Atuagagdliutit - 07.12.1993, Side 3

Nr. 113-1993
3
GRØNLANDSPOSTEN
Steffen Møller nunatsinni tømrerniesterit kalaallit siuller-
saraat. Nuliilu Nielsine (tamarmik talerperlermiittut) inuu-
tissarsiortutut namminersortutut sulilluarsimanerminnik
sisorarnermilu malunnaateqarluartutut nersornaasigaap-
put. Saamerliuvoq Amalie Hammeken, niuertariimminit
»Sabine«-mit ukiuni 40-ni niuertuusimavoq, nikorfavorlu
borgmester Agnethe Davidsen.
Steffen Møller er den første grønlandske tømrermester.
Han og hans kone, Nielsine (begge til højre) blev belønnet
for deres indsats i det private erhverv og for deres engage-
ment i skisporten. Til venstre Amahe Hammeken, der har
fejret 40 års jubilæum som privat handlende i sin forretning
»Sabine«, og stående borgmester Agnethe Davidsen. (Ass./
Foto: Louise-Inger Lyberth)
Anneruniaimgikkaluit nersorpaat
Nuup kommuniata nersomaasiuttagaa utoqqamut uummaarissunut
ilungersorsimaqisunut tunniunneqarpoq
NUUK(KB) - Amalie Ham-
28-nik ukiulik illoqarfiup
eqqartuussiviani pinngitsu-
tut iperagaasimagaluarluni
Kalaallit Nunaata Eqqar-
tuussiviani pisuusutut pine-
qaatissinneqartoq misilitta-
gaqanngitsumik illersuiso-
qarsimavoq, taannalu AG-p
siuliani oqaluttuarisaatut
suliami tassani ajornakuso-
oqisumi paatsiveerutingaat-
siarsimavoq. Pissutsit taa-
maattut uteqqittariaqann-
gillat, Thorkild Høyer oqar-
poq, imatullu oqaatsini ilal-
lugit:
Inuppalaarnerunngilaq
- Kalaallit Nunaanni pine-
qaatissiinerni annertunerni
unnerluutigineqartut ikit-
tuinnaat pisuunnginnerar-
tarput. Taamaammallu suli-
ani taakkunani eqqartuus-
sissuserisunik ilinniarsima-
sunik illersuisuliisoqartari-
aqaraluarpoq. Pingaartu-
mik ersarissunnik upper-
narsaatissaqanngikkaanni
taamaaliortoqartariaqara-
luarpoq, soorlu massakkut
iller sugas sara taamatut pi-
neqartariaqarsimagaluar-
toq. Taamanikkut misilitta-
gaqarluartumik illersuiso-
qarsimagaluaruni pillagaa-
simassanngikkaluarpoq,
Høyer isumaqarpoq.
Kalaallit Nunaanni pine-
qaatissinneqartunik piffis-
sami aalajangersimanngit-
sumi pillaasoqartarnerata
takutippaa illersuisuliisar-
neq siornatigornit pisaria-
qartinneqarnerulersima-
soq, Høyer isumaqarpoq,
taassumalu taamatut pillaa-
sarneq inuppalaanngitsutut
isigaa, piaarnerpaamillu
atorunnaarsinneqarnissaa
kissaatigalugu.
Taassuma isumaa malil-
lugu kalaallit tiguinnakka-
nik eqqartuussisoqartarne-
rat illersuisuliisarnerallu
ullutsinnut naleqqukkun-
naarsimapput. Inuiaqati-
giinni ineriartupiloornerut-
taaq nassatarisaanik piner-
luttut amerliartupiloorsi-
masorujussuupput. Anner-
tuumik pinerluuteqarsima-
sut eqqartuussivimmi ilin-
niarsimasunik sullinneqar-
tariaqarput aammalu ilinni-
arsimasunik illersuisoqar-
tariaqarlutik.
- Unnerluutigisaasup ilu-
amik sullinneqarnissaa pi-
sar iaqartinneqarnerulersi-
mavoq, minnerunngitsumik
kukkusoqarsinnaanera eq-
qarsaatigalugu, Høyer na-
qissusiivoq.
