Atuagagdliutit

Årgang

Atuagagdliutit - 23.06.1966, Side 9

Atuagagdliutit - 23.06.1966, Side 9
sujunigssamik Kaumassumik neriungneK (Kup. sujulianit nangitaic) nangminek sulineranit aulajangerne- Karnaviångingmat, kisiåne tapissutinit avatånit pissunit. taimåitumik Kalåtdlit-nunåta inuisa tunissagssiornerme nangmingneK su- linerat inuniarnikut atugarigsårdlui- narnigssamut tungavigssauvoK. tama- tumunga nålagauvfik ikiutariaKarpoK iluarsartutdlugo aulisarnerup angner- tusarneKarnigsså, aulisariutit angne- russut atordlugit ikånerssuarne ukioK kaujatdlagdlugo aulisarneK angnertu- sardlugo. taimåtaoK Kalåtdlit-nunåta inuisa aningaussarsiornikut inoKati- gingnikutdlo såkortumik sujuariar- nigssånut tungavigssauvoK iliniarti- taunerup angnertusarneKartuardlunilo pitsångorsarneKartuarnigsså, taimai- sivdlune Kalåtdlit-nunåta inuisa nangmingneK sulissugssanik åssigi- ngitsunik atorfigssaKartitsineK ang- nertuneruj artuinartumik inugtalersor- sinauniåsangmåssuk. taimåitumik a- ningaussalissutigssanik pilerssårusia- me iliniartitauneK pingårtineKarsima- VOK. igdluliortitemermik angnertusainiameK kalåtdline inuiaKatigingne ineriar- tornerujugssuaK pisimavoK, ukiunilo aggersune ineriartorneK tamåna så- kortunerulersugssauvoK. inugpagssuit a j unginerutikumårpåt nunaKarf érKa- nit niuvertoruseKarfingnitdlo igdlo- Karfingnut nungnigssaK, igdloKarfing- nime aulåikaussumik sulivfigssarsisi- naugamik, tåukunanilo inuiaKatigit modemeussut ajungitsutåinik angner- tunerussumik iluaKuteKarsinaugamik. Kalåtdlit-nunåta inuisa atugarig- sårnerulernigssånut tamåko tamarmik tungavigssåuput pissariaKartut. nalunångilaK inuit inunertik tamåt nunanarfingme atautsime najugaKar- tuarsimassut nunaKarfigtik Kimatdlu- go igdloKarfingmilernerat artomarsi- naussoK. kiserdliortutut misigisimasi- nåuput, ikåriarfiussunilo ajornartor- siuterpagssuit ajugauvfiginiagagssåu- såput, taimåitumik taiméikaluartoK i- nuit Kalåtdlit-nunåne igdloKarfingnut nugkumavdlutik aulajangertut atar- KissariaKarput. nuånårnarpoK påsivdlugo Kalåtdlit- nunåne tungavigssatigut isumaKati- gingneKartoK inungnik inigssititerini- arnerup oKartugssautitat akissugssåu- ssuseKartut akuerisimassåta erKortu- nera pivdlugo, neriugpungalo igdlo- Karfingmiut nunarKatitåtik igdloKar- fingnut nugtertut ilagsivdluartarumå- rait. tauvalo uvagut nålagauvfiup tu- ngånit nugtertunut atugagssarititat o- Kilisarniardlugit sapingisavtinik ilior- tariaKarpugut. tamatumane måna ki- siat erKarsautigingilara pitsaussumik aulaj aitsumigdlo sulivf igssaKarnigssa- mut tungavigssamik pilersitsissaria- KartoK, åmale erKarsautigåra nugter- tut pitsaussunik igdlugssarsisihaunig- ssåt. Kalåtdlit-nunåne igdlugssaileKi- neKarpoK — sordlo silarssuarme nu- narpagssuarne avdlane åma taimåi- 27. februar Jonathan Motzfeldt radiup autdlakåtitsiviagortumik o- KalussivoK najorKutaralugo sapåtip najorKutagssartå Luk. 22, 24—32. OKalusia issornartorsiorneuarpoK ajoicimit Lars Motzfeldtimit, nag- ssiarssungmium.it atåne issuarne- Kartumik: OKaluseK pivdlugo OKauseKamigssa- mut pissugssaussutut ingminut issigi- ngikaluardlunga oKauseKarniarama avdlanit uvavnit pissugssaunerussu- nit tupigineKarsinaugunaraluartoK, namagingisara