Atuagagdliutit - 11.03.1959, Side 4
kungip inuvia Danmarkime tamar-
me tamanitdlo mingnerungitsumik
Kalåtdlit-nunane nagdliiitorsiorfigtut
issigineKarpoK, uvdlorme tåssane uv-
dluinarne pissartut ajornakusorutitdlo
erKarsautiginagit nålagkersuinermut-
dlunit tungåssuteKartut pinagit, inuit
tamarmik nuname KutdlersaussoK
ukiumut Kångiutumut Kutsavigerusu-
lersardlugo, sule ukiorpagssuarne piv-
dluardlune sulinigssånik kigséukusug-
dlugo.
méssa nunane amerdlasorpagssuar-
ne taimåitoKéngikaluartoK, taimatut
isumaKarneK kungivdlo atorfianik
inugtånigdlo pingårtitsineK danskit
nålagauvfiåne malungnartuarsima-
vok, imaKame agdlåt inuit kungimik
tatigingningnerat kungeicarneruvdlo
pingåruteKarneranik misigisimanerat
angnertunerulersimavdlune.
nunanit kiingériisimassunit kiinge-
Karsimångisåinartunitdlunit singami-
ssårneK tutsiiikajugtarpox, danskit
inuiait kiingimingnut pissusiat kiinge-
Karnerdlo tamanit atarKineKartoK, o-
KaluserineKalerångat. sordlume avdla-
ne, taimatut nålagkersuinikut ineriar-
tornermut sumutdlunit atåssutexarta-
riaKéngitsumik, taimåitumigdlo ing-
mut tungatitdlugo pingårtineKarsinau-
ssunik tamanik Kulangisimassumik
KutdlersaKarneK, amigautigineKartoK.
mingnerungitsumik uvagut Kalåt-
dlit-nunånitugut, taimatut maKaissi-
ssaKarnermik misigisimaneK inuiait
avdlat pigisinaussåt, påsisinaussar-
parput, uvagut nangmineic angnertu-
mik misigissaravtigo, kungeKarnivta
siikut pingåruteKarnera.
nalautsornerinåungilaK uvdlumiku-
tut kunge Danmarkime pingåruteKar-
mat.
erKumitsumik ersserKarissusiling-
mik, atorfingmut ima agtigissumut ta-
ngeKartitaunertik uvdlut ingerdlane-
rånut inugtutdlo ineriartornermut nå-
pertutumik, Danmarkime kungit i-
ngerdlåsinaussarsimavåt, ineriartor-
nermut tamatumunga nalerKiitiingor-
sagkamik, inuiait atajuartugssatut pi-
ngårtitait pugtåniardlugit sulisinausi-
mavdlutik.
mingnerungitsumik atarKinartor-
ssup, kungip Frederik IX-ata, 60-inik
ukioKalernerane, uvdlorme atarKinar-
torssup ukiunik tåukuninga angussiv-
figssåne, kisiåne sule nuname Kutdler-
saussutut nukinerugtorfine åtatdlugo,
klinge nuånaringningnivtinik nivtaiv-
figiniarparput, atarKinartorssuaK ing-
mikut Kutsavigalugo, tåussuma nuna-
ne siinivfigisinausimangmago danskit-
dlo nålagauvfiåne ataKatigingneK, ta-
mavtinit såkortoKissutut misigisima-
neKartoK, isumangnaitdlisarsinauv-
dlugo.
kungip Frederiup itisumik misigisi-
mavdlune atorfine akissugssåussuse-
KarnaKissoK ingerdlåsinausimavå a-
ngisumik piginåussuseKarame Kutsig-
sisitaussutut kiingisut atorfingmut ta-
ngexartitaunine pugtåsinaugamiuk,
tamånale peKatigalugo mersersångit-
sumik pissuseKardlune inuinait uv-
dluinarne inunerat påsissagssarsiorfi-
gisinauvdlugo. Kulamångitsuminguna
piginåussuseK tamåna klinge Frede-
riup malungnautigigå, atautsikut kii-
ngiiisavdlune inugtutdlo pissuseKåsav-
dlune piginåussuseKarneK. tamånalu-
na pissutigalugo danskit taima isuma-
Katigigtigalutik atarKingnigdlutik ini-
migingnigdlutigdlo inugtå asavdlugo,
klinge katerssuvfigissaråt.
kalåtdlit kiingimut angnertumik a-
tåssuteKartutut misigisimajuarsimå-
put, misigissuseK tamåna 1952-ime
kungikut tikerårneråne OKauserissati-
gut åssigingitsorpagssuamit erssersi-
neKarsimavdlune.
