Sunnanpósturinn - 01.04.1836, Blaðsíða 9

57
ígn — lít'a feínna, meban »éc »ómm ab gégna
Boi-ri t'ollun, l>eft eg meö gte&i á f'cí jöteifab, ab
mér f)»)?rt'í fíjátla&i, í>egar eg »ar a& fetja mér
fyrir fjóntr fyrtrfram, t)»0r att&t munöt á þefsu
í»tngi byrtaft, né i Í»eírri »cn, fem eg ftapabi mér
um bans framqnæmbarfemi,
iTCtftg og ecífi ómertiteg ftjetrf eru á enba t'íjáb,
b.röi t me&ferb (teirra íagaframcarpa, fem Kóng=
uríntt fyrir mtna milligaungu beftr lagt fyrír f)tng=
mennina, og lífa t me&fer& fjeirra málefna er af
binttnt og fcefsuri f'íngmanmtm er t>i& Iireift, bcf
ir íátiö ftg í Ijóft, Coannleits-elfEa, f0Öur =
lan&seífEa,framtaEsfemi, f)ecEíng og eín =
urö; og atltíö 4»efur trúar otugg boUulta »i&
Kóiigintt neri&o&rttm ftrcr&i. í?óecEi allar umqnarri
attir fem bér bafa framEomib, fftr fmt fem er,
aUur uppeÚIáttur, fem t)ér cr gérbur, um f)a& t)»a&
ffuti ffé, fé ecEi jafngrunba&ur, má fl'ilja,
a& aUt jöetta er Eomiö af umonnun f)>rir lan&fíns
retferö. ^íngmenttirnir t>ftfa alúötega ranfaEað
$>efsar ttmgoartanir og óffir, og aUt, fettt ýanttig
er prófaö, mttn nifsutega, f>á í>aÖ féittur fyrir I)át
fcrtiö, ftmta f>ina ítatíeguflu og algjoröufttt pró.f=
utt. |?a& mun »era Konúngi gte&i a& bcrta t)»0ru
fannattn brefí fem ba’tíur »er&ur, a& framgwcema
böortt uppáflátt er ftnnfc fannc.rtega gagntegur og
gtotlegtir, fiegar á aUt er Iitiö, og eptir fíttum
»isöónti mutt bantt taEa fccrt átvEtanir, ab fóIEfíns
»clfcr& mutt eblaft og $)efs traufi á poitum fta&=
fe|Ea|E.
cDg f»o l;cfut alltaf me&al »or »arö»citft inn=
byr&is »eí»il& og uir&tng, og í)ó í>a& baÚ