nipangiutdlugo ipu- miutinarumångilara. avdlanit pissa- riaKarsorinångitsunut oitarKa j åvat- dlårtarnera agssuarineKautigissara- luardlugo nalungissutsivne ajungit- sugssamik isumaKardlunga taimaili- orniartarama agssuarineKarnigssaK taKissutigiumaneK ajorpara. månalo åma taimatut sujunertaKardlunga o- KaluseK angnikitsukut issornartorsi- orniarpara. nalungilara sunut tamanut piler- dlåjuneic kukulugtorfigineKarajug- tartoK. åma OKalussissunerme taimåi- Pok. OKalussinerdlo mamiasårutåu- nginiåsagaluardlune; oKalussissup o- Karneratut: „erKarsardluariKårane“ o- Kalussinerunginiåsagaluarame. taima- ne OKalussissoK Jonathan Motzfeldt Nålagarput Jisuse Kristuse pivdlugo OKarmat: åniartitaunigssamine atu- gagssane sujoranartut erngumåssuti- ginermit, pissugssat tamåko sujuni- nguatigut „Jisusip erKarsardluancå- rane,“ ajoKersugkaminut OKausigssa- nae ilai OKauserissarsimagai. „erKarsardluancårane" OKauseK Ji- susimut atusavdlugo tugdluångmara- ne, pasitdlinertut nipeKartipara. pissu- tigalugo: „Gutip autdlartitåta tåussu- ma Gutip oKausé OKauseringmagit.“ åmalo ernumangårnermine OKautigi- toK, måssalo ukiune Kångiutune ta- matuma tungåtigut angnertumik suli- ssoKarsimagaluartoK Kalåtdlit-nunå- ne igdloKarfingne igdlugssaileKineK malungnartuarpoK. nalungilara grønlandsrådip lands- rådivdlo sujunersutigisimagåt ukiune aggersune igdluliortiterneK sule ang- nertusineKarKuvdlugo, tamatumanilo neriorssuisinauvunga aningaussatigut teknikimutdlo tungassutigut nåmag- sissaKarsinauneK nåpertordlugo ikiu- kumassunga inunermut taima pingå- ruteKartigissutigut kalåtdlit kigsau- tait erKutiniarumavdlugit. ikåriarnerme tapersersuineK ukiune tugdliutune ineriartornerme ikiuissarnermut tungassut pitsaussu- mik åridgssuneKarnigssåt sagdliutini- artariaKarpoK. Kalåtdlit-nunåne ikiui- ssarnermut tungassutigut ajornartor- siutit ilungersunåssusiat ukiune ki- ngugdlerne uparuarneKartuartarsima- vok. tamatumane pineKarput mérKat, anånat åipaKångitsut, utorKait, inar- dlutigdlit avdlatdlo avdlatut ajornar- torsiutigdlit. ajornartorsiutait piår- nerpåmik ikiorsertariaKarput, lands- rådilo sulinialersimavoK ilerKorerKU- ssat ikiuissarnermut tungassut atortu- ssut pingårutilingmik pitsångorsar- niardlugit. ukiuinile aggersune ajornartorsiutit ikiuissarnermut tungassut angnertu- nerulernigssåt nautsorssutigissaria- Karparput, ikiuissarnermut tungassu- tigut sulineK iluarsartutauniartoK av- dlauvdluinartumik såkortusineKå- ngigpat. inuiaKatigit sukasumik ine- riartornerata, mingnerungitsumik ig- dloKarfingnut nugternerup, kingune- rissugssauvå ilaKutarit inunermingne atugagssarissaisa såkortumik avdlå- ngortitaunere inunermigdlo sungiusi- massamik avdlångortitsivdluinarneK, tamåkulo kinguneringitsorsinåungilåt ilaKutarit avdlångutinik taimåitunik atugaKartariaKalersut amerdlanerssai- sa nalerKutungorsarsinåussusiånut pi- umassat angnertut. mingnerungitsu- mik ilaKutaringnut nugtertunut ta- måna tungavoK. amerdlasut taperser- sorneKartariaKarput avdlångorniarneK inoKatigingnermut inungmutdlo tu- ngassutigut sapisångikuniko. taimåitumik piårtumik suliagssat pingårnerpåt ilagilerpåt ikiuinermut tungassutigut