AvangnâmioK - 01.10.1955, Blaðsíða 7
nr. 1
AVANGNAMIOK’
223
Greenlanders Possibilities and Existence, their Pro-
duction and Consumption.
Ejnar Mikkelsen kultiussumik fortjenstmedaille-
Karnerme Alabamamik sikuiuitsuliarnermingnit ute-
riarnermingne maskinalerissordlo Iversen nersornau-
tisiarisimassamik saniatigut måkuninga sarKarmio-
KarpoK: kommandørkorset af Dannebrog, åma dan-
nebrogsmændenes hæderstegn amalo fortjenstme-
daillen sølviussoK, arKatalo nunat åssiglngitsut a-
ngalassarnikut misigssuissartuisa akornåne tusar-
ssaussup nalunarungnaersipå ukiut ingerdlaneråne
åma pigssarsiarisimagå Royal Geographical Societys
Patrons medal gultiussoK, Société de Geographie
Jean-Baptiste Morot Guldmedaille, Det kongelige
belgiske geografiske selskabs medaille, Royal Scot-
tish Geographical Societys medaille amalo peKati-
gingnit tåukunånga Livingstone-medaille gultiussoK,
Det kongelige danske geografiske Selskabs Hans
Egede-medaille og Svenska Sållskapet for Geografi’s
Andree-plakette. atarKinautaussumik ilaussortauvoK
Societa geografica Italiana, Antwerpenimilo geogra-
fiske Selskabime, Société Royal Beige de Geographie,
Royal Geographical Society i London og Arctic Club
i Cambridge.
Ingvard Olsen
Bredahlsvej 10, København-Valby.
nunap atåmiuinik.
Bornholmimiut OKalugtuåt.
(nangitaK.)
Bonahvede taimaitdlune KeKertap ilånut avang-
nardlermut kungiuvordlusoK atermigut plnarnane
suliamigutdlo. Ulfsonilo taimåiportaoK KeKertap ilå-
ne kitdlerme. kisiånile KeKertap inue tåuko pissau-
ssut mardluk peKatigingitdluinarput ikingutiglngit-
dluinardlutigdlo, akerarigputdle; naugdle OKautsimi-
kut malungnartingikåt pissusinit nalunångilaK tai-
måissusiat kinguneKapilugkumårtoK. taimanile Mår-
nap Ulfson KlmassoK sule asalerlngilå, oKautsinig-
dle inugsiarnersuuik pissarssuaK utornaK tåuna sai-
marsarniartarpå. issikumigutdlo Vikingip inusugtup
OKå piluitsoK unigtiniartarpåt isumagissutsimigume
tåuko mardluk erKigseKatigigsiniaraluarpai. isuma-
Karpordlo Ulfson åiparileruniuk inoKatigingnut tåu-
kununga mardlungnut ikingutiglssutaulisassoK, ki-
siåne tamåna taimailissutåungilaK.
Bonahvede Hansip iluartup unukuane Kimug-
serpoK linoKissoK histeKardlune KaKortumik KåKap
paornaKutiligtågut. unuap KerKa Kångerpå Pitap i-
luartup OKalugfia tikingikå, sule avdlornernik untriti-
lingnik ungasigsigigå, tåKaoK Katsungavdlunilo,
Kugdlugiånguitdlo paornaKutit akornisigut ingneru-
lassarput. tauva takulerpå KagtuneK narssamitoK, tå-
ssångåinardle nuna KangåtalersordlusoK sordlulo
sukaKalersoK kultiussunik sisamanik aumårtunik.
Kagtunerup atåne ingneK tungujortumik ikumanilik,
ingneruvdlo avatågut kaujatdlagdlugo Kitigtut sussut
mikissuarKat Kavsinik tusintigdlit KåKamiutut atissa-
Kartut Kernertunik uisorersartunik issigdlit, ernginaK
ilisarai tåssaussut oKalugtuarineKarajoKissut nunap
iluamiut. tupigusugdlune histine unigtipå anertere-
KissoK sordlungmigardlunilo. sulile avdlornerit Kav-
singuit tungåliserpai Kimerdlordluarutnavdlugit. tau-
va tåssångåinaK issai putsumigdlusoK matuneKar-
put, pisimassutdlo puiulerdlugitdlusoK nukigdlåler-
dlunilo ånilårnermik. tamåna sussok kimutdlunit o-
Kautigingisåinarpå imaKa kisiåne palasiminut. tåussu-
male angutip atandnartup tåutua tårsissaraoK tamå-
na erKailerångamiuk. ikingutine ilumornerussut na-
lunaerfigissarpai nunap iluamiut akornåne takuga-
miuk singåussissine ajornerpåK, ernginardlo panane
tigugine atorsinaunagule. tamåkualo igdlautigigåne
iluvdlunilo Kitigtut, ilåtalo tuniniaråne imertarfing-
mik ulivkårtumik imerKuvdlugo nungutdlugo. tiguv-
dlugulo vine tunungmut sendpå kuseriarneritdlo
Kavsinguit histiata Katigånut kuseriarput, tugfilo uput
kingornalo merKuningnatik. tauva nerssut tåuna åni-
lårnartumik ånialerpoK ernginardlo pigsigdlune aut-
dlarpoK Kitigtut Kimagdlugit. inunermine sujugdler-
påmik piumåssuseringisaminik akerKaminit Kimåler-
poK, histialo silaerutoK unigtitagssåungilaK. kingor-
nane tamåkuararpagssuit nivdliåput kamangnerming-
ne, malerssorpåtdlo Pitap iluartup iliveKarfia tikit-
dlugo. tåssane nuname tangeKartitame histia uner-
KårpoK Karmaisa iluartut iluånut pivdlune tåukunå-
nga igdlersorneKalerame. tåssane Bonahvedep pana-
ne amomårpå ersinanilo kingumut såpOK malerssor-
tine sorssugkumavdlugit, kisiåne nunap iluamiut ta-
kugssaujungnaerput tusarssaujungnaerdlutigdlo. i-
maKalo utorKaup pisimassut tamaisa singnagtugari-
sorisagaluarpai imertarfik såmingminik tigumiångi-
kuniuk, eKisimaKigamiugdlo singarsimavoK. imertar-
fik tåuna tupingnartoK kingorna ilineKarpoK Pitap
iluartup oKalugfiata altarianut, sulilo takussagssauv-
dlune uvdlormut matumunga. — tauva Bonahvede