Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 13.06.1984, Blaðsíða 23

Atuagagdliutit - 13.06.1984, Blaðsíða 23
Oqallinneq • Debat_______________ Atassut putusaarivoq Vkioq manna nunat allamiut aalisartui imartatsinni 467.000 tonsinik aalisagartassaqarput AG-mi Sermitsiaq-milu ussassaa- rutitigut Atassutip nalunaajaq- qammerpaa aalisakkat 140.000 tons anninneqalillartut. Ukioq mannali EF-ermiut imminnut alla- nullu aalisakkat taakku pingaso- riaataannik annertussusillit tun- niussimavaat, tassa saarulliusat 262.000 tons aalisakkallu allat 205.000 tons, katillugit 467.000 tons. Taakkualu saniannut aamma ilanngunneqassapput »tillitat« EF- imut ilaasortaanitsinni amerliar- tuinnavissimasut (ukioq mannalu naallugu aammasuli ilaasortaasus- saavugut): Minnerpaamik saarulliit 50.000 tons, tyskit namminneq na- liliineri naapertorlugit. Tassa ukioq manna EF-ermiut nunallu allat a- keqanngitsumik aalisakkat Vi mil- lion tons sinnerlugit annisissavaat. Soormitaava Atassutip nunat al- lamiut Nunatta imartaani aalisar- nerat piviusunik pingasorarteru- taannaaneraraa? Allap tamanna a- kiliuk. Imaluunniit ussassaarut ima paa- sisariaqarpa pisassat saniatigut »tillitat« 50.000 tonsiunatik 140.000 tonsiusut? Ilumoorpat ta- manna naalagaaffiup sinniisoqar- fianit aalisarnermilluunniit nakku- tilliisunit uppernarsartikkusukka- luarparput! Kisianni aamma malu- gisariaqarpoq ussassaarutit kalaal- lisut qallunaatullu assigiinngimma- ta. Sunarpiaruna oqaatiginiaraat? Ussassaarummi aamma oqaati- gineqarpoq ukioq affat tulleq ator- neqassasut (Europaparlament- imi?) aalisapilunneq killilersimaar- niarlugu. Kisiannili Atassutikkut malinnaalaarsimagunik paasisi- massagaluarpaat aalisarnermik nakkutilliisut allatulli isumaqati- gimmatigut aatsaat aalisapilunneq killiliiffigineqarsinnasoq EF-imit anereerutta aatsaat. Naagga, piviusoq aana, nunat al- lamiut imartatsinni aalisarnerat pi- ngasoriaataannanngussooq EF- imit anigutta, taassumalu iluani aamma maluginiartariaqarluni aa- lisakkat aalisartortatta pisarissallu- git soqutigisaat akilersillugit »tillin- nagit« nunanut allanut pisassan- ngortinneqarsimasut marloriaam- mik ikilisimammata 205.000 tons- iniit 110.000 tonssortaqarfimmut. Nunatsinnut ministeriaqarfimmut, Aalisarnermut ministeriaqarfim- mut Nunanulluunnit allanut mini- steriaqarfimmut paasiniaasoqar- sinnaavoq. Taakku tamarmik kisit- sisit qulaani taagorneqartut eqqor- tullu uppernarsassavaat. Atassut vildveder Der er 467.000 tons fisk sat af til fremmedfiskeri i år , I stort opsatte valgannoncer i både AG og SermitsiaK forkynder Atas- sut at der er 140.000 tons fisk på vej ud af Grønland. Sandheden er at EF for 1984 har bevilget sig selv og andre fremmedfiskere tilsammen over 3 gange så meget, nemlig 262.000 tons blåhvilling og 205.000 tons andre fiskearter, ialt 467.000 tons. Hertil kommer så det rovfi- skeri, som støt og roligt har pågået Under hele EF-medlemskabet (der som bekendt varer 1984 ud): 50.000 tons torsk, som det anslås i tyske