ikiuissarfigssamik piler- sitsinigssaK ukiune ikåriarfiussune taimåitune ilaKutaringnik ikiuisi- nauvdlunilo tapersersuisinaussumik. ikiuinermut tungassutigut iluarsartu- taussumik sulineK, tamatumane suju- nersuineK ilitsersuinerdlo taperser- suinermik pitsaussumik ataKatigigsi- neKardlutik, inoKatigingnermut inung- mutdlo tungassutigut pissariaKartu- vok; kisiåne åma tungavigssaussaria- KarpoK inuit nalerKutungorsarniar- nermingne ajornartorsiutait akomu- taulisångitsut inussutigssarsiutit, per- Kingnigssamut tungassut åmalo ilini- artitaunermut tungassut ineriartor- nigssånik pilerssårutit piviussungorti- niarneKarnerinut. nøKarmat: „toKumutdlo ånilångårne- rup pingmane angnermik Kinungåler- pc>K.“ oKautigineKarnerup taimåitup erssersipå: ussernartorsiornine ang- nerpauvdlunilo tamaviårnarnerpau- gångat atåtame nakussagtitsinigsså ilungersorneruvdlune Kmutigissarå. o- KautigineKarsinaunane atugagssami- nut sujoranermit „erKarsardluarKåra- ne“ OKalugtarsimanerardlugo. taimatut Jisuse oKalussIssutigine- Kartåsagpat OKausinik tusamersunik tatigingnigtut amerdliartusanerdlutik? KularnaKaoK! OKautsit taimåitut Jisu- sip erKungitsumik ilisarineKaleriar- torneranut avKutaulersinåuput tåussu- minga mamiatsautigingningnermik pi- lersitsissut. tamånalo Petrusip entor- tumik ilisarssivdlune navsuerutiging- ningneranut „ivdlit kisivit OKauseKar- putit någssåungitsumik inussutiling- nik“; akerdliuvoK. taimåitumik isu- maKarpunga Jonathan Motzfeldt o- Karniångikaluardlune taimatut OKar- torsimassoK, taimatutdlo OKarsimani- ne utertikumåsagå. Jisuse pivdlugo o- Kautsine ingminerminut såtisavdlugit, nangmineK „erKarsardluarKårane“ taimatut oicarsimaneråsavdlune. Jisusip såimåunerata angissusia, asangningåssusia unganåssusialo ilu- mortumik tusartunut nalunaiautigi- niagagssaråvut. sordlo nangmineK pericusersuitdluinardlune atåtame ili- sarineKarnigsså ugpertiminut påsisi- niarsimagå. taimatut åma kinguner- migut sulissugssanut ingerdlåniagag- ssissutigisimavdlugo. oKalussissume o- Kausé tusarnårtuinarnut nipeKångit- dlat oKalussissumut nangminermut å- ma OKausigssaKartaramik. neriugpunga issornartorsiutiminera paitsomeKåsångitsoK. Lars Motzfeldt. nåmagsiniagagssa k tauna kalåtdlit nangmingneK taimågdlåt nåmagsisi- nauvåt, nuånårutigalugulo ilagsivara kalåtdlit ikiuinerme ikiortaussugssat iliniartitaunerat autdlarnerniardlugo upernagssan måna sulinialerneK aut- dlarnersimassoK. ikiuteKarnikut suliniarneK malingnaussariaKarpoK taimåitordle ersseraigsarumavara pissariaKardluinarmat suliap tamatu- ma ilaKartineKarnigsså Kalåtdlit-nu- nåne ikiuissarnermut tungassutigut iluarsartussinermit piviussumit, kom- munitdlo suliniarnere imailivdlune tapersersorneKåsåput sulivfeKarfiup eKiteruvfiussup pilersineKarneratigut, sulivfeKarfik tåuna påsisimassaKar- dluardlune nunaKarfingme suliner- mut pissariaKartumik ikiuslnåusang- mat, inugtaussugssat iliniartitaunerat isumagissagssaralugo, tåssame suliag- ssane ikiuinermut tungassune tamane suliniarnerpagssuit åssigingitsut ta- maisa katerssordlugit ataKatigigsit- dlugitdlo. OKartugssautitat tåuko eKi- teruvfiussut isumagissariaKarpåtaoK ikiuissarnermut tungassut ineriartor- nerata