Ármann á Alþingi - 01.01.1832, Blaðsíða 53

53
íDnunðt;. £þef3i flabc ct Steyfjcnsífv Í»öí> foti
«3 öb banna itppá.
2tcm«nn. <§itt er ttíían mfn, ab enginn fiaít
jjafi fefía ciginligíeiFa ffbt tit ab bera enn StepFjaoíf.
Jpún liggr út oib fjá og (ángt fta mibjti (nnbftnð;
fai et mjog toroetbt ab fó beit ft;tit (jcfta ttnt
lefi'atfmgnn Jjegat jolítt cegit fanian; fat er foo mifit
Bi og ffatfati 09 mannjkaung, ab oib fjátft (iggr, ab
menn o'etbi fráoita* fþab matic og t>c(br eigi frmtt
meb 3tet;fjaofF/ framar enn obntm ftebum/ ab f ar fáu
ge|Tgjafar cba geflafjerbergi, pefðu er enba mifítt mibr
farib í Steyfjaoff enn annarftabar, einfanliga utn
leffatfmann; ftá tiggr rtaerri, ab (joorr trobi annantt
ttnbir. €11 (;oab oiboffr fjimt ffbarftnefnba atribinu,
pá \( eg eigi Deíttr, enn ab $ab eigi f;já ettgum ftab
ffbr fieima enn 9íet>fjaeff. 3 3íet>fjaoff t>úa öts
fenbír oerftunarmenn mcft megnið, er ntœta á úts
lenba túngu, og (>afa úttenba fibu, fem oon er,
en S^únbíngac eru par fáíc búfitjanbi, en peir fem
J>ab eru, femja fig ab fjáttum txrsrmanna, fem oon er,
og eerba framnt úttenbir enn tnntenbir bcebi í f;egban
og tatí. £r $ab af jpefðtt (já|T, ab 3íet>fjaoff (;efic
mjog tftib af Jjof tit ab bera, fettt tanbinu eba
fþjóbinni er eigintigt og félenjft má fatta. Jfjéraf
íeibir pab, ab (>inir ffymtgri menn á mebat aímúganð,
eigi í;afa 9let;fjaoff ( neinum fjáoegum, fiofab $eic
stta ab $at fcafni fjelfta' rátin tií aííð fefð, fem