Atuagagdliutit

Årgang
Eksemplar

Atuagagdliutit - 25.06.1981, Side 24

Atuagagdliutit - 25.06.1981, Side 24
EF-avisime agdlagaK piumassåinaliauvoK taima onarpoK Finn Lynge, kalåtdlitdlo tåussuminga atuartartut mianerssomuvai. — »EF-avisen« sagdluvon. kalåt- dlit atuagagssiamik tåssånga atuartartut mianerssorKunigssåt kigsautigåra, Finn Lynge, Siu- mut, OKauseKarpoK. taimatut OKauseKarnermine pivå EF-avi- senime angnertungordlugo taku- juminartungordlugulo inigssit- inuit 2500 aulisarneK inussutigåt Kalåtdlit-nunåne inuit 2500 mig- ssinge aulisarnermik suliaaarput. tåukununga ilånguneKåsåput 2000-t migssinge, nuname auli- sagkerivfingne sulissussut. ino- Kutaussut ilaliukåine tauva inuit 12.000-t anguvdlugit imalunit Kalåtdlit-nunåta inuisa sisama- rarteruterdluinait aulisarnermik inussutigssarsiornermik toraåi- nartumik aningaussarsiuteKar- put. påsissutigssat tamåko pig- ssarsiarineKarput Kalåtdlit-nunå- ta ministereKarfiata nautsorssu- erKigsårtarnermut agdlagfianit kisitsisit 1978-imérsut 1979-imér- sutdlo tungavigalugit, aulisagka- nik piniagkanigdlo niornutigssia- nik Kalåtdlit-nunåne niorKUtig- ssiorfingnit pisiarineKarsimassu- nik nalunaerusiame sarKumiune- KarKåmersume. dlugo agdlautigissaK atsiorneKå- ngitsoK. tåssane nunavtine auli- sarnerup EF-imit aninerup ki- ngorna ajornartorsiutigssai sang- mineKarput. — sujugdlermik taissariaKar- poK EF-avisenip akissugssauv- dlune åreigssuissuata agdlautigi- ssap taima påsinerdluganartiga- lunilo isumanik avdlamut sangu- titsiniaitiginera akuerisinaung- mago. avdlalo tåssauvoK KuleKu- tåne erssarigsarmagit. tåssame KuleKUtaKarpoK: »EF-ip avatåne Kalåtdlit-nunåt ilångautinik aki- kalåtdlit 500-nik aulisariutigdlit kalåtdlit aulisariutaisa angatdla- tit 500 migssiliorpait, tåukualo amerdlanerssait, tåssa katitdlu- git 321, 5 Bruttotonsiuput åmalo tåukunånga anginerussut. angat- dlatit 266-t 5 BRT-nit 25 BRT- inut angissuseaarput. angatdla- tit 22-t 25-50 BRT-uput, angat- dlatit 12 50-100 BRT-uvdlutik, arfinigdlitdlo — kilisautit — 500 BRT-init angineruvdlutik. tåuko takuneKarsinåuput Kalåtdlit-nu- nåta ministeren arfiane agdlag- fingmit nautsorssuernigsårtar- fingmit nalunaerutine nutåne 1979-ime kisitsinik tungavenar- tune. lissartugssauvoK EF-imut tuni- ssisarnermine« åmalo »Kalåtdlit- nunåta aulisarnermut akuersissu- tit Norgemut Savalingmiunut av- dlanutdlo tauva nuname sulivflt atasinåusångitdlat«. piumassåinaliaK — onautigissat tåuko mardluv- dlutik piumassarssutåinåuput. niornutigssanik nunamut avdla- mut ernussinerme ilångaut akiler- nenartartOK isumanatigingniu- tigssauvoK. Senegal Guinea-Bis- sauilo åssersutigalugo EF-imut niuvernermingne ilångåumik aki- linen ajorput. åmalo sok nuname sulivflt nungutinenåsåpat auli- sarnigssamut akuersissutinik nu- nanut avdlanut tunississarnlkut? Finn Lynge ilåssusivoK: — ås- sit ilåne agdlagartatut agdlagsi- mavon: »aulisagkat pissagssat månåkut ima angnertussusenar- put agdlåt »kalåtdlinit nangmi- nernit ukiut tamaisa pissarine- Kartarsinauvdlutik«. tamåna åma åmigssuissut ag- dlagaråt