Atuagagdliutit - 01.01.1953, Blaðsíða 8
8
ATUAGAGDLIUTIT — GRØNLANDSPOSTEN
nr. 1
pitsaunerpåmik suliausimassut takomartanit ta-
kuneKarnigssåt n uånårutigisagå nersornautitut-
dlo issigisavdlugo.
taimåitumik suliatigut taima kinguarneK ka-
låtdlit agssangnik sulissarnikut pigmåussjjisiata
kinguarneranik patsiseKarsoringivigpara. kalåt-
dlit tamatumunga piginåussuseKarneK pigituinar-
påt, soKutigigtåissuseK-una sungiusarungnaerner-
dlo tamatumunga ptssutaussut. ilumut kalåtdlit
agssangnik sulinermut pikorlssuseKarnerånut ug-
pernarsautigssaKarpoK: kalåtdlit inusugtut arnat
angutitdlo agssagssornermik iliniariartordlutik
avalagtartut amerdlasut — imana amerdlanerit
oKautigineKartåinarput agssagssornermut pi-
korigsussut, tamånalo ilumorunarpoK. ukiorpai-
lugssuarne Påmiune nukagpiancat atuartorpai-
lugssuit sivnerserautdlugit atuarfingme sløjder-
titarsimavåka. tåssanilo misigissåka perKusersuit-
sumik OKautigisaguvkit imåiput: 1) atautsimig-
dlunit nåpitaKarsimångilanga agssagssoruj ung-
nermut piginauneKangitdlulnartumik, 2) amer-
dlanerit agssagssornermut piginauneKardluarput
naugmincK iliniartikunik pikorigsungorsinaussut.
Kanordlime taimak iliortariaKarpa kinguarneK
tamåna KaKerKigtiniåsavdlugo ?
sanarujornermut-una merssorujornermutdlo
(avdlanutdlume agssågssorissanut) sungiusameK
sukisaersautitut uvdlukitdlisårutitutdlunit inger-
dlatagssaK, tåssa suliagssat avdlat pingitsugag-
ssåungitsut inussutigssarsiutivdlunit saniatigut,
sussagssaKångivfigssaraluame uningåinarnavér-
Kutigalugo. taima sulineK Kavdlunåt taissarpåt
husflid, ima isumaKarnerugunarpoK: avdlanik
sussagssanångivfingme sulerujorneK.
Kanganitsanut-åsit uterKitsiaratdlarta! tamåko
Kåinat pisatait sårmititdlo pinersumik suliaussut
erKartugkåka nukingiutdlugit suliaussångitdlat.
tåssa-måko piniartut autdlångivfingmingne unu-
kutdlunit sungivfingmingne suliarissartagait, uv-
dloK inerfigssåt aulajangernago, angnerpåmigdle
pitsaussumik suliaunigssåt pinersunigssåtdlo isu-
magalugo suliaussut. angerdlarsimavdlune sule-
rujorneK, piisuit atordlugit uvdlukitdlisårneK, tå-
ssa sujugdliarssungne ilerKussorujugssuaK måna
ajoraluartumik pissutsit pitsaussut tåmariartui-
nartut ilagissåt. asimime agdliartorsimassugut
angumeråvut arnat utorKait ujatdlunik ilersse-
ruj ordlu tigdlunit perdlaerujugtuai’tut angutit-
dlunit utoi'Kångordlutik autdlarajugkungnaertid
savigssorujugtuartut, nungutdlugitdlo oKalugpa-
låruj unguardlutik. issigissarpaviime atåtåkut
uningatitdlutik agssagssortuartut, sårKusiungiku-
nik saunilerissut. tåssa taima sulerujugtuarnerup
inuit ukisitarpai agssait sardliåinardlugit uninga-
neK Kasugilersitdlugo. inunerme sulineK nuånå-
rutigilersitdlugo — nuånårutit tamarmik pitsag-
tåt, tarnimut timimutdlo perkingnartoK, inuneK
„avdlamik isumanångitsoK14. kisalo: inup ingmi-
nut iliniartineranut avKutaussoK sulianik kussa-
nartunik inugtånut nuånårutigssanik iluaKiitig-
^sanigdlo nåmagsissaKartitsissoK. taima inersi-
massut pissarnerinik issuainiarumatune suniute-
KartarpoK. taimåitumik tupingnångitsumik tai-
mane inuit „kalåtdlit suliait“-nik sulitdlarKigsut
pcrKigsårdlutigdlo sulissartut amerdlaneruga-
luarput. taima oKarsinaulerpugut issivta tåuku-
juartut takussait taimanernitsat måssåkornitsat-
dlo sanilerigsisinaugavtigik.
imaKa tamåna Kavsinit ima akineKarsinauga-
luarpoK: måssåkut igdlugissat nalerKukungnaer-
put taima suleruj ornermut atiisavdlugit, imalu-
nit: taimailiornigssaK måssåkut inunermut naler-
KiikungnaerpoK. aperilangale: måssåkut inusug-
tortavta peroriartortut pivfigssaK sulingivfigtik
sumut atorncruvåt? tåuna aperKut ima akisagåi-
ne iugassåussinerusångilaK: angnerussumik tar-
finermut — ajoraluartumik! tamåna inusugtor-
pagssuit avKusinerme tarfissut takujuagkavta
ingassagtumigdlo icitikulanerujugssuj) naliingi-
savta ugpernarsarpåt. taima inuneK inunermik
imaKångitsumik taissariakarpoK, inuneK inuner-
me iluaKutigssanik pigssarsivigssåungitsoK, inu-
neK pivfigssamik inup piginaunerisa iluaKutig-
ssanut sungiusarneKåsavdlutik pivfigssauvdluar-
nerssånik asiutitsivfiussoK. taimåitumik peror-
nipigingneruvoK
iluseringneruvoK
en smukkere form
en skønnere tone