Ármann á Alþingi - 01.01.1832, Blaðsíða 48

4S
fufítrufl fitÍH' tit SmmtnFur, 09 ciga foo unfeir F*fti
f)öab frir I;afaft ab. Sttcr f»;fir fiab tángtum ttœr, ab
oib fjafum pá fjérua fjjó offr, foo ab ufr getum fiaft
auga meb feim; fseír tmtitbu eigi fjœra fig ftórt um
Jab fjoab oib fegbum, fegar $eir uceru fomnir út f
Mtfuitb.
Sfrmamt. fþú ntu.itt ncerri fara, fþjóbáffr
miitn!
Æiuw&r. Cíg ficlb fiú fegir fatt, 2írm.!
um foftnabtnit, jfab fjugfabi eg fi$ effi, en nú fá
eg aniiab fent mctfir á móti fifnu irtófi. Sg f)elb
f>á ft;r|l og fremft, ab Séfanb fái eigi foe marga
fufftrúa, af Jjof ab þeir oerba fiá mifftt fíeiri eptit
fóffétofu enn i SÐanmerfu, og oceri fiab Jió eigi
rctt ab gera mttn á lonbunitm { pof.
2frmcwn. fþab oirbifl már aubfcert, ab foo
marga fufltríja fiurfi ab oelja f fjuorju Jjtjf fattbi, er
fjefir Sanbffngiéitefnb ftjrit fig, ab innfjtjggjenburnit
geti borib trauft tif nefnbarinnar, ab f;ún oefji fóffib
tif eptirþánfa, i eimt crbi, ab l;ún nái ffnum
tiígángi; og Jjó er fab aubféb, ab fuUtrúa talan
eigi getr oerib buitbin »ib fólféfjolbann eptir fama
jofnubi i ftjffanbi, erbeftr fátt fólf, einé og { obru
fem fjefir fiab margt; fjtjorutijeggi (onbin þafa jafnamt
rétt fprit fnjf.
^itunör. tyefbrbu effi ab 2»ófrnbfngat
fjrbtt Jsrjótffir?