Atuagagdliutit

Ukioqatigiit
Ataaseq assigiiaat ilaat

Atuagagdliutit - 06.04.1983, Qupperneq 40

Atuagagdliutit - 06.04.1983, Qupperneq 40
Oqallinneq • Debat____________ EF-kommisæri uppemarsaavoq Immikkut ittumik 12 sømilimik killeqarfeqalernissaq ukiormanna janmrimi anguneqarsimasinnaanngilaq — Lars Chemnitzip tamanna paasinerlussimavaa Martsimi Strassbourginii aiaaisimiin- nermi grækeril aalisarnermul kom- missæriat, Konio Georgis imalui a- peqquleqarfigaara: »Kalaallil naa- lakkersuisui immikkut aaqqissuussi- nerii lupngavigalugit piaarlumik isu- maqaligiinniarunik, aaqqiassuussine- ril nuiaat 1983-imi qaquguussaner- soq alulernissaasa lungaannul 12 sø- milimik aaqqissuussigallarsimaneq pisariaqari ni ni lallisinneqarsinnaa- nerlugu?«. Akisstn, kommissæri sinnerlugti allallaanil Samarasimil nassiunne- qarloq, marlsillu 23-ianni Bruxellesi- mi liguneqarioq, imalui oqaaserta- qarpoq: »Naagga. Tamanna ajornas- saaq. Aalisarneq pillugu ataaisimoor- luiiiik polilikkeqalernissaq pillugu a- peqqul apeqqulaavuq alaalsimoor- luq immikkoorlilerneqarsinnaanngii- soq«. I amauimunnga lunulequiaavoq, I ars Chemnilzip januarip 12-ianni, lassa qinersinissaq qaammalinik pi- ngasorluinnarnik sioqqullugu, qineq- qusaarnermul TI- ilanngummagu. I aamaaliorporlu AG-mi allaaserisa- qarnernigul imalui qulequialimmik »Aulisarnikul pissusiulersui«. I assa- ni ajiiusaaruligaa 12 sømilinik aaq- qissuussinerup, ukioriaami naasup. si\ iisorneqarnissaa naalakkersuisul pinissaagallarlilluguli isumagereersi- manngimmassuk. Taamaapporlugooq naalakker- suissui suliassariik pilsaasumik isu- magilluarsimanngimmassuk. Imalui paasillugu: Lars Chemnilzip pariiiaia suliassal pitsaanerusumik ingerlassi- massagaluarpai. Akissummini januarip 26-ianneer- sumi partiip allailuala, Juaakap, eq- qunngilsuliorneril lamakku inimik- kooriukkuiiiaarlugil eqqunngitsuu- neraqaiiaarpai. Taamaakkaluariørli Lars Chemnilz lebruarip aappaanni allagaqaqqippoq, pisuuiiisissulini na- ngeqqillugu øqarlunilu, »EFimeersu- nii paasiiinneqarsimalluni«, qularin- ngilluinnarpaalu naalakkersuisul, piumagaluarunik, immikkul aaqqis- suussinerii aluuliui siviisorneqarlis- sinnaasimassagaluaraat«. Imaappøq Lars Chemnilz isuma- qarloq, »naalakkersuisul pasillerne- qarsinnaasul pissulsil ajoriierusun- ngoninniarlugii suliassal piaaralulik qanoq iliituseqarfiginaveersaarsima- gaaig. Lars Chemnilzip oqaatiginngilaa, I l imi sorlernii paasisinneqarsima- nerluni. kisiannili lassa aalisarnermul kummisæri paasiniaavigisimanngi- laa. Lars Chemnilzip paasinerluineraia 4 miil. kruunit agguaanneqamerat Aiunaarnersuarnul Ll -p aningaasaa- leqarlianii 4 miil. kr. nunaisinni ag- guaanneqarnissaai pillugu Qasi- giannguani Alassul imaallumik o- qaaseqaaieqarumavoq. Paasi\arpul aningaasakasiii qulaa- ni laaneqarlui ukiorluunneril lulleriii marluk nassatarisaannul — lassa ani- ngaasai eqqarsaaligalugit — malus- suiigissallugil amigarluinnariul. Ani- ngaasaiigui ajornarioornissamik u- kiorluk pissuligalugu oqaascqaqqaar- iui piniariøqarfimmiul mininneqar- nerai equngasului isigaarput, naak ammil lapilTigineqarnerisigul tuppal- lersaascrniarneqaraluariui. Malugisimavarput Diskobugiimi aalisarlut kingusippallaamik aalisar- nerup aallaniiiarnera pissuligalugu i- lanngunneqarnissaminnik assul ne- riulluarsimagaluariui. Paasivarpui- laaq kømmunalbeslyrelsi maani Qa- sigiannguani lapiissulinik pissarsisi- sinnaanissaq siunertaralugu lusar- niarneqarsimanngilsoq, naak laman- na Lars Emil Johansenip oqaaiigalu- gu lunngavissaasutui innersuukalua- raa. Aalisariutinik rejerniarsinnaasu- nik ingerlaiaqariul ilungersoraluaqa- lulik malunnarlumik akilersuqassai