Atuagagdliutit - 22.07.1987, Blaðsíða 16

16
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
NR. 30 1987
GRØNLANDSPOSTEN
Isumaliutersuut- Kronik
Kalaallit
inussiarnernerat
J.F. Kalaallit inussiarnernerat tusaamaneqartoq assut qussisitsi-
voq nunatsinnut ministeripTom Høyemip naggataarluni Nuummut
tikeraarnerani. Qiimasumik qungujulasut nunaqarfiannik pisagaat
nunarputallanngoriasaaqaaq, tammarporlu anersaaq 1976-imi ma-
lunniussimasoq taamani Aasivik pilersinneqarmat kingumut misigi-
neqarluni siulitta ileqqutoqaasa kusanarnerpaat ilaat, inuit katerisi-
maarnerat nuannaaqatigiillutik akaareqatigiillutillu.
Annuleriasaarneqarpoq Tom Høyemip Nuummut tikeraarnerani.
Nakkorinnittoqanngilaq oqaatsillu anitat tassa qooq anarlu.
Tom Høyem nunatsinnut ministeriunermini Schluterikkut politik-
kiannik pingaartitsinerusimagaluarpoq nunarput illersugassi tunul-
liullugu. Ministerilliuna taassuma allanit siulliulluni pisimagaatigut
inuttut inersimasutut akisussaaffimmik ingerlatsissallutik qunun-
ngitsutut, iliorfiginatali meeqqatut nukatsitatut pilerigisaminnik tik-
kuartuiinnartutut.
Taamaammat Tom Høyem allagisimavarput isumaqarfigeqqa-
jaasarlugulu ministeriuffimminik sumiginnaalluinnartutut.
Arlaleriarlunili takussutissaqarpoq Tom Høyemip nunatsinnut
ministerivittuttakkorliuttarnerinik. Ministeritut nunatsinnut tikeraa-
kulanerpaavoq atuakkiaqarporlu sinerissami angalasarnerminik.
Tassanilu takussutissaqanngilaq nunatsinut akeqqersimaarneranik
sumiginnaaneranilluunniit.
Tamakku eqqalerlugit narrutsannarpoq inuttaa ilaqutaalu taama
soqqusaatsigisumik pineqarmata Nuummiinneranni. Kalaaliulluni-
mi kanngusuutigisariaqaraluarpoq nammineq nunagisaq pillugu
taalliaq ikkatilliiniut sorpajoqqinnaaq issuassallugu pisortat katerisi-
maarneranni. Kikkut iluamik eqqarsarsinnaasut tamarmik nalunngi-
laat Tom Høyemip ilaqutaasalu nunarput isigisimanngisaannaraat
quutut annatullu.
Ministerili Nuummiinnermini pakatsillunilu ajuallaasimaguni taa-
maattoq eqqaasassaqarpoq Qeqertarsuatsiaaniinnerminik. Tassa-
nimiummi ima erinarsuutinnaallit »Nunaqarfiga seqinnarimmi«,
puttassisinnaasimapput kalaallit inussiarnernerannik ulluni nu-
taanissaaq. Ministeri alla Qeqertarsuatsiaaniilluni qullingiarsi-
mavoq sinerissap ilaani kusanaatsuliorfigineqarsimalluni misi-
gigamiuk nunaqarfiup inuisa tikikkuminassusiat.
Tom Høyemip ilaqutaasalu tuppallersaatigisariaqarpaat suli
inussiarnersunik inoqarmat Inuit Nunaanni.
mi«,
I
Grønlandsk
gæstfrihed
J.F. Den berømte grønlandske gæstfrihed led et alvorligt knæk
under grønlandsminister Tom Høyems afskedsvisit i Nuuk. Da var
Grønland ikke længere de glade smils boplads. Da var ånden fra
1976 borte, dengang hvor unge mennesker under den første Aasivik
genoplevede en af forfædrenes smukkeste traditioner om selskab-
ligt samvær i glæde og fordragelighed menneskene imellem.
Smilet stivnede under Tom Høyems besøg i Nuuk. Nu var der kun
pis og lort og kolde og beregnende mennesker.
Nok har Tom Høyem først og fremmest været Schliiter-regerin-
gens mand. Han har plejet trekløverregeringens interesser mere end
sit eget område. Men han er den første grønlandsminister, der har
behandlet os som voksne mennesker, der tør tage et ansvar og ikke
som forkælede børn, der er vant til at få alt, hvad de peger på.
Derfor forstår vi ikke Tom Høyem og er tilbøjelige til at betragte
ham som en person, der er fjendtlig indstillet over for det ministe-
rium, han står for.
