Atuagagdliutit - 01.03.1949, Blaðsíða 5
nr. 5
ATUAGAGDLIUTIT
53
rineKardlumartariaiiarpoK kalåtdlit nunåta lands-
rådiata nålagåussuseKartitaunigsså akissugssåussu-
seKalernigssålo nunamut nangminermut tunga-
ssunik aulajangisfnaussariaKåsavdlune. kalåtdlit
nunåt Savalingmiutut ftariaKaraluarpoK taima
tamanut atortunik amalo kalåtdlinut tungassu-
nut ingmtkut inatsiseKardlune kikutdlunit male-
ruagagssåinik. tamåna pigpat Kularfsångilarput
kalåtdlit nunåta kussanartumik sujunigssaKar-
nigsså.
maname sujumukarnigssamut aningaussar-
siornikut tungavigssaKarérpoK. kalåtdlit nunåta
erKåne aulisagarpagssuaKarpoK, niuvernermutdl o
pissortaussup Malmquisti p piumåssuseKaKissup
sulineragut påsinarsiumårpoK.
avisiliortutut kalåtdlit nunamsfnauneK angu-
migdlo atautsimik nuånårutigingnigslnauneK nuå-
nersuput, tåussumame sulineragut ineriartortitat
takuneKarslnaungmata.
angut tåuna imåinåungitsumik anersånardlu-
ne timiminilo periatåtdlarKi'ssusermik pigissa-
Kardlune inungorsimavoK; ilame ama mana su-
liarissagssaKaKaoK.
nunane avangnarpasigsune nangminérdlunga
takusimassavnit tamanit kalåtdlit nunåt niuver-
tarfdungnerssauvoK. sumilunit niorKutigssanik
åssigtngisitårtunik soKartångingmat narrugtorfig-
ssaKarneK ajorpoK. niorKutigssanik tiiniussissar-
fit tamåko tamarmik nikanardlumarput, pisiniar-
tup pisiniartitsissuvdlo åssigingmik Kiassarfé ait-
såtdlo pissariaKardlutnalerångat pisiniaiiartartut.
tåssame ilumordluinai'poK måna nunanarfit
pingårnerssåt nutåmik pisiniarfigtålermat. nf-
pautdlugulo oKalåserissarpåt kiagsauteKåsassoK
atautsimik ininik tamanik kiagsaissugssamik.
sorunalume taimåitariaKarpoK, ajuvigpordle. mi-
kivatdlåKaoK niuverniatdlo piumassamingnik
niorKutigssat idmerdlusavdlugit misigssusavdlu-
gitdlo unlngasfnangordlugit årKigssuneKångivig-
dlune. tarrarssuteKångilaK atissanik pisiariuma-
ssanik peKarpat oKåtårdlugit tugdluarnere taku-
niardlugit umerualårfiusfnaussumik. ininguaKå-
ngilaK Kardligsiariniagkat oKåtasavdlugit iserfigi-
neKarstnaussumik.
tamåna måne atorfigdlit angnerit ilånut pi-
siniarflgssamik tamatunn'nga ajungisårutigingnig-
tumut erKaigaluarpara. oKarpoK Danmarkimit
autdlartlnane ilisimarérsariaiiartut kumit Kanon
normugdlit atortardlugit imalunit Kardlit KanoK
angitigissut piumassarisavdlugit.
soruname suliagssaK tåssauvoK kalåleK akig-
ssalik iluaKutigssanik silarssuarme sumilunit pi-
neKarsmaussunik pisismauniåsassoK, aningaussa-
nigdlo imame aulisarnikut iluanårutiminik tai-
måitumigdlo piumassaminik pisiniardlune tuniu-
ssivigssai nalerKutumik kiagsarnenåsassut pisiag-
ssaKartitåusassordlo nunane avdlane pisiausinau-
gajugtunik.
tamåkule piumårungnarsfput. tamåkunångale
atorligssaKartitaunerussut sujugdliuvdlutik pisiag-
ssauniaratdlardlit. ukiune måkunane ingeniører-
pagssuit (suliagssanik angnertunik årKigssuinig-
ssamut sungiusarsimassut) sulissartorpagssuitdlo
kalåtdlit nunanitarput. tåssa tåuko ukiune tat-
dlimane namagsiniagagssanik tainenartut autdlar-
terugtorput. ilåtigut sorssungnerup nalåne su-
juariarsimaneK tamatumunga pissuvoK ilåtigutdlo
ukiune perérsune ukiut atutut inåneruvdlo piu-
massaisåtaoK kalåtdlit nunane pissariaKartitsisi-
manerånik paitsuisimane« plssutauvdlune.
direktør Daugaard-Jensenip nersornangårtup
kalåtdlit nunåt pikoreKalune sujulerssorsimavå,
avKutiginiagåle avdlauvoK. OKartuåinarpoK ka-
låtdlit nåmagigtåssusiat aningaussarsiornikut su-
niuteKangårtoK tamånalo sukutdlunit akornuser-
tariaKångitsoK. taima påsingningneK atordlugo
kalåtdlit nunåt sujulerssorneKarpoK, silatflmigdlo
sujulerssugauvoK. mana kalerrisårutit avdlångu-
lerput, manalo imailerput: sujumukarneK ang-
nertusiniardle, sujumukarniarta nunarssuarme
inuiait avdlat nagdlerdlugit, nunat avdlat inger-
dlaniiinerånut ilaunigssavtinut piumatdlersitau-
vugut, kalåtdlit nunåtaoK sarnartamIkumalerpoK.
taimåitumik påsissariaKarparput kalåtdlit nu-
nåta fimassunik katerssugausivigssuartut issigine-
Karnera KångiusimagunartoK. kigsautigissariae-
ruparput kalåtdlit niviarsiartait nukagpiartaitdlo
ånoråsserdlutik Danmarkime nagdliutorsiornerne
pivfigssatigutdlo åssigingitsutigut Kitigdlutigdlo
erinarssortåsassut inugtutdlo piniartulnartut nu-
juartatut issigineKåsassut.
danskit iliniartitsissue nalunaerput kalåtdlit
mérartait danskit mérartaisut ilfkarsmåussuse-
Kartigissut. ingeniørit suliagssanutdlo pfkorig-
dluartut oKartarput kalåtdlit sulissartue danskit
sulissartuisut pisinautigissut, taimåitumigdlo uva-
gut Kavdlunaussut sigssuerdluartariaKarpugut.