Atuagagdliutit - 31.07.1958, Page 4
ministere akivoK
Kalåtdlit-nunåta ministeriata nunaKarfingnit
angalanermine angungitsugkaminit sågfi-
gingnissutit akivai:
U pernavih
radiome titerKuluk
apericut.
radiokut nålaorniardlune titerRU-
lugtarnermut pissutaussut påsisima-
ssaRardluartunit piårnerpåmik påsi-
niarneRartariaRarput. radioavise na-
KitaK atorungnaersineRarpat radiokut
nålaorniarneR 1920-kunisutdle ’ilu-
ngersuanartigilisaoR.
akissut.
kulturrådimut avdlanutdlume nav-
suiautaorérsutigut ama erKartorne-
KarérpoK Kalåtdlit-nunåne radiokut
autdlakåtitsinenme station ertat inger-
dlalertinagit Kalåtdlit-nunane radio-
kut perpalungnerUp tamaviårutdlugo
a k i o rn i a r ji c k a rni gs s å igdlersorneRar-
sinausorinångitsoR. upernåa mana
måjip nålernerane Kbhvnime radio-
kon torip ingeniørisa ilåt Kalåtdlit-
nunåliardlune autdlarsimavoK radio-
kut nålaorniardlune perpalungner-
mut pissutaussartunik påsiniainig-
ssaic kisiat suliarisavdlugo. ingeniøre
tåuna Danmarkime radiokut autdla-
kåtitsissarfiup perpalugtarneK piv-
dlugo agdlagfigtåne sungiusarsima-
vok, nautsors.sutigineKarpordlo ukiu-
ne mardlungne tugdliussunc Kalåt-
dlit-nunåne igdloicarflt amerdlanerit
nårisardlugit misigssuivfiginere na-
m agsi sinåusagai.
sulinine Ausiangne autdlarnerpA
1958-ivdlo aussaunerane Upernavik
angusinåusavdlugo. radiokut tusar-
nårniardlune titerRulungmik nang-
mineK nungutitsiniautigalune radio-
teknikerit igdloKarfingne tikisamini-
■tut radiokut titeraulungnerup pissu-
iigissartagaisa ilaisa Kanon akior-
niarneKarsinaunerånik ilitsersutåsa-
vai.
Raigå suliagssaK 'tamåna Grønlands
Idræts Forbundiata suliagssarineru-
vå, kåtuvfingme tåuna nålagauvfing-
mit aningaussarpålungnik pissarmat.
uvangale nangmineK isumaKarpunga
igdloKarfit angnerussut timerssortar-
figssait sagdliutineKartariaKartut, su-
junersutigiumavarale upernaviing-
miut Grønlands Idræts Forbunde ar-
Kutigalugo timerssortarfigssap akisu-
vatdlångitsup sananigssånut tapivfi-
gin eKa rn i gs samik Kin ute k aralu å sa-
ssut — arssåutarfigssaK manigsagag-
ssaK kigsaut'igissaunerugunarpoK —
suliagssavdlo nåmagsiniarnigssånut
ikiorsinigssaK GTO-p nautsorssutigi-
gunarpå.
Kularårale timerssornikut ilitser-
suissugssamik Danmarkimit Uperna-
vingmut autdlartitsineKarsinausa-
ssok, kisiåne kalåtdlit inusugtut ikig-
tungitsut Danmarkiimut iliniariartor-
tineKartarérmata nautsorssutigissa-
riaKarunarpoK Upernavingmingå-
nérsumik åma iliniariartortoKaru-
mårtoK — aperKutdle åma tamåna
pivdlugo Grønlands Idræts Forbun-
dia Danmarkip Idræts Forbundia su-
leKatigalugo ilitsersuissugssatut ili-
niariartortugssanik tikuaissartoK
sågfigissagssatut inersukumavara.
palaseKarfik ingmikut
pujortulérartårsinåungilaK
aperKul.
Upernaviup distriktia angeKaoK.
tamåne angalassarnerit navianaitsu-
ngitdlat. sineriak angmåinartorssu-
vok iluliarpagssuaKardlun'ilo. piingår-
tumik ukiåkut sikunialerångat di-
strikte pujortulérKanik mikissunik a-
ngatdlavigineK a j o rn a rsi ss arp o k . na-
korsap pujortulérå nakorsamit ator-
neKarnigssaminut piarérsimajuartug-
ssauvoK, igdloRarfiuvdlo umiarssuå-
• •
slats- åma udenrigsminister
II. C. Hansenip Kalåtdlit-nunå-
talo ministeriata Kai Lindber-
f/ip Kalåtdlit-nunåne angalanig-
ssåta årKigssunera sarKumiime-
Karmat Aluagagdliulil lungånit
igdloKbrfit ministeril tikisag-
ssaringisait aperKuleKarfigine-
Karput. Atuagagdliutildlo aper-
Kiildinut akissutilut ajornarlor-
siutit aperKutildlo ministerit
nangmingne k i g dl o Karf i ngnu t
tåukuminga pissugpata oKalo-
Katigingnissutigssaugaluit sar-
KumiuneKarput. taima oKause-
ri lim assat sarnu mi li n e Kårne ru-
nut atalildlugo Atuagagdliutit
normorumingne 8-me ersser-
Kigsarpåt neriorssiitigisinauna-
r/o oKauserineKartut Atuagag-
dliulitigut sarKumiuneKartul
ministeril akiumasinaunerait,
— ministerit inuput suliagssar-
pagssuagdlit laimane taima ag-
dlagpugut; taimditumik aper-
Kulinut sarKumiuneKartunut la-
manul Kalåtdlit-nunåta mini-
steriata akissutai agsut imartiit
mauna sarKumiusinaugavtigik
agsut nudnårutigårput.