sagdlorssflvordlo. ereor- toK tåssauvoK kalåtdlit aulisartu- isa pissagssat tamåkersinaunen ajorait. sivnerussat Vesttysk- landip, Norgep, Savalingmiut Ca- nadavdlo avguartarpait. avguar- tarpait akeKångitsumik, tåssa nunarput EF-imut ilaussortau- gatdlartitdlugo taimåisagamik. kisiånile EF-imit aniguvta pissag- ssatik akilerdlugit aitsåt aulisar- sinaulisåput, Finn Lynge onar- poK. Qujassut Erninnguatta asangaakkatta to- qunerani ikiuuttunut naasorpas- suarnut orniguttunullu misigin- neqataasorpassuarnullu qujallu- ta Svend Charlotte, ilatillu. sok issertorpa? — kisalo påsingitdluinarpara EF- avisenip agdlautigissap atermik issertussinikut ilånguniarneKar- neranik tungavilersuinera. isser- tuissoK onalugtuarpoK agdlauti- gissane nunap nangminen tusa- gagssiutånut ilånguneKarsinausi- mångitsoK. tamånalo EF-aviseni- me sule aterminik issertussivdlu- ne ilångussaKarnigssånut tunga- vigisavdlugo atorsinåungilaK, Finn Lynge naggasivon. -h. EF-ip akerdlinut pissuseK nutåK — Kalåtdlit-nunåta inatsissartui- sa Kalåtdlit-nunåta EF-imut ilaussortaunerata inungnik taisi- sitsinikut misilingneKarnigsså- nik aulajangerneratigut KanoK- issusermik nutåmik sarnumerto- narsimavoK åma Danmarkime EF-imik agssortuinermut tunga- ssumik, Københavnime Bellahøj' ime inatsisitårnersiordlune atautsirrunerme Kalåtdlit-nunåt EF-imit anernuvdlugo sulenati- gigsitanit åma EF-imut aker- dliuvdlutik Danmarkime sulena- tigigsunit åmigssugaussurne OKauseKautaussume taima nalU' naerutigineKarpoK. — EF-imut agssortuivdlutik suleKatigigfiup aningaussatigut avdlatigutdlo tapersersuinine ka- låtdlit nunartik EF-imit kångar tiniardlugo ilungersornermingne Kinutigisimassåt malungnarti- savdlugo kigsautigå. Kalåtdlit nunåt nunasiautaujungnaernig ssan anguniardlugo nangminer ssornerulernermigdlo ilungersuU gingnigsimångilaa taimailerer nermine avdlamut, tamatumani lo EF-imut Kilerssugaorningniar dlune, oKausenaut naggasivon kalåtdlit inusugtut Danmarkimitut nuånarineKångitsut kalåtdlit inusugtut iUniagaKardlutik Danmarkimitut Kanganit inugsiamivfigineKamerulersut — pissutaussunit pingåmerssåuput aningaussatigut sipåmiamerulemeK Kalåtdlit-nunåtdlo pivdlugo eKungassumik påsissutigssissamerit aningaussatigut sipåmiameruleme- hip kalåtdlit inusugtut Danmarki- fnitut uvdluiname inunerat angne- hissumik ajomartorsiomalersisima- vå. — kalåtdlinut Kanon isumaKar- neK Kanganit pitsåunginerulersi- åiavoK, inugsiamivfigineKameru- I'age Lennert lersimåput, »Danmarkime kalåtdlit iliniagaKartut peKatigigflsa kåtuv- fiåne« sujuligtaissussoK Arne Ib Nielsen, Århus taimatut OKarpoK. — taimatut isumanameK kalåt- dlinut inusugtunut sarKumiuneKar- sinaussarpoK Kavdlunånit atuarto- Katigissanit OKauseaatsiautitigut mitagdlikujugpalugtutigut. kalåt- dlimutdlo nukagpiamamut niviar- siarKamutdlunit imaKa aitsåt su- jugdlermérdlune Danmarkimitu- mut amerdlasutigut ajomardlui- narsinaussarpoK taimailiomerit isu- matdlo erssemigsuliutåungitsut KanoK isumaKamerat nalilisavdlu- go. Alfred Jakobsen åma Tage Len- nert kåtuvfingme tåssane sujuler- ssuissunut