Kalåtdlit-nunåta Danmarkimut atå-
ssuteKarnera uvdluinarnilo måne inu-
nerme kiingimut atarKingningnerput,
kussanartumik kungip erssitsortaler-
simavå umiarssuarminik KaKortumik
Kalåtdlit-nunåliarame. Kalåtdlit-nu-
nåmiut tamarmik påsivåt kungip u-
miarssuarminik „Dannebrog“imik Ka-
låtdlit-nunåta sineriåne angalaornera
KanoK kiingimut pingåruteKartigissoK,
tåssa umiarssuarmik tåssénga Dan-
markip ilaine avdlane angalaorutigi-
ssartagkaminik. umiarssurmik téussu-
minga Kalåtdlit-nunånukamerminik
kungip nuånårutigingningnera kungip
inugtut KanoK pissuseKameranik er-
ssersitsissuvoK, kungivdlo umiarssup
nålagkersuissarfiane dronninge sani-
leralugo inungnik ilagsingnigtarnera
uvavtinik takutitsivdlune kungip nu-
namut Kutdlersauneranik.
kungip inugtut malungnautai taima
angnertutigissumik erssersiniarsima-
gavkit pissutigåra piginéussutsit tåu-
korpiait kungip Frederiup ilisarnauti-
gingmagit.
kungip 1952-ime tikerårneråne ku-
ngimik nåpitsisimassorpagssuit malu-
gisimagunarpåt atarKinartorssup exit-
sinera ilerxuliutinagkamik ilagsing-
ningneriingitsoK, ilagsissamigdle ilisa-
ringnigkumanermik erssersitsineru-
SSOK.
klinge Frederik angnertumik pigi-
nåussusexarpoK inuit ingminut sav-
ssåunexartut angalanerminilo nåpita-
ne Karssupinasanagit. tupingnåinar-
Pok kungip tamåkuninga erxaimat-
dlarxissusia, ilagsisimassaminigdlo
puigujuissusia. Kularnångilax tamåna
itinerpåmik erssericaringnerpåmigdlo
takutitsissoK atarKinartorssup kiingi-
sut sulinermine Kagdlinarsiortumik
pissuseKångineranik, inugtamile atu-
gåinik påsissaKarusungneranik.
1952-ime tikerårnerme månimiut ta-
marmik pisinaussaK nåpertordlugo a-
jiingitsumik takutiniarsimavåt atar-
KingningneK asangningnerdlo Kalåt-
dlit-nunåmiussugut tamavta kungimut
dronningimutdlo tiingatitdlugit pigi-
ssavut. pisinaussarput nåpertordlugo
tamatumuna iliorsimavugut atarxi-
nartorssuitdlo påsivåt takutitsiniar-
nivtine tamatumane KanoK misigissu-
sexartugut, inugtutdlo påsingnigtar-
nertik nåpertordlugo tåuko Kungujug-
dlutik akisinaussarsimavdluta, Kular-
nångilaK KanoK itumik takutitsisinau-
nerput åssigingitsorpagssuit pissutiga-
lugit Danmarkip ilaine avdlane pi-
ssarnernit avdlaungmat.
martsip 11-åne 1959 kingumut er-
Karsautivut inuvdluarKiissutivutdlo
kunge Frederingmut tiingatiniarpa-
vut. tamane erfalassut amuneKaru-
mårput ilerKiissoK nåpertordlugo inuit
katerssupata klinge inumersorKuniar-
dlugo. Kamutilérånguit pingasunik
igikumårput. atarKinartorssup nang-
minérdlune aulajangersimavå xamuti-
lérånguavtinik pingasunik Kamutilig-
tarnerput erKortutut issigissariaxar-
tOK. kiingivdle ilisimassariaKarpå pi-
ngasunik KamutilingneK 27-riardlune
Kamutilingnertut påsissariaKartoK,
måssalo ungasigkaluaxissugut kungip
takordlorsinaujumårpå Kalåtdlit-nu-
nåmiut erfalassulerfiup avatåne ka-
terssutut nunap kiingia pivdluarxu-
niardlugo Kutsaviginiardlugulo.
P. H. Lundsteen.
kunge Frederik IX-ata
60-inik ukioKalernera
agdl. landshøvding P. H. Lundsteen
IV