akissulit ilait sujugdlit mau-
na ildngupavut, akissulit ilait
normorume tugdlermc ilångu-
neKarumårput.
rai mardluk dlstriktimik angeKissu-
mlk niorKutigssatigut isumagingni-
savdlutik ulapårtuarpu't, nunaKar-
fingnilo uningassarnerat sivikitsui-
naussarmat palasimut ilauviusavdlu-
tik pivfigssamik asulérn e ri nau vo k .
taimåitumik palaseKarfiup ingmikut
angatdlatitårnigsså agsut pissariaKar-
POK.
akissut.
palase Karl Knudsen isumaKåtigiv-
dluinarpara Upernaviup palaseKar-
fia isorartoKissoK angalaorfigalugo
navian artorsi o rn a rsi n aussarmat a-
jornakusoKalunilo. taimatutaoK isu-
maKatauvdluinarpunga ilagingne su-
linermut pingårtorujugssungmat pa-
lasip iluamik angatdlateKarsinaunig-
sså taimailivdlune nunaKarfinguit a-
vingarusimanerussut angusinauli-
sangmagit e tk arsautin i gdl o nutånik
ituni ssarsin auvdlugit. 'igdlua’tungåti-
gutdle ilisimassariaRarpoK Kalåtdlit-
nunåne institution in e pissortaussut
angalassartut tamaisa ingmikut pu-
jortuléralersusagal'uaråine akisoru-
jugssusangmat — pisiairinere atugau-
n erilo. n åmagin artariaKarun arp a rp u t
igdloKarfit institu'tionine pissortau-
ssunut angatdlatigssaileKivfiuneru-
ssut pigssarsiniarnigssåt. institution i-
me pissortaussut tamarmik igmikut
pujortuléraKarnigssSnik isumaRarneK
isumaKatigisinåungilara. isumaKarpu-
inga talmailioraluaråine angatdlat a-
torneKarnane uningagajugpatdlåsa-
sso k an in gåussaiiau leinjugssusavdlu-
nilo. pujortulérKat atorfigdlit angat-
dlatigssåtut nunaKarfingnititaussut
sapingisamik atautsimortumik atu-
gagssau n i arni ås åp u t taimailivdlune
palasit nåmaginairtumik angatdlate-
Karsinangordlugit.
angalaorniarneK akikine-
rulersmåungilaK
aperKul.
uparuarmagaluarpara Kalåtdlit-inu-
nåne inugpagssuarKarmat takussag-
ssarsiorusugkaluar'tunik, bilititdle a-
kisuvatdlårnerat pissutigalugo »nga-
1 ao rsi nau s sair si m ån git dl at. k u j A mu t
avKut'igssat natautsorn erinangajau-
ssarput, avKutigssainigdle nagdliuto-
Katuarångat akigsså artorssarfigime-
KartortarpoK.
akissut.
aperaut tamåna nutaujungilaK, tå-
ssa sujornångorpordle landsrådimit
sarKuiniuneKarmat. kigsautigissardle
Kanordlunit akuerssårusugtigigalua-
ruvtigo taimailiorneK saperpugut a-
merdlavatdlårput, tandsrådivdlo ta-
matuminga sarKumiussinerata ki-
ngorna ingerdlanerup tamatumuna
pissutsit pitsaumerul ersisim ångilai.
ta'imanikut (1951-52) sinerssorner-
mut nålagauvfiup 650.000 kr. tapissu-
tigissarpai, 1957-imilo tapissutau-
ssadtut 1 miil. krirnit migssiliulersi-
mavait.
akigssars'iatdle atortunutdlo akiu-
ssut 30 pot. migssiliordlugo angneru-
lersimanerat erKaigåine angalaniar-
neK akikinerulersimassutut oRauitigi-
ssariaRarpoK, tåssa pivfigssame tai-
sportertarfik åma —
instruktøre
apcrKut.
aussåkut atorsinaussumik sporter-
feRalernigssaR kigsautiginartuvoK. u-
kiorpålungulersune isumaKartoKarsi-
magaluarpoR oRabtoKartardlunilume
pissusigssamisortussoK timerssoRati-
git kåtuvfiat timerssortarfigssamul
taimåiturnut tapissuteKåsagpat, tai-
male pissoKarsimångilaR. måna nå-
lagauvfik ikiuterKuvdlugo Kinuvigi-
neRarpoK. inusugtut sungivfingmikut
pitsaussunik sangmissaKartiniarnig-
ssånut tamåna pingårdluinartuvoK. u-
kiunerane timerssorfigssarigsors.su-
vok, kisiånile tåssa aussaunerane tai-
maigane.
Rinutigiumavarput timerssornikut
ilitsersuissoR måungartineKarRuvdlu-
go, taima itumik pigssars'ineK ajor-
narpat kigsautigigaluarparput upcr-
navingmiumik timerssornerme ilit-
sersuissugssatut IliniariartortoRåsa-
SSOK.
akissut.
Upernavingme timerssortarfigssap
sananeRarnigssånut nålagauvfiup ta-
pissuteKarnigssånik Rinutigissamik
ministeriame tigussaKarsimångilagul,
kisiåne sordlo Hendrik Olsenip er-
4