Atuagagdliutit - 21.05.1986, Side 6
Atuisoq
Piginneqatigiinnikkut
inissiat siunissami?
Misiligutissatut pilersaarusiaq naammassingajalereerpoq
sananeqamerallu aallartissinnaassaaq immikkut maleruagassiat
tunngavigalugit nunatsinni suli piginneqatigiinnikkut
inissiaateqamermut inatsiseqanngimmat
Namminersornerullutik Oqartussat inis-
saqarnermut immikkoortortaat ISIN-
NAA-mut atasoq misiligusiassamik aal-
lartitsisuusimavoq illussanik titartaa-
sartoqatgiit Grønningen, Århusimi na-
jugaqarfilik, titartaasarfillu Aluk,
Nuummiittoq, suleqatigalugit. Nuup
kommunia inissianut 20-nut sanaartor-
fissamik Eqalugalinnguani akuersissu-
teqareersimavoq.
Fuldmægtig Jens Heie Nielsen, ISIN-
NAA, Atuisumut oqarpoq misiligutis-
siap pilersaarusiorneqarnera ima siuarsi-
matigilersimasoq sanaartorneq 1987-ip
ingerlanerani aallartissinnaassagunar-
luni.
Inissiat allaanerusut
Assiliartani takuneqarsinnaasutut a-
nguniarneqarsimavoq inissianit maan-
namut atuuttunit allaanerusumik aaq-
qissuunneqarnissaat. Inissiallu taama-
tut ilusilersorneqarnerat nalaatsornerin-
naanngilaq, tassa titartaasartut suli-
linnginnerini illuliornikkut inissiallu qa-
noq ittuunerinik misilittagaqartut aku-
lerunneqarsimammata. Taakkulu tunu-
lequtaasimapput inissiat atoruminar-
tuullutillu najugaqartunut akisussaas-
sutsimik misigisaqarfiunissaannut i-
summersuillutik.
Najugaqartussat ataasiakkaat aallar-
niutaasumik naammaannartumik akiliu-
teqartassapput. Jens Heie Nielsen-illi o-
qaatigerusunngikkallarpaa akiliutissap
qanoq annertutiginissaa. Nalinginnaa-
sumilli inissianik attartugaqarnermi aki-
liutigineqartartoq tunngaviginiarneqas-
sasoq oqaatigaa.
Piginneqatigiilluni inissiat, pitsaasu-
mik ingerlassagunik qulit 30-illu akor-
nanni amerlassuseqartussat, ilaasortat
ataatsimoorlutik pigisarisarpaat real-
kredit-ilu aqqutigalugu atugaqartoqar-
simappat ilaasortat tamarmiullutik a-
torneqarsimasut akisussaaffigisarpaat.
Taamattaaq inissiat ingerlanneqarne-
rat, aserfallatsaalineqarnerat, illup ilas-
sutissarisinnaasai ilaasortallu nutaat a-
taatsimut aalaj angiiffigineqartarput.
Piginneqatigiinnikkut inissiaatit at-
tartukkaninngarnit namminerisamil-
luunniit illuutininngarnit pitsaaquteqar-
nerujussuusut Jens Heie Nielsen-ip un-
nerpai. Oqarlunilu ISINNAA-p tungaa-
niit ilimagineqarluinnartoq taamatut pi-
ginneqatigiinnikkut inissiat pilerigine-
qassaqisut. Pisortallu tungaanniit suli-
assat ilaat tassaanerarpaa innuttaasut
akissarsiakinnerit akunnatunillu akis-
sarsiallit aamma peqataasinnaanissaan-
nik qulakkeerinissaq.
Soorunalimi inissianiit nuunnikkut pi-
ginneqataaneq (inissiarlu) allanut tuni-
neqarsinnaapput, immikkulli iluanaarni-
utigineqarsinnaanatik. Taamatut alla-
mut tunisinermi akigititassaq naatsor-
sorneqartarpoq inissiap naleqarneruler-
simanera tunngavigalugu, tamatumani-
lu aamma akiligassat ikilisimaneri naat-
sorsuutaasassapput.
Kommuni SIK-lu peqataajumapput
Nuup kommunia misiligutinut sanaar-
torfissamik akuersissuteqareersimavoq
sanaartornissamullu peqataarusunner-
minik nalunaareersimalluni. Sulili oqaa-
tigineqarsinnaanngilaq sanaartornissa-
mut aningaasartuutissanut qanoq an-
nertutigisumik tapiissuteqarniarnersoq.
Misiligutit sananeqarnissaat eqqar-
saatigalugu ISINNAA-p SIK isumaqa-
tiginialersimavaa, taakku sananeqarne-
ranni kalaallit sulisorineqarnissaat pillu-
gu-
Siunertaavoq piginneqatigiilluni inis-
siani najugaqartussat inissiat pilersaa-
rusiorneqarneranni sapinngisaq tamaat
peqataatinneqartarnissaat.
Jens Heie Nielsen-ip ilanngullugu o-
qaatigaa ISINNAA-p tungaaniit pigin-
neqatigiinnikkkut inissiaateqarneq
namminerisamik illuuteqarnermiit piu-
maneqarnerusoq annertusarniarneqar-
torlu. Nuup avataatigut Aasiaat aamma
misiligutinik sanaartorfissamik akuer-
sissuteqareersimapput maannamullu I-
lulissat kommuniat attaveqarfigineqar-
poq pilersaarutip assingata nunaqarfim-
mi misilinneqarsinnaanera pillugu.
•v
V
Illuusiaq kujataa-tungaaniit, igaffik nerisarfillu taamaallaat majuartarfinnik akunne
qarput.
Illup saqqaa anngajaarsuarnik igalaaqassaaq qaammaqqutaalluarlutillu kiassaata0
sinnaasunik.
Eqqarsaataavorlu inimi allermi ujaqqat natitut sapinngisamik atomiarneqarnissoa*'
tamatumuuna illup ilua avatangiisinut tulluarsarnerujumallugu aammali atortut klS
samik noqitsisinnaasut atorluarniarlugit.
Indkig i modellen fra sydsiden med kokken og spiserum kun adskilt af trappen till sol
der går gennem husets hoje rum.
Facaden forsynes med relativt store vinduesåbninger, som tillader størst mulig lysirl
fald og samtidigt i energi-øjemed tilfører huset varme.
Det er tanken, i vid udstrækning at anvende grønlandske stenmaterialer på gulvet
stue-etagen, både for at give huseten materiale-mæssig sammenhæng med omgivet
ne og for at bruge et materiale, som holder på varmen.
Illut sananeqartussat taamatut isikkoqarsinnaapput.
Sådan kan den nye bebyggelse komme til at se ud.