ataKatigigsineKarnigsså inuia- Katigingne suliagssaKarfit avdlat ine- riartornerinut. tamatumane pingår- tumik tikuarumavara ikiuissarnermut tungassutigut suliaKarfiup åma inuit suliagssaKartiniardlugit ingerdlatsine- rup ataKatigigsitdluinarneKarnigssåta pissariaKåssusia. uvavnut pingårtorufugssuvoK er- sserKigsåsavdlugo ikiuinermut tunga- ssutigut ikiuissarfigssamik åma su- livfeKarfingmik eKiteruvfiussumik pi- lersitsinigssat piårnerpåmik pissaria- Kartut, taimalo sulivfeuarfit tåuko piarérsimarisavdlutik inungnik eKite- risitsiniarnerit tamaviåruneKalersina- git, ajornartorsiutit inoKatigingner- mut tungassut sualugpatdlålinginig- ssåt tamatumuna pingitsortiniardlugo. ikiuissarnermut tungassut pitsauv- dluartumik piorsarneKarnigssåt uv- dlumikut ima pingårtitsigissariaKar- parput sordlo sujornatigut iliniarti- FN-ip ikiorsisinaunere namagtumik atorneKangitdlat Nålagauvfit PeKatigit 1965-ime nu- nanut ineriartortitagssanut pilersså- rusiaisa 3000 Kångersimavait 800 miil. kr. migss. akeKartugssat nunane nu- natdlo ilåine 150-ine. påsisimassaKar- dluartut 5633-t FN-ip nunanut ine- riartortitagssanut autdlartisimavai, aningaussanigdlo ikiorserneKardlutik iliniartugssat 3000 sivnigdlit tuniusi- mavdlugit. taimåitordle generalsekretær U Thant pakatsisimavoK. navsuiåume oKarsimavoK FN måna atortugssaKar- tOK teknikimutdlo tungassutigut ator- tugssaKartOK pilerssårusiat angnertu- neru j ugssuit nåmagsisinaugaluardlu- git nåmagtunik aningaussagssaKara- luarune. FN-ip ukiune Kuline ineriartortitsi- nigssamut anguniagå 1961-ime gene- ralforsamlingimit autdlarnerneKartoK tåssauvoK nunane ineriartortitagssane inuit atausiåkåt akigssarsiåt ukiumut 5 pct.-imik agdlisassoK, åmalo nunat sulivfigssuaKarfiussut niorKutigssia- mik tamarmiussut 1 pct.-iat ukiumut teknikimut tungassutigut ikiutigalugo tuniutåsagåt. tåuko ardlåinåtdlunit anguneKångilaK. U Thantivdlo isumå maligdlugo anguniagaK tåuna ukiut Kuliusimassut tåuko sivnerine angu- neKarnaviångilaK „silarssuarmiut inuiaKatigit ineriartomigssaK pivdlu- go såkortumik sujuariarnigssamut piarérsimångigpata". nunat ineriartortitagssat soruname nangmingneK angnerussumik sulissa- riaKarput angnerpånigdlo pigdliute- KartariaKardlutik, kisiåne nunat su- livf igssuagdlit ikiutait ilåne aulaja- ngissuvdluinartarput uningåinarner- mit su j umut autdlariartariaKalerå- ngat, tåssa pitsunerujartuinarnermit aningaussarsiornikut sujuariartorner- mut, taima OKarportaoK. U Thantip pissutsit erssenrigsarpai imåitut: „aperKutinik nålagkersuiner- mut tungassunik amerdlasunik pi- ngårtunigdlo suliagssaKaraluaKalutik nunat ilaussortaussut nålagkersuissui- sa aulajangerKårtariaKarpåt ineriar- torneK pivdlugo såkortumik sujua- riautigssat pissariaKartut suliariniar- neritik, taimåisagpatdlo FN-ip periu- sigisinaussai nåmagtumik atorneKåsa- nersut." HYGIEJNISKE ARTIKLER De verdenskendte, luftprøvede latex- varer af ubegrænset holdbarhed, 3-5 års lagergaranti, kr. 2,50 - 5,20 - 6,40 - 8,40 pr. dus. Prøvesending med 15 stk. af forsk, mærker mod 6,00 kr. i fri- mærker ell. eftkv. Prisliste 1 lukket ku- vert uden afsenderadresse gratis. City en gros Lager Larsbjømstræde 5 - København K. Telf. (0113) CE 