tromme... så tar de den ba-
re!«. Pauline Lumholt har i
de senere år gennemført en
række vellykkede tromme-
dans-kurser i Nuuk og Sisi-
miut, og i udsendelsen for-
tæller hun om sit arbejde
med børn og unge for at gen-
oplive den traditionelle
grønlandske trommes posi-
tion i dagens Grønland. Hun
fortæller ligeledes, hvordan
hun selv fik vakt sin interes-
se for inuit’s traditionelle
musik, da hun en periode
boede i Qaanaaq. Udsendel-
sen er tilrettelagt af Karsten
Sommer.
Søren Hald Møller
Namminersornerullutik
Oqartussat aqutsisutut di-
rektøriata Kaj Kleistip tul-
lersortissaatut toqqarne-
qarsimavoq. Søren Hald
Møller 32-nik ukioqarpoq,
inuiaqatigiinnut tunngasu-
ni cand. phil.-itut Aalborg
Universitets Centerimi ilin-
niarsimalluni. Søren Hald
Møller 1986-imi Nuummut
pivoq Pisortat Isumaqatigii-
niartartoqatigiivini fuld-
mægtigitut atorflnikkami.
1987-imi Aningaasaqarner-
mut Pisortaqarfimmi atorfi-
nippoq, ilaatigut sulisoqar-
nermik aqutsineq aningaa-
saqarnikkullu pilersaaru-
siorneq suliarisimallugit.
1991-imi aamma tassani
kontorchefitutt atorfinitsin-
neqarpoq.
Søren Hald Møller
er blevet udpeget til sou-
scheffor den administreren-
de direktør i hjemmestyret,
Kqj Kleist. Søren Hald Møl-
ler er 32 år og er uddannet
cand. phil. i samfundsfag fra
Aalborg Universitets Cen-
ter. Søren Hald Møller kom
til Nuuk i 1986 som fuld-
mægtig i Det offentlige Afta-
lenævn. I 1987 fik han an-
sættelse i Økonomidirekto-
ratet, hvor han blandt andet
beskæftigede sig med perso-
naleadministration og øko-
nomisk planlægning. 11991
blev han udnævnt til kon-
torchef samme sted.
Joorunnguamut
eqqaaniut
AIL: Isak Lothsen, Nuugaatsiaq
Tusarpatsigit! Suliatsinnit unilluta ukisitsiarpugut
ingerlaqqillutalu. Sungiusimavavummi isumassarsi-
sitsisarnitit tupaallatsitsisamitillu. Matumanili pisu-
mi isummatsinnit kaangavinngillatit qaninnerusu-
tullusoorli illutit isummersorfigivatsigit ikinngutaa-
sugut.
Ilinniartitsisutut sulininni taamatuttaaq uagut uli-
aqartugut annertuutigut suliannik sunnniuteqarfigi-
simavtsigut. Minnerunngitsumik klassenut anginer-
nut atuartitsinermi ullumikkutmut naleqquttunik
atuakkiannik atortussaqartittarsimavatsigut atuar-
tunut iluaqutaasartunik paasissutaalluartartunillu.
Inuttut ilakkuminartutut ikinngutikkuminartutut
eqqaamajuassavatsigit. Eqqaamavavut ataatsimut
pikkorissaqatigiittarnitsinni isummersuisarnitit
aliikkusersuisarnitit nuannersut. Eqqaamavavut su-
liffigisavit meeqqat pitsaasumik angusaqarsinnaane-
rinik takusaqaraangavit ilungersuummertarnitit
taakkullu pissutigalugit isummannik erseqqissulior-
tarnitit, uatsinnuttaaq ilinniutaasartut.
Tam akku tamaasa eqikkarlugit qujassutissaqarfi-
gaatsigit, inuugallartillutit nipituuliuutigisimanngi-
satsinnik!
Joorunnguaq ataqqillugu eqqaamajuassavarput!
