Búnaðarrit Suðuramtsins húss- og bústjórnarfélags - 01.01.1846, Qupperneq 40

40
bauba Jmrra, t. b. cf Iof?tíb, feitt barnib attbar, er et föo
^reint, ab folaftjru bambarnir gétí fireiníaft tíl tyl^tar úr
lúnguttunt meb anbarbrcettinum, fm öerbttr blóbíb óíxrfilegt
til <*b nara lifantann; og meb tímanum, feint eba fnemma—
bccbí eþtir föt fent míámunurinn er mífíd frd föi er öera
dtti, og cf'tir föt fem barníb er tyrauft fprír — fémur
f^ftng og óregla i blóbib, föo ííftb oftlega er t öebi.
@ama cr ab fcgja unt ffímtíjrctnftmína; fé Ijútt eí bag*
lega {töeigin af ffinuinu, cba ól)rein fot féu neeft föt, og
ófncíníttbíit famtíg líggi lcingur enn öera fftjlbi á ffínninu,
eba öíb )>ab, gcta {eír bantftar effí fomíb út frá Iþöi cr öera
ber, og getur {iab orbib ab óattöcenu eitri, enba fgrír
fuEorbna, pöab fá pelbur fjrír úngóarníb.
©II pau lífamaná náttúruflorf, er eg nú íjeft talib,
eru famcígínleg- ntonuum og býrum — ab mínnfta fofti
ollum júgurbýrunum — míba {au oll til befb, flb öíb=
balba liftnu, ncera lifamann og íircínáa |flntt, og fjalba
bonunt öíb t oUtt tiUítí, famföccmt náttúrunnar cbli;
enba gáttga fau flcft föo af fjálfunt fér, ab öíb ttaum-
aft 1)0fum meböitunb um fiait, {öí á nteban öíb fofunt,
flcer bjflrtab, og anbarbrátturínn geingttr reglulcga, af
náttúritnnar ebli, án {efð öib gétum mcb öiljattttm
ab {mí obruöioí. ipab cr ab öiáu noffttb unbír öorum
öílja fornib, fyöetuzr öíb ttcerumjt á {töí er gégnum munn^
tttn gcíngur, og fjöcttcer öíb foftunt {jínutn töcímur breíná*
unttnt frá offur, en htngnabreínáunín og ffinnftrcínáitnitt
fcr fram án öorrar mcböítimbar. Gg öíl faUa oU {efái
ttú tolbu ftorf: íftamans nÆrattbt ffrtmf, og ríbttr ineft
á flí> bfl» gángi í aUrí rcglu og orbtt á úngbarnó albr
íntttn, ntebatt l'arttíb er órnálga.