Atuagagdliutit - 16.11.1995, Qupperneq 21

Nr. 90 • 1995
21
Éa ajpajpc/é/a CSC
GRØNLANDSPOSTEN
Aqqusinniomerit aallartipput
Timmisartunut suluusalinnut mittarfiliassat aqqusinniornerat aallartippoq
Allattoq Søren Møller,
Maniitsoq
Maniitsoq - Ukioq manna
nunatsinni timmisartunut su-
luusalinnut mittarfiliassat
pingasuugallartut aqqusinni-
ornerat aallartippoq.
Maniitsumi mittarfiliassaq
Maniitsup illoqarfiata kitaa-
tungaani avannakannianiip-
poq, tassa Ungusivik Kujalli-
up, Ungusivik Avannarliullu
akomani kinginnerit kimmut
sammemganiilluni, immaqa-
lu Ungusivik Avannarleq i-
lanngullugu nunniorneqar-
sinnaalluni.
Aqqusinniorneq Anner-
suup kitaatungaanit aqquser-
ngup isuaniit kimmut Ungu-
sivik Kujalliup saqqaani ki-
nginneq qutaarlooqisoq salli-
artaliorlugu ingerlanneqar-
poq. Qaartitigassap annersaa
qutaarluinnaasoq 490 meteri-
nik isorartutigisoq 14. sep-
tember qaartiterlugu aallar-
Arbejdet med luft-
havnsveje i tre byer
I Maniitsoq lød startskuddet den 14.
september
Af Søren Møller Maniitsoq
Arbejdet med anlæggelsen af
lufthavnsvejen i Maniitsoq
blev påbegyndt den 14. sep-
tember. Lufthavnen for fast-
vingede fly kommer til at lig-
ge nordvest for byen. Mel-
lem Ungusivik Kujalleq og
Ungusivik Avannarleq.
Firmaet K.K. Jespersen fra
Nuuk startede sprængnings-
arbejdet den 14. september,
og en væsentlig del af arbej-
det foregår på meget stejle
fjeldsider. Det er planen, at
hele distancen på 490 meter
skal være sprængt færdigt i
december.
tinneqartoq mannamut affan-
gajaa qaartiterneqarsimaler-
poq, oqaatigineqarpormi 230
meterit missaat maannamut
suliarineqarsimasut.
Aqqusinissap qaartiternera
sulisitsisunit K.K. Jespersen-
ikkunnit Nuumminngaan-
neersunit suliarineqarpoq.
Maannamut inuit pingasut
sulisuupput, oqaatigineqar-
porlu sulisut sisamassaat
qanittukkut tikissasoq. Ilima-
gineqarpoq mittarfissap tu-
ngaanut aqqusinissap qaarti-
ternera decemberimi naam-
massiumaartoq.
Mittarfiliassap tungaanut aqqisinniorfiusoq qutaarlooqaaq,
sulisulli atortorissaaqigamik
ajornartorsiutigivallaanngilaat.
Der er stejle skrænter det meste af distancen, hvor
lufthavnsvejen bliver anlagt, og der er meget spængnings-
arbejde der skal udføres. (Ass./Foto: Søren Møller).
Eqqortumik oqaatigineqarlik
All.: Le vi Petersen, Sisimiut
Inurmik Isumaginninnermi
Siunnersortit Peqatigiiffiata
siulersuisuinut allakkat ammasut
All.: Vittus Poulsen, Qaqortoq
1.1.5. P-mi siulersuisuinut
ammasumik allagaqarninnut
pissutigaara nammineerlu-
nga suleqataaffigereerlugu
Nuup avataanut najugaqaler-
luni qanoq eqaartigisumik
attaveqatigiinniartarnerput.
Ulluni kingullerni piaarinaa-
tsoornerinnakkut paasisima-
vara peqatigiiffik pineqartoq
qanittukkut ataatsimeersua-
lersoq. Tamanna ilaasortanut
nalunaartutigineqarsimaner-
luni, naak siulersuisuisa o-
qaatigigaluaraat allakkatigut
sinerissami ilaasortat nalu-
naarfigineqassasut, ilaasor-
talli kikkut nalunaarfigine-
qarsimappat? Tusagassiuti-
tigut nalunaartoqarsimaner-
luni?
Immikkut ittumik ima-
luunniit ukiumoortumik a-
taatsimeersuartoqalernerluni.
Ilaasortat siunnersuutige-
rusutatik qaqugu tunniute-
reersimassavaat?
Ilaasortat sineriammiut
nalunaarfigineqarnikuuppat,
tusartinneqamikuuppat Qal-
lunaat Nunaanni peqatigiif-
fik Dansk Socialrådgiverfor-
ening aggersaasimaneranik
Nunani avannarlemi suleqat-
igiiffiup aaqqissugaannik
1.1.5. P- peqataatitaqarsima-
neranik. Siulersuisut allan-
nguuteqarneranik ilaasortat
nalunaarfigineqarnikuuppat.
