Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 09.01.1785, Side 4

196 S. B. Um (Scumi'ÍTlöfKiiur.
antt tippeptir jofnftöið meö jtónar^ríuqð fltettti,
cfcr grunnlinu þalíanDanð, ef ntitör fetr grunní
-Itnuna b í flabinn fprir Icngöiita 1.
§. 5*
5lf peirri fpvjlu jjlutarítelu, eör pcjjtmt
jefnttöi (æqvatione) Qj=PI, pcgar, at £inu
h
jjrettntt gefntt, fpttrt cr at jjúngatutm, pci er
augliójí, jjegar (tccö eg lengö óallanöattð cru
ítinar fenttt, fá rerör f>cjj meiri púngi upp»
fcerör, jem fraptrintt er meiri, en fjejj minnt,
fem frann er minni; en fe fraptrinn fami og
jjceöitt fama, pá feílr fotrjla púngattð fjejj íett*
ar, fem fwílanöinn er lengri; fejj torocílöar,
fem f»ann cr jltjttri; og Jjejj lengri ^aílanöinn
er, jjcjj meiri Jjúnga ntá uppeptir fcera, meö
fama frapti, ef (jaílanöintt rið jafnóátt fcnt
áör; og |>efj jipttri fem £ann er, j>ejj minni
Jsúttga; en fe fraptrinn fami, og lengöin fama,
£á £cjj meiri jjúnga, fem £ceöin cr mintti, og
fef ntinni, fem (xeöin er meiri.
§. 6.
$lf pefari fjlittar-tefu, eör jiejjum jefní
uöi P = Qh, í>c3ar/ ot fiinu frennu gefnu,
“T
fpurt er at fraptinum, fá er auöfcett, at ef
fcceöiu og lengöin eru fúnar femu, fá má
frapt*