ilaussut ima ilassiput: — påsinerdluinerit taimåitut kingu- nerivdluarsinauvåt kalåtdlimik Kavdlunåt atuarfiåne iliniartussu- mik kukuvdluinartumik isumaKar- figingnilerneK. kalåliuvdlune atua- Katigissat akomåne tomigsisima- narungnaertarpoK tamånalo ajor- nartorsiutinut angisorssuamut aut- dlarKautauvdluarsinaussarpoK. AUaatigisane tulliuttuni Ame Ib Nielsenip, Tage Lennertip Alfred Jakob- senillu kattuffiup kalaallinut Danmarkimi iliniagaqamiartunut iluaqutaas- susia oqaluttuariniarpaat peKatigigft nutåt tåssane kalåtdlit iliniagaKartut pe- Katigigfé nutåt autdlamemeKartut periarfigssaKardlutigdlo atomeKar- sinåuput. Danmarkime igdloKar- fingne anginerussune arfineK-pi- ngasune peKatigigfingnik pilersitsi- neKarsimavoK, tåukualo suliagssa- råt kalåtdlit tamåkua emåne naju- gaKartut tamaisa katerssutitåsav- dlugit alianaersåKatigingnermut, Kåumarsainiardlune suliniuteKar- nemut åmalo igdloKarfingme pine- Kartume iliniartussunut atugagssa- rititaussut pivdlugit OKalusering- ningnermut. amerdlavatdlåt maunåinaK taimaititarput kalåtdlit inusugtut amerdlavatdlår- tut Danmarkime iliniamermingne maunåinaK taimaititsissarput, Ar- ne Ib Nielsen, Alfred Jakobsen å- ma Tage Lennert nangitdlutik OKarput. — Kularutigingilarput ta- matumunga pissutaussut amerdla- sutigut ilagissaråt ajomartorsiuti- mingnik sarKumiussisinåunginer- tik. kalåtdlit agssagssomermut av- dlanutdlo iliniartut iliniamerisa ingerdlanere åmalo ineKamikut pi- ssutsit atugait pivdlugit OKaloKati- gingnermut OKatdlinermutdlo av- dlanutdlo peKatautiniartamiarpa- vut. isumanarpugut kalåtdlinut ta- manut tapersersutauvdluartug- ssaussoK peKatigigtarsinauneK, nangmineK OKautsivut atordlugit OKaloKatigigdlune åmalo pingårtu- mik iliniartungortut nutåt uvdlu- mikut Danmarkime pissusiviussu- nik Kavdlunåtdlo Kalåtdlit-nunåt kalåtdlitdlo pivdlugit KanoK ilisi- massaKarKalårtiginerinik piviussor- siortumik påsissutigssitåsavdlugit. Kup. suj. nangitaK 20 måder for sikker sejlads. MARINE I 20inikåssin^gilsunik issumåxialsunik ingerdlasinausak. Mercury er som skabt til de barske grønlandske forhold. Rustfri propel- og drivaksel, platinfri tændingssystem, oliecirkulerings-system, der tillader kørsel ved lav fart time efter time. Meget fin brændstoføkonomi. Utrolig stærk motor. Mercury kalatdlit junanijt k ^utdluarsagavoq 0liamik kavititserqigsaertarpoq s3 ^^Hsimasinauvdlune nal. Akunerpagssuine. Qajanø11 j(sarpilik akseliligdlo sisangnik mangertornerta11 Hik. Motore tupingnar- tumik nakuaq. SUKKERTOPPEN MARINE Postboks 70, 3912 Sukkertoppen . Tlf. 1 32 12 . Telex 907 09 24 Atuagagdliutit Atuagagdliutit 25

x

Atuagagdliutit

Direkte link

Hvis du vil linke til denne avis/magasin, skal du bruge disse links:

Link til denne avis/magasin: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link til dette eksemplar:

Link til denne side:

Link til denne artikel:

Venligst ikke link direkte til billeder eller PDfs på Timarit.is, da sådanne webadresser kan ændres uden advarsel. Brug venligst de angivne webadresser for at linke til sitet.