Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 01.01.1787, Side 135

23tatttvæí>iðs
megu allir £eir, er nocfurt tíí>n & 6er0' ^ma
itunni $at urn uppliáfa.
§♦ io.
gíeiri eru orfafir til jarba(t6|in« eoMfeSð?
íngar, 03 6iatflr#l>i«‘»eflanno £ac af rtfanOi
éorOu, enn ^œr fem upptaUDar roru t $. »•
cr ji&lfum lenöum uotum cr urn at fenna,
foo fem :
1) Dft ebr óoerb $at, fent fomit er á att*
ann lanjinð qoifftnat, 03 fleiri naut>tt)n*
iastterur, er ár eptir <xc fltga foo ur poft,
at fátceft fólf f«r meö eittqu móti af fcim
borit. ^ar ftjrin f¥al fojia frá to til
12 röl., cerin frá 1 röt. 2«^ til 2 röl.,
Éeflritm 10, 12 til 14 rö., f>á ec et^i at
unöra, Ipótt j>eir, er allt fetta f>afa mift,
en jícrtir gánajilfr at faupa aptr foo Öi)r#
um öómunt, fíofni upp frá jeröum, 03
repni til at lenqia Itf fttt meö einfjoortu
tnóti oiö jtó. ^aupfjonölunarittnar öfyru
tnatoorur, ntiel, örauö og grtött, me^na
£cir ei^i fcellör at faupa fér til öiargar,
né timör eöc járn til fjúfasoiörfjallj og
annara þeimilið nauöft)ttia. jQel oeit eq,
at nocfrir meina, $at oaranna 6öj)tleifi olli
leti 03 ómenjfu í f>»0tiu lanöi, 09 má fcat
í oijjann máta til fannfcqu fcera, en eai
eifla oorur $at ftjrit ár (jójt at jtiga; pitt
34 «