fi- skerikredse. Over en halv million tons fisk ialt. Hvorfor opgiver Atassut frem- medfiskeriet ved Grønland til at være mindre end en tredjedel af hvad det faktisk er? Det må andre end jeg svare på. Eller skal annoncen forstås så- dan at rovfiskeriet uden for kvoter- ne ikke er på 50.000, men 140.000 tons? Det er i så fald en helt ny op- lysning, som vi gerne vil se tal på fra fiskeriinspektionen eller Rigsom- budet! Men her er der jo også for- skel på den grønlandske og den danske annoncetekst. Hvad er egentlig meningen? Annoncen siger videre at vi skal bruge det næste halve år (I Europa- parlamentet?) til at lægge begræns- ninger på dette rovfiskeri. Men fi- skeriinspektionen er jo enig med al- le os andre i at det først kan gøres for alvor når vi er ude af EF. Nej, kendsgerningen er at det samlede fremmedfiskeri ved Grøn- land falder med over to tredjedele fra det ene år til det andet når vi nu forlader EF, og at fremmedfang- sten af alle de arter, som grønland- ske fiskere nogensinde har interes- seret sig for, bliver næsten halveret — fra 205.000 tons til 110.000 tons. Er man i tvivl om sandheden i dette, kan man forhøre sig i Erhvervsdi- rektoratet, Grønlandsministeriet, Fiskeriministeriet eller Udenrigsmi- nisteriet. De leverer alle de samme tal. Kendsgerningen er også, at vi fra nytår for alvor kan lægge begræns- ninger på rovfiskeriet, fordi vi kommer ud. Og det har Atassut ald- rig ønsket sig. Der er både hoved og hale på hver eneste fisk der svømmer i vore far- vande, men det er der ikke på den annonce. Atassut roder slemt i det. Ole Heinrich, Nuuk Piviusoq aamma aana: Ukior- taamiit Nunat allamiut aalisapil- lunnerat aatsaat iluamik killilersi- maarsinnaalissagatsigu, EF-IMIT ANIGUTA. Atassutillu tamanna kissaatiginngisaannarsimavaa. Nunatta imartaani aalisakkat ta- marmik niaqarlutillu paperoqar- put. Atassutilli ussassaarutaa ar- laannaannilluunnik peqanngilaq. Atassut itisoorsuarmut avalassi- maqaaq! Ole Heinrich, Nuuk. piviusorsioqqinneq Allattoq EF-parlamentimut ilaasortaq Finn Lynge, Siumut EF-parlamentimut tunngatillugu Atassutip I.A.-llu ukiuni kingul- lerni isumaat assigiinngissimaqaat. Atassutip tungaaniit atorfimmi atorsinnaanngitsutut takkartorne- qartarsimavunga, Atassummilu i- laasortamit taarserneqarnissara pe- riarf issatut taaneq ar t arsi mallu ni. I.A.-t tungaannit atorfimma inger- latinnera isummerfigineqartarsi- manngilaq, ajorineqarani pitsaagi- neqarnanilu. 1979-mili I.A. EF- imut qinersinisamik soqutiginnip- piarsimanngilaq, Anisamili suleqa- taasimalluni. Ilumoorpoq 1. maj ataatigut at- siortussanik katersisimagama qi- neqqusaarnissaq siunertaralugu, aammalu Avva saaffigisimagakku. Kingoraartissakka taamani aamma apeqqutigineqarput, sulilu toqqar- neqarsimanngimmata oqaatigisin- naasimanngilakka. Kingusinneru- sukkut toqqarneqarput. I.A.