- Tamatuma nassatari-
saanik eqqartuussinerit qal-
lunaatut ingerlanneqartut
amerlanerulissapput. Ta-
manna ajornartorsiutitut
isiginngiliuk?
Naamik. Kisiannili
ajunnginnerusumik sullin-
neqarnissaq oqaatsit tun-
gaasigut ajornartorsiorner-
mit pingaartinneruara. Ta-
matumami saniatigut ullu-
mikkut suliaasartut arnerla-
suut illersuisoq eqqarsaati-
galugu qallunaatut inger-
lanneqartarput, Høyer
oqarpoq.
Tiguinnakkanik
Eikkorissartitsisarneq
aak nammineq ilinniarsi-
masutut tiguinnakkanik su-
lisoqartarneq aaqqiipallan-
nertut isigigaluarlugu inat-
sisilerituut kalaaliusut
amerlinissaasa tungaanut
pitsaanerulersitsiniarnissaq
akuerisinnaalluarpaa.
- Illersuisoq pinngitsoora-
ni tunngaviusumik ilinniar-
simasuusariaqarpoq aam-
malu eqqartuussisut ullu-
mikkornit akulikinnerusu-
mik pikkorissartinneqarta-
riaqarput. Tamatuma sani-
atigut illersuisussatut ti-
guinnakkat eqqartuussissu-
serisumik ihnniarsimasu-
mik apersugassaqarsinnaa-
nissaminnut periarfissaqar-
nerusariaqarput. Kisiannili
paasinarpoq ullumikkut pi-
suusutut nassuertoqartillu-
gu suleriaaseq ingerlalluar-
toq, Høyer oqarpoq. Isuma-
qarporlu eqqartuussisarne-
rup pitsanngortinneqarnis-
saanut piumasaqarnini paa-
siuminarluartuusoq aam-
malu aningaasartuuteqar-
nerujussuarmik kingune-
qartussaanngitsoq, taa-
maammallu aaqqinniapal-
lattariaqarlutik.
Inatsisileritooq kalaallip,
Gedion Jerimiassen-ip Høy-
er isumaqatigaa suliani piu-
minaatsuni illersuisussatut
tiguinnakkat sapersartar-
mata. Kisiannili qularaa eq-
qartuussivimmi eqqartuus-
sissuserisut ilinniarsimasut
annertunerusumik atorne-
qartalernissaannut piumas-
suseq annertuujussasoq.
- Apeqqummi tassani an-
ingaasanut tunngasut an-
nertugaatsiarput. Isuma-
qarpungalu eqqartuussissu-
serisunik atuisarnissap pin-
gaartinneqartarnera siaru-
aatilertorujussuussasoq er-
nummatigineqassasoq.
Taakkumi aningaasanik na-
leqarput.
Inatsisitigut
akersuunneq
Eqqarsaatigaa isumaqati-
giissutaagallartumik aaqqii-
titsiniarluni, tamatumalu
kingunerissagaa unnerluu-
tigisaasut inatsisilerituunik
ilinniarsimasunik illersuiso-
qartinneqartalernerat.
- Taamaalillunimi oqi-
maaqatigiissitsisoqarsin-
naavoq - tassa inatsisit
tunngavialugit illuatunge-
riittoqarsinnaalissaaq.
Oqaatsit ajornartorsiuti-
gineqarnerat pikkorissunik
oqalutseqartalernikkut aaq-
qiiffigineqartariaqarpoq:
- Tiguinnakkanik illersui-
soqartitsisaratta inuit pisin-
naatitaafliinik unioqqutitsi-
nerarneqartarpugut. Aam-
mattaarmi eqqartuussinerit
immikkut ilisimasallit alla-
tut oqaasillit atorlugit in-
gerlanneqartarnerannut
isornartorsiomeqassalluta
tunngavissaqarpoq. Al-
laanngivikkami nappaatit,
pest-ip aamma kolera-p,
akornanni toqqaatinniarne-
qartugut. Taamaakkaluar-
torli suliat ajomakusoor-
tuutillugit immikkut ilisi-
masallit oqalutsillu pikko-
rissut atorneqartarnissaat
piumaneruara, Jerimiassen
oqarpoq.
