Atuagagdliutit - 01.03.1949, Blaðsíða 3
ATU AGAGDLIUTIT
51
nr. 5
KarfigssaK agdlautigineK ajornångilaK: avitusernit
siligtorujugssusåput, igdlorssuitdlo ingmingnut
ungaslsåput. igdlut ilne sapfngisamik pissaritdli-
sågauvdlutigdlo inQvdluarnartusåput. fmaKa pu-
jorfisigut pujortut takugssaussåsagaluarput, pu-
jordliuna kissarssutinit(kamininit) pissoK. atomiv-
me kiånik kiagsauteKåsåput såkortungårame aki-
kingåramilo aput nåkarniariarångat augtitsisfnau-
ssumik (fmaKa kalatdlit nunane taimailiorneK
ajornåsagaluarpoK). Kissuk akikingasagame ld-
ssarssutine idssugineK ajornåsångilaK, igdlulior-
nermume atorfigssaerutisagame. — nautsivik ku-
ssanåsaKaoK, naggorigsautigssåme naggoringnaid-
ssut atomenergimit pisåput. naussut sujornagut
ilisimångitdlufnagkavut naussalisåput, atomener-
givme naussut nutåt naunigssåt ajornarungnaer-
sisavå, sordlume mana tikitdlugo atomiliorner-
me sagfiugagssat sananerat avdlångortfneKartar-
toit grundstofitdlo nutåt pingortineKartardlutik.
ilumut aitsåt inuk nunarae nålagångiisaoK. inuit
ikigtiinguåinait sulissariaKåsåput atomiliorfingme
nukiup tamanut atortugssap sananeKarfine. fab-
rikialoi<åsaoK atomimut atugagssavtinut sånaviu-
ssunik. suliarinigssåle ajornångingasangmat pi-
lertungåsavdlunilo sulissoKartuåinartariaKåsångi-
lait. atome KissugssaK 10 gram atordlugo ukioK
tamåt bilertarsfnåusaugut.
KdKugume pivdluarnartoK tamåna angusi-
nåusavarput? angunigsså ilimagissavtinit Kaning-
nenwoK.
ukiut arfineii mardluk Kångiutinagit kræfte
sunaunersoK påsivdluarneKåsava?
silarssuarme tamarme nakorsat atomenergi
sulinermingne atulerérpåt. KanoK atornei<arnera
påsiumavdlugo ilisimarKårtariaKarparput inup
timåta iluata loemimut tungassunik misigssuivfik
nerssussuarmit tiggangmit sukagtineKarsimassoK
åssigingmago. atausiåkåt ingmikortut takugssau-
galuarput påsigssåungitsumigdle akulerårdlutik.
nakorsap agdlisitsiutine atordlugo nåpautit
alaitsinåusinauvai amerdlasutdlo ajorungnaersisi-
nauvdlugit. nåpauteKarpordle atorneKarajugtu-
nik ilisimaneKardluångitsunik taimåitumigdlo
ajorungnaersmeKardluarsmåungitsunik. sordlo
kræft ama tuberkulose amerdlasunit toKiissutau-
ssarput. ajorungnaersautigssaiv pitsaunerpåK sule
navssårineKarsimångilaK. nalivtinile inup timå
igalåminertut ilivdlune itsuarfigssångorpoK atom-
energimitut isotopit atordlugit.
isotope radioaktiviussoK tåssauvoK sagfiugag-
ssamininguaK — kulstof 14 — kulstof ilisimane-
Karérsunit avdlaussoK. tåuna atorneKarnerpåju-
vok. tåuna atomip Kmgornerinit radioaktivl-
ngortinei<arsimavoK sordlo meraut magnetimik
tagiartordlugo magnetingortineKarsfnaussoK. kul-
stof KingorneKarpoK neKe augdlo avKutigfnardln-
git ingerdlasinaussunik, siinineralo tåssunga så-
kugssiaussumik såkoiiardlune ugtorneKarsfnau-
vok. isotopit radioaktiviussut Kanikut isertine-
Kartarput. time tamåt angalaorflgissarpåt. na-
korsavdlo timerput igalåtut ilivdlugo itsuartorfi-
galugo issigingnårsinauvå. taimailivdlune nav-
gussat kalkeKalersarnere, tåssa gigle kalatdlit nu-
nane naluneKångeidssoK alaitsinåineKarsfnauvoii.
taimatutaoK saornup ameraussaisa tåmariartor-
nerat issigingnårneKarsfnauvoK.
naujartornerup issertugå.
kræftip påsiniarneKarnerane KanoK ilivdlune
ajorungnaersarneKarnigsså nalornissorutauvatdlå-
ngilaK, sumitdle pissuteitarnersoK nalornissoru-
tauneruvoK. kræft naujartornertut ipoK. sunau-
na naujartorneii? sok agdliartortarpugut? nalii-
ngilarput fosfor timivtinut pisfneKartoK timivta
saunivta ilagilersarå taimailivdlutigdlo saornit
agdliartortineKalersartut. suna pivdlugule tai-
måinersoK naluvarput. isotopit radioaktiviussut
ujåsstssutitut atordlugit naujartorneii misigssor-
neKarsinauvoK, påsineKarpatdlo naujartornerup
issertugå ilisimaneKalisaoK. naujartornerup mi-
sigssorneKarsfnaunerata kræftip misigssorneKarsi-
naunera taimaeKatigingajagpå. suna pivdlugo
naujartortartoK ilisimaleruvtigo toKusinangusa-
varput. ukiorpagssuarne madam Curiep radi-
umimik sunineranigdlo navssårnerata kingorna-
gut radium kræftimut ajorungnaersautigalugo
atorneKartarpoK. amerdlasorpagssuitdlo ajorung-
naersineKarsimåput, radiumiutikfpatdlårpugutdle.
ama akisorujugssuvoK 1 gr 1 mil. kr.-nik ake-
Kånguatsiardlune. silarssuarme tamarme pigine-
KartoK sikåp puata mikissup iluanislnauvoK.
manale atomenergip ilagissai isotopit atordlugit
radioaktivingortitsismångorpugut, sananigssåtdlo
akikinerulerérpoK. tauva autdlaeriuneKartutut it-
dlutik kræft naujartortoK toKiisfnångusavåt. ma-
tuminga agdlagtoK isumaKarpoK ukiut arfineK-mar-
dluk Kångiuneratigut kræftip KanoK ilivdlune ajo-
rungnaersfneKarsinaunigsså ilisimaneKalisassoK.
nåpautit amerdlasåt ajorungnaersfneKarer-