Atuagagdliutit - 06.03.1985, Blaðsíða 34

Oqallinneq • Debat_______
Aappalaartortaarnitsi-
nni eqqarsaasersuutit
Aappalaartortaarniarneq tusarta-
lerakkuli eqqarsaatigisarsimavara
Dannebrog-ip qanoq uatsinnut ka-
laallinut pingaaruteqartiginera.
Ilami isumaqarpunga uagut ka-
laaliusugut ataqqingaarlugu ulluni
uatsinnut pingaaruteqartuni
Qallunaat-nunaanniittuninngaan-
niit atornerugipput, aammalumi
sungiusimaqaarput — nunatsinnul-
lu tulluaqaaq.
Aalajangiisoqarmat maannak-
kut aappalaartortaatta qanoq isik-
koqarnissaanik eqqarsaatima siul-
lerpaat ilagisimavaat una: »toquso-
qartillugu imaluunniit ilisisoqartil-
lugu ila qanoq ippinnartigissava«.
Taannalu eqqarsaat niaqqunni
kaavittualersimavoq aappalaartor-
taatta sanningasoqannginnera uan-
nut aammalumi nunaqqaterpassu-
annuugunartoq qamuuna anner-
nartutut illuni.
Kisianni itinerusumik eqqarsaa-
tigilerakku uannut aperivunga: I-
nuiattut kalaallisut nammineq ili-
sarnaatigalugu aappalaartoqarne-
rup upperisaq eqqarsaatigalugu su-
na attuumassutigaat. Tassunga
atuumasorpassuusinnaapput soor-
lu aappalaartorput kuisinnerni, qe-
qarnerni, katinnerni, ilisinerni, sa-
paassuarni il.il. atortarparput.
Ullunullu taakkununnga isuma-
qarluinnarpunga aappalaartor-
taarput aamma atorluarneqarsin-
naasoq — toqusoqartillugu ilisiso-
qartillugulu aappalaartortaatta
atornissaanut aallaqqaammut im-
maqa uggorinnillunga isumaga
Erfalasitaarput
kamassimassutaasinn-
aanerluni?
Sermitsiami nr. 8-mi Guldborg
Chemnitz-ip qallunaat erfalasuan-
nik erlilluni kamannini atuartartu-
nut saqqummiummagu uangattaaq
erfalasitaarput illersorlugu isuma-
ga saqqummiutilaarlara.
Kalaalerparujussuugunarpugut
misigisimasarsimasut qallunaat er-
falasuannik attartortuusutut, tas-
sami nalunngikkaluaraanniluun-
niit qallunaat naalagaaffianut nu-
narput ilaasoq, taamaattoq amerla-
nerpaajugunartugut kalaaliussut-
sitsinnik pingaartitsisuuvugut taa-
matulli nunatta namminerisaminik
erfalaseqalernissaannik soqutigisa-
qartuulluta isumaqarpungalu ta-
manna erseqqilluartoq eqqarsaati-
gigaanni qallunaat erfalasuata si-
larsuarmi erfalasut kusanarner-
paartaannik taaneqartartup nunat-
sinni atorneqarnerata qanoq anni-
kitsiginera ukiunilu kingullerni ta-
kussaajunnaariartuinnarnerata
paasitippaatigut kalaaliusugut
namminerisatsinnik erfalaseqaler-
nissamik soqutigisaqartuusugut,
piginngisamimmi atuineq ilaatigut
nuannersuinnaaneq ajormat.
Massakkulli erfalasitaarnissar-
put piviusunngortussanngormat
amerlasoorparujussuusugut tul-
luusimaarunarpugut ajoraluartu-
milli namminerisatsinnik erfalase-
qalernissatsinnik pingaartitsisut
aamma akornanni pakatsisoqarsi-
magunarpoq, tassagooq Japan-
imiut erfalasuannut assinguallaaq-
qimmat, takusinnaanngikkaluarlu-
guli suatigut Japan-imiut erfalasu-
annut assingunersoq taamatut isu-
maqartunut paaseqqunarpoq nu-
nap arlaata erfalasuannut erfala-
sertaarput assingusimassagaluar-
pat tamanna ima isumaqartissan-
nginnatsigu nunamut pineqartu-
mut immikkut inussiarnisaarner-
tut, kalaaliusugummi nunarsuarmi
inoqatitsinnut kikkuugaluartunul-
luunniit akeqqersimaarnissatsin-
nut patsisissaqanngilagut tamaasa-
lu assigiimmik inoqatitsitut asasari-
aqarlutigit taamaaliornertigut nu-
narsuarmioqatigut takutissagatsi-
git eqqissisimaannarnissamik pi-
ngaartitsisuunitsinnik.
Inuit ilaannit sanningasortalim-
mik erfalaseqarneq sungiussatut at-
tattuagassatut isumaqarfigineqa-
runarpoq ilaatigulli upperisarsior-
nermut atatillugu atorneqartaru-
narluni puigussanngilarpulli ta-
manna erfalasup siunertarinngim-
magu, erfalasummi oqallisigine-
qarnerani upperisarsiornermut
tunngasut akulersuunneqartaria-
qanngikkaluarput.
Seqineq erfalasitaatsinni malun-
nartinniarneqartoq isumaqarpu-
nga kalaaliusugut tamatta nuan-
naarutigisariaqaripput issittorsuar-
mimi najugaliulluni allamik quja-
narneqanngilaq. Kalaallit inuiaas-
sutsitsinnik pingaartitsisuunerput
