Atuagagdliutit - 16.01.1949, Blaðsíða 2
14
nr. 2
ATtJAGAGDLItJTlT
IslandivngoK kalåtdlit nunåt
piumavå.
tupigususanane pinarångat tupigusulernåraoK.
Kanigtukut tusagaK tamana radiukut tutsiungmat
tupigususanganata tupigutsagkatdlarmiugut. inuit
privatimik taima OKalugsimassugpata soKutåuså-
ngikaluarpoK, tutsiupordle Islandime inatsissar-
tunut ilaussut ilåta saritumiusimagS Islandip
nunarput pigissariaKarå sujornagut Kavdlunåtsiå-
nit navssårineKardlunilo nunagilertorneKarsi-
magaluarnera pivdlugo. åmalo Islandimiut mi-
nisteriat nålagauvfmgnut avdlanut tungassunik
suliaKartoK torKagaKarsimassoK Islandip nunav-
tinit KanoK pigingnigtariaKartigfssusianik påsiniai-
ssugssanik.
nalungikaluarparput Kavdlunåtsiåt Kanga nu-
narput navssårisimagåt nunagilertorsimavdlugu-
lo, sapTtsuliardlo tamana mikissungeKissoK. kisiå-
ne araa nalungilarput kalåtdlinit kingugdliuvdlu-
tik navssårisimagåt kingornalo nungusimassut,
ukiorpagssuarnilo kalåtdlit kisimik nunagisi-
magåt, månalo kalållnarnik inoKartoK. Kuia-
nånginerpauvordle Islandimiut månåkui kalåtdli-
nik inoKarnera tåukualo nunamingne angneru-
ssumik oKartugssaussariaKassusiat ilisimångitsu-
tut itdlugo nålagkersuissumikut noi’Kåissutigiler-
simangmåssuk nunavta pigissarilernigsså.
taima iliusagunik sujumut ilisimarértaria-
Karpåt kalåtdlit tamardluinarmik, nunap inuisa
tamardluinarmik akerdlilersortugssaungmatik ta-
månalo Islandimiunut ajoKutauginartugssaung-
mat.
kalåtdlit nunåne nunaKarfiler-
sorneK åssigissaitdlo.
(nangitaL)
arkitekt Himmelstrup atorfmingmat »ele-
ment«inik igdluliorneK autdlarnerneKarersima-
vok. iluaKutai isumaKatiglngissutausinaussarput.
sume ardlåne igdluliorneK nåmagsiniåsavdlugo
elementit ardlalinguit amigautigalugit uminarta-
KaoK. igdlut katittnagkat (bindingsværkshuse)
sanajuminarnerujugssuput ingmikdrtuisigutdlo
ilusileruminarneruvdlutik, taimåitumigdlo nunap
pissusianut nalerKiineriiput. igdlut katittnagkat
ingangmik mingnerussut nalerKutdluartutipåka,
imaKalo igdlunut angnerussunut cemente ki-
migtunårdluagaK atornerujartorsinauvoK. tamå-
kurne agssartoruminarnerdput. månåkutut nu-
kingingnartigissumik igdluliorneKartitdlugo igdlut
katittnagkat KinerneKarajugtarput »elementinik«
igdluliatut pilertortigissumik sananei<arsinauga-
mik. åssilissame suliagssavut ardlagdlit takune-
Karslnåuput, erssen<igsarumavarale piarérsaineK
nukingiuneKarsimangmat sujunigssamilo suliag-
ssavtinut pivfigssaKarnerulårnigssarput kigsautigi-
galuaravtigo.
måna kalåtdlit igdlue ivssunik Karmagdlit
oKautigitsiåsavåka.
igdluliortauseK tamana ukiut Kuligdlit ardla-
Kångitsut matuma sujorna tåssaugaluarpoK ator-
neKarajungnerussoK. månale igdlut Kissuinarnik
sanåt atorneKaleriartorput. pereautåne ileri<u-
migtut ilusilertarpait igdlutdlo amerdlanerit
ataustnarmik ineKartitdlugit aitsåtdlo igdlune
anginerulårtune ilereussoK KimangneKartardlune
igdlutdlo peKutait taimatut iput. igdluari<ane
igdleK, igdlerfit, kissarssut igavfik, nerrivik igsia-
vigdlo takisoK pigineKarajugtarput. igdlunile
anginerussune tamalaunerussunik peiaiteKartar-
put. kalåtdlip nalinginaup atugartussusia inu-
nermine ilereuanit erssereigsumik takugssau-
ssarpor<. nerissagssiorneK åssigiginangajagpoK.
amerdlanertigut suaussartortarput aulisagkat,
tingmissat puissitdlunit neKait suaussåinarnik aku-
lingmik supaliaralugit uginagartorajungnerussar-
put. ilaKutarit kalåtdlit amerdlanerit mardlung-
nik pingasunigdlunit igaKartarput atautsimigdlo
sujatsiveKardlutik kavfinik sikagtitsinerinarmut
atortartumik. ilaKutarit tamarmik itisunik pu-
gutaKardlutigdlo alugssauteKartarput, amerdla-
nertigutdle tamanut nåmagtunik pugutanik ikå-
tunik, ajagssautinik titorfingnigdlo pigissaKartå-
ngitdlat.
igdlut ivssunik Karmagdlit igdlunik Kissui-
narnik taorserniarneKarnerat ajornakusortuvoK.
oKåinartariaKånguatsiarpordlo igdlut taimailior-
nikut pitsaunerulersimångitsut. taimåitumik ig-
dlut Kissufnait ardlalingnit iluarineKångitdlat.
uvangale isumaKångilanga igdlut ivssunik Kar-
magdlit sujunigssame atorumaneKåsassut. pitsau-
vigsumik sanajuminåitarput, igdlututdlo Kissui-
nartut cementitutdlunit kimigtunårdluagkatut