Atuagagdliutit - 13.05.1987, Qupperneq 2
2
Niuemermi
anguniakkat
toqqammaviusut
KNI-p sulisunit innuttaasunillu, kattuffiit aqqutigalugit,
oqartussaaffigineqaqataanera pisiniarfinni ataatsimiititatigut
KNI-llu siunnersuisuisigut aallartinneqareersoq
annertusarneqarluni ingerlaqqissooq.
Qanga KGH-ujusup niuverfigisarta-
gaassa unammillersissaannik maanna
ujarlertuartoqassooq. Tamatumani ilua-
qutiginiarneqassooq EF-imit nunatta at-
tuumassutaarussimanera.
Nunatta nioqqutissiatigut imminut pilersor-
nerulernissaa anguniarlugu nassiussinermi
akit tapiiffigineqarnerisigut aallartinneqarsi-
masoq suli ineriartortittariaqarpoq. Minnerun-
ngitsumik nunap immikkoortuini tunisassior-
fittaqanngitsuni KNI-p sulliviutaasa nioqqu-
siorfinnik immikkoortortalersornerisigut, ni-
oqqusiallu ullumikkut inereerlugit tikisinne-
qartartut nunatsinni inaagassanngorlugit isu-
maqatigiissuteqarfiginerisigut.
Pisariaqartitat sanallugit
Atisat, masassiutit, allunaasat. qisuit, umiat-
siaat il.il. matumani eqqarsaatigineqarput. A-
kitigut unammillersinnaasariaqarput, mannali
puiorneqassanngilaq tikisitanit akisunerussa-
galuarpata, suliffinnik pilersitseqataanissaat
aamma naleqarmat!
Nioqqutissat ullumikkut immikkukajaaq pi-
siniarfiliuunneqartartut namminersortuuneru-
sunillu ingerlanneqartartut akeqartitsinerat
illuatungilerniarlugu, KNI pisariaqartitanik
tamakkiinerusumik akuliunnissaa avaqqunne-
qarsinnaanngilaq.
Aningaasat nalikilliartornerat
minneruvoq
KNI-p aningaasat naleerukkiartornerannik
pakkersimaarinnittussatut siunertaqarnera ul-
lumikkut atuuffimmigut iluatsiffiulluarsima-
voq (1986-imi nunatsinni aningaasat nalikil-
liartorsimanerat Danmark-imi nalikilliartor-
Savaateqarnerup inuutissarsiutitut im-
minut napatissinnaanerata tunngavigil-
luinnarpaa, savaatillit namminneq naa-
titaminnik ukiuunerani naammattunik,
uumasuutimik nerukkaatissaqartinnis-
saat.
Tassuunakkut avataanit nerukkaatissanik
akisoqisunik tikisitsisamerit annikillisinneqas-
sammata.
Savat neqaat
Savat neqaanik tunisassianik assigiinngitsu-
nik nioqqutissiortalernermi siunissami, Illu-
mi Suliassanut Atuarfik suleqatigalugu inger-
lanniarneqarnera IA-p tapersersorpaa. Tas-
suunakkut avataanit tikisittakkanut unammil-
lersinnaammata.
Savat meqqui
Savat meqquisa nunatsinni suliarineqartaler-
Niuverneq nioqqutissanillu assartuineq
nuna tamakkerlugu inuiaqatigiinnut ta-
manut nammaqatigiinneq agguaqati-
giissaarinnilluarnerlu tunngavigalugit
ingerlattariaqarpoq.
Handel og fragt-politikken må drives ud
fra principperne om, at det kommer hele
befolkningen i hele landet ligeligt til
gode.
simanerup affaannaraa). Tamanna innuttaa-
sunut iluaqutaasussaavoq, namminersortul-
lu piumasaannarminnik akilersuillutik ilua-
naarniapilunnerannut aporfiulissalluni.
Umiarsuit attartukkat
Umiarsuaatit imarpikkoortartut Europamut
uternerini tamakkiinerusumik atorneqarnis-
saat pisariaqarpoq, tamatumuuna attartukkat
ikinnerulernissaat siunertaralugu.
KNI-p umiarsuaataasa avammut tunisassi-
anik assartuinerminni nuna tunitsiviusoq a-
ngullugu ingerlasalernissaat piviusunngortin-
niartariaqarpoq, utilemerminni nunatsinni nu-
naniluunniit qanitatsinni nioqqutissanik use-
qartarnissaat qulakkeerneqartarsinnaappat.
Islandimiunik suleqateqarnissaq
Amerika avannarleq qanittunnguugami niu-
eqatissatut piukkunnarpoq, nunarpulli inut-
toorsuungimmat toqqaannartumik aggiussuif-
figinissaa tamatigut akilersinnaanani. Tama-
tumani pisariaqarpoq inuiaqatigiinnut akiler-
sinnaassappat Island-imiut suleqatiserinis-
saat.
nissaat ukiuni arlalinngortuni pilersaarutigi-
neqareersut, piaartumik piviusunngortinneqar-
nissaat IA-p suleqataaffigerusuppaa.