Kalaallit Nunaanni eq-
qartuussiveqarnermik mis-
issuisussamik kommissioni-
liornissap pisariaqanngillu-
arnera pillugu Høyer oqar-
mat isumaqatigaa.
- Isumaga malillugu taan-
nattaaq aningaasaqamer-
mut tunngassuteqarpoq.
Namminersornerullutik
Oqartussaniit eqqartuussi-
veqarnerup tiguneqarnissaa
kinguartikkusunneqarpoq,
tassani aningaasaliifligisas-
satut pisariaqartinneqartut
ilaat, ilaatigut matoqqasu-
mik paarnaarussiviliornis-
samut, qallunaat naalagaaf-
fianit aningaasaliifTigineqa-
reemissaasa tungaanut. Ta-
mannattaarlu ukiualunn-
guit matuma siornatigut
misissuinikkut paasinarsil-
luarneqarsimavoq.
Naalakkersuisunut siulit-
taasoq aallarsimammmat
kommissionip suliassai pil-
lugit oqaaseqartissinnaasi-
manngilarput.
meken utoqqalaakasinngo-
raluarluni Bella Centret
ukiuunerani atisanik nutaa-
nik atoruminartunillu taku-
titsinialermat orniguterii-
katassimavoq.
Amalie Hammeken ukiut
tamaasa atisani kuffertimut
poortuuteriarlugit pisiniar-
finnguamini Qaqortumiit-
tumi »Sabine«-mi qanittuk-
kut ukiut 40-nngorlugit nal-
liuttorsiortumi tunisassa-
minik qinerleriartorluni ati-
sanik takutitsinermut peqa-
taajartortarpoq. Amalie
Hammeken-ip niuertortu-
tut namminersortuunini
iluaqutigalugu tallimann-
gormat Nuup kommuniata
ukiut tamaasa nersornaa-
siuttagaanik nersornaaser-
neqartut pingasuusut ilagi-
simavaat.
Nersornaasiussap tullia
aappariinnut, Steffen aam-
ma Nielsine Møller-ikkun-
nut tunniunneqarpoq.
Taakkua minnerunngitsu-
mit sisoraatinik ujakkaar-
NUUK(KB) - Nok er Amalie
Hammeken efterhånden op-
pe i årene, men når Bella
Centret i København arran-
gerer modemesse for at vise
den kommende vinters
smarte og praktiske nyhe-
der frem, er hun på banen.
Hvert år pakker Amalie
Hammeken kufferten for at
tage på messe og hente nyt
tøj hjem til sin forretning
»Sabine« i Myggedalen,
hvor hun for nylig kunne
fejre 40 års jubilæum. Ama-
lie Hammekens indsats som
privat handlende var med-
virkende til, at hun fredag
fik den ene af tre hæderspri-
ser, Nuuk kommune udde-
ler i år.
Den anden gik til ægte-
parret Steffen og Nielsine
Møller. De er ikke mindst
kendt blandt mange unge
tarnermi sunniuteqarluar-
simasutut inuusuttorpassu-
arnit ilisarisimaneqarput.
Nielsine Møller arlaleriaqa-
luni sisorartartunut ilun-
gersuasimallutik anertik-
kartuinnarnut appelsinanik
kittanik agguaaniarluni im-
mitsisarlunilu piareersima-
juartarpoq, aammattaarlu
uia Nuummi peqatigiiffim-
mi ilisarisimaneqarluartuu-
voq.
Nunaqavissunit
siullersaalluni
Steffen Møller tamatuma
saniatigut kalaallinit siul-
lersaalluni tømrermeste-
rinngorsimavoq. Suliffeqar-
fiutini 1961-imi aallartissi-
mavaa, kiisalu mianersortu-
mik nassaassarsiorluarluni-
lu ingerlatsinermini taku-
tissimallugu qallunaanut
unammillertoqarluarsin-
naavoq - ilaatigut kisimiillu-
ni illoqarfimmi ilivissanik
sanasartuusimalluni. Stef-
fen Møller ullumikkut 73-
inik ukioqarpoq, kisiannili
for deres store engagement i
langrends skisporten. Niel-
sine Møller har mangen
gang stået klar med friske
appelsinskiver og vand som
opmuntring til de forpuste-
de løbere, og også hendes
mand er et kendt ansigt i
klubben i Nuuk.