Jørgen Berglund
in memoriam
All.: Jense-Joorut, Kangaatsiaq
Iminut eqqaaniut inut-
taata nammineq allas si-
maguniuk taama qule-
qutsersimasinnaagalu-
arpaa. Atuakkiaami,
oqaluttualiai, nammineq
misigisimasaanik tunn-
gaviUit, atuaraanni taku-
neq ajornanngilaq oqaat-
sit assigiinngitsut akule-
riittut. Kalaallisut, qal-
lunaatut, tuluttut, sava-
limmiormiutuut - oqaat-
sillu Testamentitoqqa-
meersut - tamarmik aku-
leriipput.
Joorunnguup silarsu-
aa taamaappoq. Nunar-
put angigaluaqisoq tat-
tortutut ippaa. Dan-
markimi ilinniarsima-
voq, soorlumi uagut nali-
gut amerlaqisut taama
pisarsimasut. Tappava-
nilu ilinniarnini atorlu-
arsimavaa - atuarfimmii-
naanngitsoq - aammalli
europamiut inuusaasiat
pu laffigisimallu gu. ta-
mannalu allariaasaani
maluginngitsuugas-
saanngilaq. Atuakkiaani
qulequtaasut takune-
qaannarsinnaapput, soo-
lu »De syv dødssynder«,
»Laboremus pro patria«
aamma »Liv«.
Uku Joorunnguamut
eqqaaniutit allalernerini
eqqaasakka amerlagalu-
artut, inutaa uumagal-
larmat ilagalugu nuan-
nertassusia, quinarto-
qartassusia, anersaakku
immemeqarluni misigi-
nartassusia - oqariartaa-
sii m ar luk maani ilann-
gutilaarusuppakka. Aa-
siit qallunaatut. Immi-
nut quiasaartarnerpoq? -
kisiannili ilumoortorta-
qarpoq - taasarpoq »mis-
kendt geni« - nutterne-
qarsinnaasoq »qarassu-
aq paasineqanngitsoq« -
nunanilu Qeqertarsuat-
siaat taasarlugu »Ver-
dens navle«, silarsuup
qalasia, qeqqa.
Joorunnguaq kalaallil-
lu taalliortut, atuakkior-
tut, generationitsinner-
suut, taakkualu eqqar-
saataat, kalaaleqatitta
ilaannit, annermilli qal-
lunaanit, paasineqarneq
ajorput. Tamakkualu
immaqa pillugit - paasi-
neqannginnerput - ajora-
luartumik nukissagut
amigarsigaangata imi-
gassamut saassutiinnar-
tarpugut. Ajoraluaqaar-
lu taamaaqatigut - soorlu
Joorunnguaq - paaseq-
qugaluarlta allatut sapi-
leraangatta, inuiaqaigiit
tunullugit aallartariaqa-
leraangatta.
Joorunnguaq nunami-
nik kinaassutsiminillu
pingaartitsisuuvoq, taa-
maattumik Qeqertarsu-
atsiaat taasarpaa »Ver-
dens navle« - silarsuup
qalasia. Allagaalumi ka-
laaliussusianik tunnga-
veqarput. Ullumilu pis-
sutsit, ajornartorsiutit,
s ammis arp ai. Uagut ka-
laallit ajornartorsiutigut
paasiniarlugit, sooq taa-
maannersoq paasiniarlu-
gu paasititsissutiginiar-
lugulu. Ajornartorsiuti-
gummi kinaassuserpullu
paasinngikkutigu ajor-
nartorsiutit qaanerniar-
sinnaanngilagut.
Ikinngut ajoraluartu-
mik peeruttutit sakim-
meralutit naggammik
inuulluarqquvagit. Quja-
naq pereersunut nunaa-
nersunut. Anaanakkui,
qatanngutai, aapaa,
ikinngutaalu tamaasa
misiginneqatigalugit.
Eqqaaneqarnera ataqqi-
narli!