Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 03.01.1790, Blaðsíða 10

158 O. O. Um £t<k‘í>ertgfUi.
eru, til í»attii«, á ellum gceibftmmt tánutn fmat
gott ítú=ft)í(tngé graé at tninpa fofii nejr; Itfa
ntöafl f>oar á cngitnn, utan frapp ^bfbar fht,
£ot cx í;nerugutn ftaDntun er mieg 6it * oan&t.
9í jlifum fTatgiit * lenöttnt tná og fmerftfieinð
6rí)n|Ian efiaufí at fuHttm ttotum fottta, ef eigi
alíflabar.
íEg fyrtc tnítt lcitt rsilöi bera mig.fuo
ct: eg íéti ftntba liái mtna eptir ftcim norfíu,
bcfbi at logun og lengb, 03 brúfa&í bá fiat fnrfta
ár á engium mtnum, cn ecfi á táni, utan eg
fcri foo oel tnega oera; fat nafia ár eptir oilDa
eg giera fat fama, en tráfa fá á tuninu fptfs
utnar af feitn ttorfíu liáunt frá fnrra áritttt,
en |>á ní)tt á engiutn, jjot f)at er mótmalalattji,
at eptir fiot fem liárinn af bríjnflttnni, fpnnij
og miócfac, fe§ liprari oerbr. fwnn í graftntt,
og íempar ftg betr eptir rátintti, og er f>at at
aufi 6it = betri, oonar eg at ftefji atburör tnunöt
fteppna} tnh.
§. 9.
9lf áörtelbu er fat att&féö', at v«rtt fau
íðlenjfu tátt píeegb og öíjrfuö fem nera cetti,
t)pt jsar tnáffé nteira grað, eí>a at minfla fofli
einð tnifit, og jwar attnarfla&ar f>ér á norörí
lenöutn; ftar at aufi prbi grasrótin lauð og op=
in, fláttriitn léttari og fliótari, tneiri cptir;
tefian