12 540. taunermut penringnigssamutdlo tu- ngassut piorsagaunigssåt pingårtisi- magigput. taimåitumik sujunertariv- dluinarparput landsrådip kommunit- dlo tamåkununga tungassutigut suli- nialernere tapersersorniardlugit. atåssuteKarneK såkortunerulerpoK angalaKatima uvangalo ilagsivdlu- arneKarnerujugssuat kivdlissutigi- ngårsimavara. tamavtinut misigissa- rujugssuvoK Kalåtdlit-nunåta ilisari- lernera nunavdlo inuinik nåpeKati- gingningneK. angalanivtine uvavtinut OKauseri- neKartut tusaruminartorpagssuit ag- sut kivdlissutigisimavavut, påsivdlu- arKigsårparalo Kalåtdlit-nunåta inui- sa Danmarkimut ataKatigingningner- tik misigigåt; ingmivtinut ungasigka- luaKaluta inuniamivtinilo tungavigi- ssavut åssigingikaluaKissut Kilerutit såkortut Danmarkip Kalåtdlit-nunå- talo akornåne taimåitoK pilersineKar- simåput. suleKatigingnerme ingmivtinut a- tarKeKatigigdluta nåmag sisinaulisa- varput nåmagsiniagagssaK una Ka- låtdlit-nunånut taimalo Danmarkimut tamarmut pingårtorujugssuaK, tåssa Kalåtdlit-nunåt tåssaulersitdlugo inu- iaKatigit Kalåtdlit-nunåta inuisa inuvfigisinaussåt, tdssanilo nunap inue nangminérdlutik sulinermikut sujuariartorsinåusavdlutik. tamatu- mane pineKarput inunerme atugag- ssarititat. kisiåne åma tamatumane pineKarput inunerme atugagssarititat. kisiåne åma tamatumane måko pine- erhvervsstøtte pivdlugo inatsimut atatitdlugo grønlandsrådip atautsimi- nermine kingugdlerme inuit inigssiti- ternerat pivdlugo ingerdlatsineK ona- lusererKigsimavå. isumaKatigingne- KarpoK igdloKarfingne sikuneK ajor- tune inuit amerdlanerussut eKiterne- Karnigssånik g-60-ip sujunersutåne maligtariniagkat pingårnerussut aula- jangiukumavdlugit. taimåitordle ilau- ssortat Kavsit maligtariniagkat suka- ngavatdlånginerussumik ingerdlåne- Karnigssåt kigsautigåt. tamatumunga oKautigineKarpoK, grønlandsrådip Kangåtsiame inuit kommunerne tåssane aningaussalissu- tigssanik amerdlasungikaluanik kig- sautigissait akuerigamigit åmalo su- livfigssuit mingnerussut K’aKortume, Nanortalingme Agdluitsup-pånilo sa- naneKarnigssait tapersersoramigit e- KåissuseK takuterérsimagå. inigssititerneK pivdlugo ingerdlatsi- neK rådip kingusingnerussukut uter- figerKigtugssauvå ilåtigut Kalåtdlit- nunåne Kanigtukut inungnik kisitsi- nerup inernera sarKiimerpat. folketingimut ilaussortap Knud Hertlingip KinuteKarnera maligdlugo K’utdligssane aumarutigssarsiorfiup OKaluserineKamigssaralua augustime atautsimmigssamut tugdlermut ki- nguartineKarpoK. suliagssaK tåuna pivdlugo rådip naggatårutaussumik OKaluseringningnigsså suj orKUtdlugo Knud Hertlingip OKaloKatigerKårniar- karput, Kalåtdlit-nunåta inuisa, inu- niarnerme atugagssarititat Kagdlikut pitsångorsarneKardlutigdlo avdlångor- tineKartaraluartut, nangmingneK kul- turimingnik nangmingnerdlo OKautsi- mingnik åtåssinardlutigdlo ineriartor- titsinigssåt. sujunigssamik Kaumassumik neriungneK pivfigssaK tåuna iluagtitdlugo åma Kutsavigiumavåka kikut tamaisa Dan- markimit Kalåtdlit-nunånukarsima- ssut måne suliartordlutik Kalåtdlit- nunåta nutåp piorsagauneranut ikiu- kiartordlutik. inuit nåmagsiniagagssa- mik tamatummga suliaKartut inugtut pikorissuseKarnernik angnertoKissunik