Siulersuisut 1997-mi isu-
maqatigiinniarnissamut qa-
normita eqqarsaateqarpat,
qanoq pilersaaruteqarpat.
Assigiinngitsorpassuit eq-
qaaneqarsinnaagaluartut, i-
sumaqarpunga peqatigiiffiup
ilaasortaminut attaveqamiar-
nera aaqqinniartariaqartoq.
Nammineerlunga suleqataaf-
figereerlugu qanoq eqartigi-
sumik ingerlasimanerput si-
nerissamut pilluni tassa ersa-
rik.
Siunnersuutigissavara su-
lissutigineqassasoq sineris-
sami ilaasortat qanoq akule-
rutsinneqarnerusinnaanersut
peqatigiiffiup ingerlanniar-
neranut.
Arlaatigut aallartittoqann-
gippat nalunngilarput peqati-
giiffik uummaarissumik i-
ngerlalernavianngilaq. Naak
tamakku nuannarineqanngi-
tsorujussuit aningaasarsiavut
ikippallaarnerujussui il.il.
Neriuppunga ataatsimeer-
suarnissaq pillugu siulersui-
sut ilaasortanut tutsiutilaaru-
maartut.
Ukiaanerani inatsisartutta a-
taatsimiinnerat naammassi-
soq tamaat malinnaavigin-
ngikkaluarlugu oqaatsitinnik
atuinerluffiusorujussuusoq
aasiit malunnaqaaq.
Tallisaajumanangali tusar-
niigiuartakkakka oqaatigilaa-
nginnarlakka. Amerlasuuti-
gut inatsisartuni ilaasortat si-
unnersuutitik oqariartuum-
minnik imaluunniit partiimik
oqariartuutaannik taasarpaat.
Oqariartuut kalaallit oqaasi-
toqarput isumaqarpoq nam-
mineq piginngisaq allumullu
oqaatigeqqusaq oqaatigiar-
toqquneqartarmat taamaattu-
mik oqariartortuinnaap oqa-
riartuunni akisussaaffigineq
ajorpaa oqariartortuinnaaga-
mi. Taamaattumik eqqarsaq-
qajaanartarpoq partiimut o-
qariartortuinnarmut ilaasor-
taanissaq pisariaqarnerusoq.
Ukiuni kingullerni oqaasi-
toqqap oqariartuutip atorfis-
sarinngisaanut atugaanera i-
ngasappallaaleqaaq inatsi-
sartuni ilaasortanik piinnarni
aamma naalakkersuisutta i-
laasortaannit atupilunneqa-
lersoq.
Taamaappoq aamma ukia-
anerani aningaasanut tunnga-
sunik oqalliffiusumi ani-
ngaasat amerliartortussaaga-
luit imaluunniit ikiliartortus-
saagaluit annertusiartortunik
imaluunniit annikilliartortu-
nik oqaatigineqalertuamerat.
Oqaaserput annertooq imaa-
luunniit annertuut isumaqar-
poq nunap qaanut iliorakkat
nunangaatsiarsuaq qallersi-
magaangassuk annertuunik
oqartaratta. Imaluunniit i-
ntaani uuliarasattoqarpat an-
nertunerartaratsigu. Tamak-
ku eqqaamaneqarsinnaan-
ngippata siunnersuutiginiar-
para inatsisartut ataatsimiit-
tarfiata oqaluttarfiata akianut
allannerit uku angisuunngor-
lugit allanneqassasut.
1. Oqaluuserisassat saq-
qummiussat oqariartutaan-
ngillat siunnersuutit- uku.
2. Aningaasat annertusiar-
tunngillat amerliartortartut-
uku.
Suli ilassaqaraluaqaat.
Dit eget automatiske omstillingsbord. Når du har brug for det!
"Du, tag lige og læs det her..."
"Ååh, nu ringer telefonen. Midt i det hele." "Dejligt at have ro til at koncentere sig, og
"Lad den ringe. Der er viderestilling på." ikke være på spring for at løbe til telefonen"
Få mere ud af telefonen. 'Gør-det-selv' tjenester er et tilbud fra TELE Greenland til alle telefonabon-
nenter. 'Gør-det-selv' fordi du selv tilslutter og afbryder den tjeneste du har valgt at abonnere på.
Der findes flere forskellige gør-det-selv tjenester, og der kommer stadigt nye til.
De tre viderestillingstilbud - "Viderestilling ved manglende svar","Viderestilling ved optaget",
"Viderestilling af alle opkald" - koster hver 100 kr. i oprettelsesafgift og 25 kr. i kvartalet.
Du får oprettelsen for halv afgift, hvis Du opretter 3 gør-det-selv tjenester samtidig,
og på samme abonnement

Henvend dig i din Telebudk og få alle oplysninger
TELE
GREENLAND A/S