lungaasigul ukiul kingulliit ingerlane- ranni nammagassinneqarsimappui. lupinnangiisumillu ilanngunneqarnis- saminnik ilimasulluinnarsimallulik. Tamakkuli lamarmik 4 miil. kr. a- lørlugii qallerneqarsinnaanngillal, laamaaliumik Oasiqiannguani Aias- sui sulissuligilluinnarumavaa maiu- ma kingornagul ajuloorneqartillugu aningaasaaieqartissamik nunaisinni piler,silsinissaq, lassanngaaniil lapiis- suiissai pineqarsinnaassammaia. Pe- ler Oslermann-ip siunnersuuiaa Siu- mukkormiunii iligariinneqarløq, sil- limarcernerooq, lassa aningaasaliis- suiissaligui, paisisigalugu assorujus- suaq uggornariului maiumuuna upa- ruarniarparpul. Lars Emil Johansen- ip ajorloorlunul sillimmaasiissulai sumiinnersul maiumuuna assul paa- serusunnarput. Naggaiaaligul uparuassavarpui e- qungasutul isigigalsigu EF-p lapiisar- nera akerlerilluinnariarlugu, taasisi- manerup inernera eqqarsaaligalugu EF-mui akerlilersuinerpaaffiusumui lassa Kujaiaanul, aningaasai pisas- sanngoriinneqarmaia. Kristoffer Petersen, formand. tunngavia uaniippoq, soorlumi inai- sisarlunul-EF-inuil qineqqusaarum- mi januarip 12-ianneersumi atuarne- qarsinnaasoq, »eqqumiiginartuum- mat« Tuluil-Nunaal ukiorlaarsimal- siartorlu aalisarneq pillugu immikkul killeqarfeqarnissaminik akuerineqar- mal, uagulli, tamaluminnga pisaria- qarliisivissugut, taamaaliorrigineqa- raia. Pissuseq »eqqumiilsoq« pilerpoq, Tuluil-Nunaal naalakkersuisoqar- mal, ilaasorlamik Tuluit Nunaannik sinniisuusunik. Kalaallil Nunaalli naalakkersuisoqarani, ilaasorlamik Kalaallil Nunaannik sinniisuusunik. Nuna ilaasonaasoq aleqarpoq Dan- mark, Kalaallil Nunaannilu naalak- kersuisul nuna ilaasonaasoq Dan- marki sinnerlugu Kalaallil Nunaan- nik sinniisuusulul pissusilersoqqu- saanngillai. Pissnisilhiunniii Kalaallil NunaaninU lunngasul pillugii. Pis- suisii lamakku eqqumiippallaarior- suunngillai. Tassamiuku laamaaltui. Soorlu Konto Georgis marlsip qu- linganni Slrassbourgimi alaalsimiin- nermi oqarloq: »Danmarkip Kalaal- lil Nunaal 12 sømilinik aaqqissuussi- nerup si\ ilsorneqarnissaanik pissar- sissulluarsimasinnaagaluarpaa. Dan- markili taamaaliorumanngilaq«. Tamanna uaguisinnui nutaarsias- saanngilaq. Naalakkersuisultami qal- lunaai naalakkersuisui tamanna pil- lugu sapinngisaminnik kimigiiserfigi- simagaluarpaat. Taavali marluk kiserngorupput: Siulleq lassa Lars Chemnilzip kukku- nera. Tamanna ajunngilaq. Tamaua- mi kukkusinnaasarpugut. Aappassaanik Lars Chemnilzip naalakkersuisul pisuutippai piaaralu- lik iluanngiisumik ingerlaisinerarlu- git. Tamannalu ajornerujussuuvoq. Pisuulilsineruvoq ajorluinnartoq, eq- qoriuunanilu. Eqqortuliornissaq eq- qarsaaligalugu Lars Chemnitzip maatina Naalakkersuisul uioqqaiser- rigisariaqaraluarpai, lunngasissaqan- ngilluinnarluni sakkori uuliorfigisi- magamigit. Taamaaliornissaali ilima- ginngilarpui. Qineqqusaaraiiami. Taamaakkaluariorli qinersisartui suliami lassani eqqorioq paasisaria- qarpaai: Juaaka ilumoorpoq! Finn Lynge Mini Golf Mini Golf Slank og elegant. Fås i 10, 20 og 50 stk. pakninger. amitsOK kussanartoK 10, 20 åma 50-ingordlugo portugaK. | Så mild at I hver cerut I smager lige så | godt som dagens første pikunaingårame avåkatdlåuneK ajornartOK 40 NR. 14 1983 ATUAGAGDLIUTIT

x

Atuagagdliutit

Direct Links

Hvis du vil linke til denne avis/magasin, skal du bruge disse links:

Link til denne avis/magasin: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link til dette eksemplar:

Link til denne side:

Link til denne artikel:

Venligst ikke link direkte til billeder eller PDfs på Timarit.is, da sådanne webadresser kan ændres uden advarsel. Brug venligst de angivne webadresser for at linke til sitet.