pigissaKartariaKarput. imaiginångilar- me nangmineK suliaKarfiup iluane su- liagssamik nåmagsingningnigssaK. su- liartortineKarsimassoK kinalunit, su- mikaluartordlunit, tamatumunga pe- Kataussumik inoKatinut perorsainer- mutdlo tungassutigut nåmagsiniagag- ssaKarpoK. pingårdluinarpoK inuit su- liartortut Kalåtdlit-nunånukartut er- Kortumik isumaKardlutik suliartor- tarnigssåt. sulivfingmingne nåpitåsa- vait kalåtdlit nunaKatitut, suleKatitut suliaKaKatitutdlo. taimalo OKardlunga asangnigtumik inuvdluarKussivunga Kalåtdlit-nunåta inuinut tamanut, Kamångalo pissumik kigsautigalugo Kalåtdlit-nunåta suju- nigssaK KaumassoK pivdluarnartordlo ornigkumårå. danskit nålagkersuissue sapingisartik nåpertordlugo tamatu- munga ikiuniarput. pai kommunalbestyrelse nunaKarfiuv- dlo inue. Hertlingip nautsorssutigå Kåumatip tåussuma KerKane K’utdlig- ssanukarnigssane grønlandsrådip ag- dlagtoKarfiane agdlagtussut ilåt ilaga- lugo. Ausiangne K’eKertarssuarmilo kom- munalbestyrelsenit sågfigingnissutip — nangmingnérdlutik nunaKarfing- mut tungassut ipivdlugit råde OKalo- Katigiumavdlugo — oKaluserineKar- nerane grønlandsrådip ilaussortaisa akornåne isumaKatigingneKarpoK, kommunalbestyrelsenit nunaKarf ing- nilo pissortautitanit avdlanit torKåi- naussumik sågfigingnissutit pissaria- Kartut nålagkersuinermut tungassuti- gut avKutaussartut atordlugit, tåssa landsråde, kalåtdlit folketingimut ilaussortait imalunit Kalåtdlit-nunå- nut ministere torKardlugo. nangminérdlune atautsiméKataunig- ssamik sågfigingnissutit akuerssoru- nigit grønlandsråde nålagkersuiner- mut tungassutigut pissuseKalisaoK mi- nisterimut sujunersuissartutut pissug- ssåussutsine sipordlugo. taimåitumik isumaKatigingneKarpoK Ausiangnit K’eKertarssuarmitdlo sågfigingnissutit itigartikumavdlugit. „soruname agdlagkatigut sågfiging- nissutit rådimut ingerdlåneKarsinau- juarput, taimåtaoK rådip Kalåtdlit- nunåne angalanermine nunaKarfingne OKartugssautitat atåssuteKarfiginig- ssåt soKutigissarå", taima naggasivoK atautsiminerup imarissånik agdlagaK grønlandsrådip agdlagtoKarfianérsoK. ASSERBOHUS KOSTSKOLE Hovedskole — realeksamen — 2-årigt statsanerkendt kursus 8. og 9. kl. — statskontrolleret afgangsprøve Drenge og piger fra 7—17 år Program tilsendes. Henvendelse om optagelse til efter sommerferien må ske snarest. FORSTANDER J. FRIIS, ASSERBO PR. FREDERIKSVÆRK Tlf. Liseleje 533 I fritiden: tennis, svømmebassin, ridning, dans, musik maling, hobby PERSISKE TÆPPER — en tillidssag Udvalg sendes uden forbindende afgiftsfrit fra vort eksportlager HOLGER JENSEN Dag Hammerskjolds Alle 36, København 0 IMPORT — EXPORT DANMARKS STØRSTE SPECIALFORRETNING OKalutsimut issornartorsiut inuit inigssititernerat pivdlugo ingerdlatsinerme eKainerussumik kigsautigissaK 9

x

Atuagagdliutit

Direkte link

Hvis du vil linke til denne avis/magasin, skal du bruge disse links:

Link til denne avis/magasin: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link til dette eksemplar:

Link til denne side:

Link til denne artikel:

Venligst ikke link direkte til billeder eller PDfs på Timarit.is, da sådanne webadresser kan ændres uden advarsel. Brug venligst de angivne webadresser for at linke til sitet.