AvangnâmioK - 01.08.1948, Page 17
nr. 2
AVANGNÅMIOK’
157
ne styrelsip inatsissartutdlo åmalo suliagssanut
tamanut pikoringnersiugkat tunganit ilaussortau-
tineKartugssat saniatigut kalåtdlinik raadit pigi-
nåussuseKartitaussut Kinigåinik ilaussortaKarnig-
sså.
sordlo autdlarKausiutivne oKarérsunga: tikerår-
nera imåingilaK sujunigssame ineriartornigssamut pi-
lerssårutinik aulajangiuneKarérsimassunik nagsardlu-
nga maungnartunga.
inatsissartut kalåtdlit nunåt pivdlugo ingmikut
atautsimitartue uvangalo Danmark sivnerdlugo
maungnarsimavugut ilivse kalåtdlitdlo inuiait ag-
ssavsigutdlusoK enikumavdluse sujunigssame sule-
KatigigdluarnigssaK sujunertaralugo suleKatigingnig-
ssavdlo tamatuma ingerdlatineKarnigssånut kigsauti-
gissase tusarumavdlugit.
uvagut Danmarkimltugut tugdlflsimårdlutalo ku-
jamasugpugut taligingningneK ilumorfigingningner-
dlo nunavtinut nålagkersuissortavtinutdlo erssersita-
garse pivdlugo. Danmarkime avdlamik angnerussu-
mik [kigsautenångilagut kisiåne kalåtdlit nunåt ka-
låtdlitdlo iluaKusersorumavdlugit ukiunilo untritiling-
ne ataKatigfgsimanerput itinerulersikumavdlugo.
Kutsavigåvse ilagsivdluardlusilo kalåtdlitdlo nu-
nåt ajungitsunik tamanik kigsautdlugo.
statsminister Hans Hedtoftip oKausé tamåko su-
juliane agdlagsimassut akissuteKarfiginiardlugit lands-
raadit ilaussortåinauvdlutik, tåssa sujuligtaissoK lands-
fogeditdlo atautsiméKataussut mardluk ilaginagit, ing-
mikut atautsimmerme isumaKatiglssuteKarniardlutik
isumalioKatigigput. atautsimmerme tåssane angutit
arfinigdlit landsraadit akornåne ingmikut Kinerne-
Karput aklssutigssamik OKausertaliortugssat, akissu-
tigssardlo inerneKarmat ilaussortanitdlo tamarmiussu-
nit akuerineKarérmat anagukut 5. august 1948 lands-
raadit statsministere imåitumik akissuteKårfigåt:
„landsraadit pingårtitdluinarpåt sujugdlerpåmik
statsministerimik atautsiméKateKarnertik, nalunaersi-
nåuputdlo tamåna sujorKutdlugo sutut pingårutigssa-
ligtut ilimasugfigilerérsimagigtik landsraadit nålag-
kersuissut tunganut OKartugssåussuseKarnerata pissa-
riaKartineKarnerulerneranut tamåna ilisarnaKutautika-
miko.
landsraadit nuånårutigåt suliagssat isumaliutig-
sslssutine 1946-me landsraadit autdlartitaisa grøn-
landsudvalgivdlo Grønlands styrelsivdlo suleKatiglng-
neratigut sarKumersimassut nålagkersuissunit soKuti-
gineKardlutik nåmagsiniarneKarnerat manamut ilua-
Kutaulerérsunik sujunigssamutdlo isumavdluarnartu-
nik siiniuteKarsimangmat. taimatutdlo ama lands-
raadit nuånårutigåt suliagssat OKimaitsut artornartut-
dlo isumaliutigssissutine suliagsslssutaussut styrelsip
ilungersordlune namagsiniarsimangmagit nauk silar-
ssuarme pissutsit pissflvdlutik atortugssaKarniarnerup
tungåtigut ajornartorsiorfigssaKaraluaKissoK. lands-
raadit nuånårutigalugo nalunaerput påsivdluarsima-
gigtik styrelsip taimatut nåmagsissaKarsimaneranut
pissutauvigsimassoK Danmarkime nålagkersuissut ta-
matuminga soKutigingneKalutik tapersersuissarsima-
nerat.
månale statsministerip OKalungnermigut ersser-
sipai suliagssat nunavtinilo nålagkersuinikut inger-
dlatitsinerme pissuseriligagssat isumaliutigssissutit su-
junertarissåinit angnertflmik avdlåussuseKartut. ta-
måko pivdlugit landsraadit OKarérumåput isumat ta-
måko påsivdlulnaritik tapersersortariaKalerdlugitdlo
misigisimavdlutik, misigivdlulnaravtigo pissutsit ukiu-
ne kingugdlerpåne atulersut taima angnertutigissu-
mik avdlångortitsinigssamut akuerssisitariaKalersima-
gåtigut. taimåitumik landsraadit nuånårutigåt stats-
ministerip isiimat inuit akissugssåussuseKångitsut tu-
ngånit sarKumersut tungaviginiåinarnagit nangmi-
nérdlune Danmarkime suliagssarpagssuarminut akor-
nutaugaluaKissumik tamåko kalåtdlit landsraadmut
tatigingnigdlune OKaloKatigingnissutigiartormagit.
statsministerip oKalungnermine apernutit pingår-
torssuit åssiglngitsut pivdlugit landsraadit isumåt tu-
sarumavai, taimåitumik aperKutinut tamåkunånga
landsraadit isumåt atautsimut katitdlugit måkuninga
akissuteKarfigiumavavut:
1. statsministerip OKalungnermine uparuarpå
1946-me landsraadit autdlartitaisa isumaKatigigdlutik
pissariaKartisimagåt monopoleKarnerup atåinaratdlar-
nigsså. taimanikdme sule namagtumik pissutigssa-
KarsimångilaK taima angnertutigissumik avdlångortit-
sisavdlune, tåssa taimanikut ineriartorneK ’sujorna-
gornit sukanerulersoK miserratigisinåungikaluardlugo
avdlångornermut taima agtigissumut tungavigisav-
dlugo aulajaitsQngipatdlårtutut issigigamiko.
månale landsraadit isumaKarput namagtumik
pissutigssaKalersimassoK taima angnertutigissumik
avdlångortitsinigssamut akuerssisavdlune kalåtdlit nu-
nåta inuine infltigssarsiornikut Kåuinarsagaunikutdlo
inuiangnut avdlanut nagdlersukumatdlerneK ima ag-