Første lokale mester
Steffen Møller er desuden
den første grønlandske tøm-
rermester. Han startede sit
firma i 1961 og har med for-
sigtighed og opfindsomhed -
for eksempel som eneste le-
verandør i byen af ligkister -
demonstreret, at det sagtens
kunne lade sig gøre at kon-
kurrere med de danske
håndværksmestre. Steffen
Møller er i dag 73 år men
stadig aktiv i virksomheden,
som sønnen Hans Lars nu
suliffimmi - massakkut er-
nerata Hans Lars-ip tigusi-
masaani - sulilluartuulluni,
ernerattaaq ukiorpassuarni
kalaallit sisorartartuini tu-
saamasanut ilaasimavoq.
Borgmester Agnethe Da-
vidsen-ip nersornaaserne-
qartunut oqalugiarnermini
pingaartillugu ersersinniar-
paa piffissami suliffissanik
nutaanik pilersitsiortornis-
sap pingaartinneqarfiini
namminersorlutik ingerlat-
sinerminni ilaatigut sulillu-
artuusimammata. Ilaatigul-
lu aamma pingaartippaa
inuit taakku nipaakkaluar-
tumik nuannersumik mali-
gassiuillutillu angusaqarsi-
mammata.
Illoqarfik
malunnartippaat
- Niuertutut mgerlanerpit
saniatigut uinnut massak-
kut toqusimalersumut,
borgmesteriusimasumut
Niels Hammeken-imut ta-
persersuilluartuusimavutit.
Illoqarfik kusanaqisumik
har overtaget - iøvrigt efter i
en lang årrække at have
markeret sig helt i toppen af
grønlandsk skisport.
I sin tale til prismodtager-
ne fremhævede borgmester
Agnethe Davidsen dels de-
res indsats inden for det pri-
vate erhverv i en tid, hvor
der tales meget om vigtighe-
den af nye arbejdspladser.
Dels lagde hun vægt på, at
der er tale om mennesker,
der i det stille yder en stor
indsats til glæde og efterføl-
gelse for andre.
Repræsenteret byen
- Udover at drive forretning
har du også været en stor
støtte for din nu afdøde
mand, tidligere borgmester
Niels Hammeken. Du har
repræsenteret byen flot og
været meget aktiv i fore-
avammut nittarsaassimavat
aammalu peqatigiiffinni su-
leqataaninni uummaarillu-
arsimallutit, borgmester
Agnethe Davidsen Amalie
Hammeken-imut ilaatigut
taama oqarpoq.
Agnethe Davidsen-ip aap-
pariinnut Møllerikkunnut
ilisarititsinermini oqaatigaa
suli aasat tamaasa ukiuune-
ranut piliniarlutik aallaarsi-
maartarmata.
- Taamaaliornissigut ileq-
qoq nuannersoq ingerlatiin-
narparsi, taamaalillusilu
inuusuttunut maligassiuil-
luarlusi.
Nersornaaserneqartut
pingasuullutik ulloq taanna
nalhuttorsiulaarutigineqar-
nertik akuerilluarpaat, ner-
sornaasiunneqartut anin-
gaasartai naasullu qujan-
gaarlutik tigullugit. Pinga-
sunngorpat kommunip
ukioq manna nersornaa-
siussassaa kingulleq Qeqer-
tarsuatsiaani tunniunne-
qassaaq.
ningslivet, sagde borgme-
ster Agnethe Davidsen
blandt andet til Amalie
Hammeken.
Over for ægteparret Møl-
ler fremhævede Agnethe
Davidsen, at de fortsat hver
sommer tager af sted for at
samle vinterforråd.
- På den måde er I med til
at holde en god tradition i
hævd og vise et godt eksem-
pel for den unge generation.
De tre prismodtagere ac-
cepterede for denne ene
dags skyld al den virak og
takkede mange gange for
den kontante belønning og
blomsterne. Onsdag uddeles
i Qeqertarsuatsiaat den sid-
ste af kommunens hæders-
priser i år.
De beskedne blev hædret
Nuuk kommunes hæderspris gik til ældre ildsjæle i fuld vigør