-mit kingoraartissannik siqnnersuute- qartoqarsimanngilaq, taamaattu- mik kingoraartissannik taamani eqqartuinnginnera eqqumiinngi- laq. Sermitsiami nr 22-mi Avva oqar- poq aningaasat isummernermut aa- liangiisuusimasut, tamanna aam- ma ilumuunngilaq. Politikimut tunngasut isummernermut aalia- ngiisuupput. Aningaasallu tungaa- sigut Siumut allannguutaangaarsi- manavianngilaq partit allat suleqa- tigineqarsimagaluarpataluunniit. Politikilli iluani sulinerup, qinersi- nissaq siunertaralugu, kattussiffiu- nissaa, tunngavissaarussimavoq. Upernaap ingerlanerani partip aqutsisui nalunaarfigaakka, parti- nit allanit kingoraartissama toq- qarneqarnissaat kissaatiginngikki- ga. Ukiuni tallimani sulininni angu- niarsimasara partinit taakkunan- nga akerlerineqarluni, nunatsinni i- natsisartunut taasinissamut qineq- qusaarutigineqarmat. Taamatut aaliangerneq partinut taakkunun- nga nalunaarutigineqarsimasaria- qaraluarpoq. Nalunaarutigineqan- nginnera Siumup pisuussutigivaa, taammaatumillu tassunga tunnga- tillugu Atassut I.A.-lu utoqqatser- figissallugit pisussaalluni. Arlaleri- arlugillu utoqqatserfigineqarta- reerput. Avva ilanngussamini oqarpoq Siumup aningaasat nunatsinni inat- sisartunut qineqqusaarnermini ato- rai. Tamanna ilumuunngilaq, taku- sinnaavarpullu Avva uppernarsaa- tissaqarani tunngaveqanngitsunik eqqarsaatersortoq. Aningaasat EF- imut qinersinissamut tunngasuin- narnut atorneqarsinnaapput, pap- piaqqatigullu uppernarsaateqarlu- ni aatsaat atorneqarsinnaallutik. Nunatsinni inatsisartunut atorne- qarnissaat inerteqqutaavoq. Avvap periaasikka akuerineqar- sinnaanngitsutut taavai, sakkortu- naarilluni. piviusut tunngavigalugit allatut periaaseqarsinnaasimanngi- langa. Ukiup ataatsip siornatigut qinersisoqannginnissaa siunner- suutigisimavara, Atassummit sak- kortuumik tamanna akerlilerne- qarpoq. Lars Chemnitz tunuarmat Atassut allamik isummerpoq ki- ngoraartissannillu partimini toq- qaanialerluni. Taassumali kingor- na Atassut I.A.-lu kattullutik naa- lakkersuisunik uppititsipput, par- tiitta isumaanik akerliunertik nit- tarniarlugu. Taamani I.A. kingo- raartigisinnaasannik suli toq- qaanngilaq. Suna qinissagaluarakku? — Ili- uuseqanngikkuma akuerineqarsin- naanngitsumik pissusilersussaa- nga. Atassutip I.A.-llu ileqquler- sorneri tunngavigalugit iliuuseqar- punga. Politikikkut isumaqatigi- sakka kingoraartissatut toqqarpak- ka, europaparlamentimi suliannut isumaqataammata, ukiunilu talli- mani sulisimanera akuerisinnaam- massuk. Ukiup affaannaa sulinissaq eq- qarsaatigalugu allatut iliortoqar- sinnaanngilaq. Illumiiffissarsiortoq Ukioq ataaseq suliffissarsiora- luarpunga 1. juli-minngaaniik piareersimavunga. 17-nik ukioqarpunga ukiorman- nalu atuarunnaarallarlunga. So- qutiginnissinnaasut julip aallaq- qaataata tungaanut saaffigin- nissinnaapput uunga: Kolligiet Box 101 . Tlf. 1 31 93 3912 Maniitsoq Elionora Karlsen 1 år i huset Undertegnede søger et arbejde i huset fra 1. juli. Jeg er 17 år og holder sabbat år fra skolen. Evt. interesserede kan henvende sig på: Kolligiet Box 101 . Tlf. 1 31 93 3912 Maniitsoq Elionora Karlsen OTAGAGDUUTIX NR. 24 1984 23

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.