Sunnanpósturinn - 01.04.1836, Blaðsíða 10

58
fem eg fag&i fyrir, <?í> metm'ttgav innbytöis gagn--
fla»öar fomtt í)év fram, bafa famt et f>efs»egna
friöarins og oelnil&arinnar bonb ittantta á milli
lofitaö, beint úr |lrt'bftns bita befur fá eitti mót;
fíoöu tnabur géngib á móti binutn og ninfantíega
rétt binutu b^nbina, án í>efs famt ab gáttga á
ntgwU niö bann f n<efía ftnni, f?eg«r f>eir bábir
be<föu ei f>á fotmt fannfcert'ngu um fiaö, b»at> rétt
og gott xxeri, en líPa án f>efs að »era mitttta fús
tií aö leggjafl á eittt ftarfem báöir bí»föu fottiu
faitnfcrríngu. í?annig baftö f>ér famq»«>mt f>eirri
beiíogu áminnt'ngu fem bljómaöi ofs fyrir eyruttt,
unöir buelfíttgu mufieriftns, raröreitt einíngu
anöans fyrir bsnö friöarine. (Dlt'P fiétt og fiaöa
(t'fftns beftr baft nocBra xterFun á éfFir og mein-
ingar. Kattpfiaöar menn og Xanömenn bafa ei
aUtíö gétaö Fontiö fér faman tttn innbyröis rétt né
fameiginlegar beiUir; jaröetgetiöur og leiguliöar
bafa ei oröiö á eitt fáttjr um í>aö, bf^tnig f>eirra
innbyröis niöfFiptum yröi fpo tilbagaö, aö fant--
g»a>mt gjcrti neriö réttm'fí og almenníngs gagni.
<5rt eingin ópinfamlegur anöi beftr byrtjl, eíngin
fýfn til áfcrlni á aðra b^nðina né Iy|i til f>efs meö
ualöi «ö FoUFafia logbeimilum réttt á btna. |)ar
fem ei uarö Fomiö á eintngu, »ar misfFiIníngur
orfoFtn, fem rifsttlega bnerfur meö tímanum og
májTé áöur enn |>efsir báttoirötu $>t'ngmenn aptur
famanfafnaji.
t>annig baftö pév, ba'ttpyrbttt meöborgarar! t>ciöar--
lega Icyft af benöi pá miíln Fðtítin er yönr v«r trtt'aö
fyrir, aö letöa fram fan fvt'fttt öofmtnar fpor, f>«" t-egltts
gjorö, jem er fvo tniFiö tpariö fyrír Eóngintt, fyrie