Taamatuttaaq savat puisillu amiisa Kalaallit
Nunaata Ammerivianit atisassiornermut, pe-
qutiliornermut assigisaannullu tunisassiarine-
qartalernissaat aallunneqartariaqarput.
Nukissaq imermit
Savaateqarfinni erngup nukinga atorlugu nu-
kiliuutinik pilersitsiniameq Inuutissarsiutitigut
Tapersiisarfimmit taarsigassarsinikkut pe-
riarfissinneqarnissaa INUIT ATAQATIGIIT
suleqataaffigerusupparput.
Savaateqarnerup ingerlanneqarnerata ma-
leruagassatigut ineritikkiartuaarneqarnera
INUIT ATAQATIGIIT sutigut tamatigut ta-
persersorpaat.
Nunarsuarmi aalisarnikkut imaaniillu nioq-
qutissanik nutaanik nassaartorneq sukka-
soorujussuuvoq. Malinnaaffigalugulu ilinni-
arfigisariaqarparput — aalisariaatsitigut, u-
miartornikkut, nioqqutissioriaatsitigut min-
nerunngitsumillu niuernikkut. Nunani tama-
laani aalisakkanik pisariaqartitsineq alliartu-
innarpoq — kisiannili aalisakkanik niuerneq
nikerartorujussuulluni. Taamaasilluni aali-
sakkat akii aamma nikerartorujussuupput,
niuerfissat ilisimanngikkaanni aningaasati-
gut annaasassat ikinngeqaat. Taamaammat
niuernerup pissusai ilisimaqqissaartariaqar-
pagut. Avammut niuertussatsinnik nunami
allamiusuunik (tuluttut il.il.) oqalussinnaasu-
nik, minnerunngitsumillu niueriaatsinik ilisi-
masaqarluartunik pisariaqartitsivugut ilin-
niartitsisariaqarlutalu.
Ukiuni tallimani pilersaarut
Naluneqanngitsutut ukiuni tallimani inuus-
sutissarsiutit inerikkiartornissaannut piler-
saarut inatsisartuni ilaasortanit tamanit aku-
ersaarneqarluni ingerlanneqaleruttorpoq. I-
nuit Ataqatigiit isumaqarput piffissanngor-
toq pilersaarusiap sunniutai misissussallu-
git. Taamaasiornermilu aalisartutpiniartullu
tusarniaavigisariaqarput. Piniagassat aali-
sakkallu nunatta pisuussutai uumassusillit
inuiaqatigiit kalaallit ataatsimut pigaavut,
siunissamilu ineriartortitsinitsinni toqqam-
mavissaraavut —• aningaasarsiornermi nioq-
qutissiornermilu.
Piniartut aalisartullu inuiattut ineriartor-
nitsinni pingaarnersaajuarsimupput — siunis-
samilu taamaattuassallutik.
Akiitsutigut oqilisaasoqarli
IA-p siunnersuutigaa aalisartut akiitsugato-
qallit oqilisaaffigineqartariaqartut. Maan-
nakkut avataasiorluni aalisarneq annikigi-
sassaanngitsumik ineriartortinneqalerpoq,
sinerissami qanittumi aalisartuusunut sanil-
liullugu annertuneroqisumik.
Taamaattumik akiitsutoqallit oqilisaaffigi-
neqarnerisigut sinerissami qanittumi aalisar-
tuusut ullutsinnut naleqqunnerusunik ator-
tussarsisinnaalissagaluarput.
Aalisakkanik misissuisoqarfik Kalaalit aa-
lisartut sunniuteqarfiginerulertariaqarpaat,
soorlu aalisakkanik misissuisarfiup nunat-
sinnut nuunneqarneratigut.
Aalisartunik ilinniartitsineq
Aalisarnermik ilinniartitaaneq, namminer-
sornerluni aalisartuunermut anillaffissatut a-
torneqarsinnaasariaqarpoq. Aalisarnermik i-
linniartitsineq nutaamik aaqqissuunneqarlu-
ni maanna aallartissiumasoq annertunerusu-
mik angusaqarfiulluni ineriartortinneqassap-
pat IA-p sulissutigiumavaa tunngaviusumik
ilinniartinneqarsimasut, aalisartutut anner-
tunerusumik ilinniaqqinniarunik salliutinne-
qartarnissaat.
Ilinniagaqarnerit taakkua marloqiusaasut
naammassisimagaani, inuutissarsiutitigut
aallarteriarnissamut aallaqqaasiutissanik i-
kiorsiivigineqarsinnaanissaat IA-p pimoorul-
lugu piviusunngortikkumavaa — taamaalil-
lutik siunissami aalisartutut inuutissarsiute-
qarniartut piareersimallutik piumassuseqar-
luarlutillu aaiisalersinnaanissaat anguneqar-
sinnaaniassammat.
Sinerissami umiarsuartigut assartuinikkut akit appariaru-
jussuarsimapput, ilaatigut 70% tikillugu. Tamanna IA-p su-
lissutiginikuuvaa.
Savaateqameq
Ukiuni makkunani savaateqarnerup pilersaarusiukkamik
annertusarneqarnera INUIT ATAQATIGIIT sutigut tamatigut
tapersersorparput
Nunarsuup sinnera
qivlartigu —
ilinnlarfigalugulu