ersersinniarlugu junip 21-ani erfa-
lasitaarput amugitsigu malaatsiin-
narlugulu »li seqernup qaamma-
ringaarluni« appillugu.
Allattoq Storchi
Narsarsuarmiit.
isummat uumap soorlu aaqqikkaa-
lusooq: sanningasoq toqusut i-
naanni oqaluffimmilu takussaaju-
assaaq — taannalu kimilluunniit
qaquguluunniit allanngortinneqar-
sinnaanngitsoq nalunngilarput.
Sanningasorlu toqusup ilerranut
inissinneqartarpoq — taannaavor-
lu toqusortatsinnut upperisarput
naapertorlugu qaquguluunniit a-
tuuttuartussaq. Imaanngilarmi
aappalaartoq toqusuni ilisinernilu
sanningasoqarnera peqqutigalugu
atortartoq. Taamatut eqqarsaaser-
sornera immaqa allanik isumaqati-
ginanngikkaluarpoq, tassaavorli
uannut isummanik aaqqitsitsisoq.
Taamaattumik pinngitsoornata
tassa aappalaartortaarnialeratta
aappalaartortaarlutalu nuannaaru-
tigaara qujassutigalugulu Danne-
brog-ip qalipaataasa assinginik qa-
lipaatilimmik pisaarnerput, aam-
malu Dannebrog-ip qaquguluunni-
it uatsinnut atorneqarsinnaatitaa-
nera ammatinneqarmat amerlaqi-
sut nuannaarutigiunnarsivaat, tas-
sami ilimanarmat suli ukiorpaalus-
suit aappalaartortaatta sungiunni-
arnissaa.
Naggataatigut oqaatigilaarusup-
para uagut avannaamiuusugut —
soorlu allakkanni ersittoq — erfa-
lasoq aappalaartumik taasaratsigu,
taamaammallu aappalaartortaar-
put aappalaartumik qalipaatitaqar-
mat qujaqaanga, tassami taaguu-
terput taanna tulluarunnaavissaga-
luarmat aappalaartoortugarput al-
larluinnarmik qalipaateqarpat.
Allattoq R.KIeist, I lulissat.
Afgørelsen bør æres
og respekteres
Efter Landstingets afgørelse vedrø-
rende vort fremtidige flag, havde
sindene været i vildt oprør.
Uanset hvilket flag man endsige
havde valgt, vil der altid være delte
meninger, for og imod.
Personligt synes jeg Landstingets
afgørelse burde respekteres og
æres, da det er den folkevalgte for-
samling, man havde tillid til, som
afgjorde valget på vore vegne.
Der blev fremført forskellige
synspunkter, nogle følelsesladede
og nogle måske nok veldokumente-
rede, og sågar et digt!
Egentlig flaglov havde der aldrig
været inden for Rigsfællesskabet,
før først i midten af 1800-hundre-
detallet.
I en bestemmelse er der ved Kon-
gelig resolution af 1854, at læse:
»At alle og enhver i Kongeriget til-
lades at hejse Dannebrogsflaget
uden split fra sin ejendom eller bo-
lig«.
Selve Dannebrogs oprindelse
fortaber sig i det uvisse. Det med at
dette »dalede ned fra himlen« ved
Lyndanisse, 15. juni 1229 under
Valdemar Sejrs korstog til Estland,
kan man ikke rigtig fæste lid til.
Island var den første nordiske na-
tion i den nyere tid, som fik sit flag
i året omkring 1913. Det blev offi-
cielt hejst 19. juni 1915, til brug i Is-
land og af islandske skibe i hjemligt
farvand, og blev godkendt af Kong
Christian X i 1919 og senest fastsat
17. juni 1944.
Derefter var det Færøerne, som
fik deres flag den 23. marts 1948;
men flaget havde været i brug på
Færøerne siden 1931.
Såvidt jeg erindrer, var begge de
omtalte flag blevet til i Danmark af
daværende »intellektuelle kredse«
(Islændinge og Færinger).
Vi har nu alle mulige chancer for
at få et flag, som er blevet til her i
vores eget land, designet af indfød-
te.
Folkeafstemning vedrørende fla-
get ville sandsynligvis bare resultere
i, at befolkningsgruppen deler sig i
flere lejre og bekriger hinanden,
uden at komme til enighed på nogen
måde.
Og til sidst vil jeg gerne påpege
for modstanderne af det nye flag,
uanset hvor ilde berørt man even-
tuelt kunne blive, må man forsøge
at vende sagen til sin egen fordel,
f.eks. ved »Arnat Peqatigiit«, som
har en systue og er økonomisk be-
trængt, måske kunne starte en fa-
brikation af det nye flag, som sik-
kert kan indbringe en lille formue,
uden nogen yderligere investering
end de i forvejen eksisterende facili-
teter, — før nogen andre (danske el-
ler Hong Kong) gør det.
Kel Holm
Store vogne

»21818«

Døgnvagt
minitransport
34 NR. 10 1985
ATUAGAGDLIUT1T