Men vi har flere eksempler på, hvor Tom Høyem har handlet som
en rigtig grønlandsminister. Han er den minister, der flittigst har be-
søgt vort land. Han har skrevet en bog om sine besøg hos os, og bo-
gen vidner slet ikke om fjendskab eller ligegyldig indstilling over for
vort land. Tværtimod!
Det er derfor beskæmmende, at han og hans familie blev udsat
for en sådan hjerteløshed under afskedsmiddagen i Nuuk. Som
grønlænder burde man jo skamme sig ved en officiel lejlighed at ci-
tere et lokumsdigt om sit eget land. Alle besindige mennesker ved,
at Grønland aldrig har været pis og lort for Tom Høyem og hans fa-
milie.
Var grønlandsministeren skuffet og såret i Nuuk, så kan han til
gengæld glæde sig over sit besøg i Fiskenæsset. Befolkningen der
med deres ynglingssang »Min bygd i solskin«, har evnet at bevare
den grønlandske gæstfrihed ind i den triste nutid. En minister-
kollega fældede en tåre, da han efter en ægkastningsaffære et
andet sted på kysten, ankom til Fiskenæsset og oplevede be-
folkningens hjertelighed.
Tom Høyem og hans familie kan trøste sig med, at der stadig
findes venlige mennesker i Menneskenes Land.
svare
I
Nunarsuarmioqatigiippugut
Kiffaanngissuseq
A kisussaaqatigiinneq
Eqqissineq
Neriunneq
Asanninneq
A nguniagaqarneq
Allattoq Josef Motzfeldt, Tuusi
Tamakkuupput nunasiaqarniat,
nunarsuarmioqatigiinnermut akor-
nutaasut qunutitsiniartullu, ipitik-
kusutaat.
Siornaak Kangerluarsummi ano-
ritaqaqisumik aasinermi oqaase-
qarninni ammisimavara inuiaat nu-
narsuarmiut akaareqatigiinnerput,
akisussaaffigeqatigiinnerput ata-
qatigiinnerpullu.
Tassalu nunarsuarmioqatigiin-
ncq Aasiviup ukioq manna qulequ-
taa.
Nunarsuarmi nunarpassuit soqu-
tigisanit assigiinngitsorpassuarnit
katitigaapput. Pissaanermillu ti-
gumminnittut tassasarput ullumik-
kut nunap pineqartup avammut
kiinnerneranut ilisarnaatigitittak-
kavut.
Botha Afrikami Kujallermi, Pi-
nochet Chilemi, Chun Doo Hwan
Koreami Kujallermi, Reagan USA-
mi, uagullumi nammineq oqaluttu-
arisaanerput qiviarutsigu oqaluttu-
aateqarpugut ilaatigut Ungilatta-
qersuarmik Aapakummillu nunaq-
qatiminnik killilersueriaraluarlutik
nukinnik ajunngitsunit ajugaaffigi-
neqarsimasunik. Nunarsuarmioqa-
taanerullu siunertarivippaa nukiit
ajunngitsut akisussaaqatigiinner-
mik ataqatigiinnermillu angorusu-
taqartut, imminnut annertoqquser-
sortuarnissaat. Nukiit tamakku nu-
nani tamani siumugassaapput aam-
ma nunani siuliani taagukkanni.
Taakku aamma angorusuppaat nu-
narsuaq killeqanngitsoq, alianaat-
soq eqqissinartorlu.
Eqqarsaatinik anitsisinnaaner-
mik killilersuiniartarneq assortor-
paat, sulisitsisup iluanaarnissaan-
naa siunertaralugu sulisunik soraa-
rartitsisarneq taamalu suliffissaa-
ruttarneq akuersaanngilaat, uu-
ngaaraannaq iseqarluni pinngorti-
tamik aserorterineq, minngersaa-
neq atornerluinerlu assortorpaat,
nunarsuup avataarsuatalu sakkus-
siornikkut ulorianartorsiortinne-
qarnerat akuersaanngilaat. Qunu-
titsineq nalaatsornerinnakkullu pi-
neqaatissiisarneq assortorpaat.
Anguniagaraat inuunermi pi-
ngaarluinnartut: Uummaarilluni
ammasumik nakussassaqatigiin-
neq, oqartussaaqataaneq, sunniu-
teqaqataaneq, inuttut periarfissa-
nik paasisimasaqarneq, ilisimasa-
qassuseq, eqqissineq, pissusiusunut
akuersaaginnarani nutartertuar-
neq, ikioqatigiinneq, naapertuillu-
arneq, kiffaanngissuseqarneq, a-
sanninneq tamakkulu tunngaviga-
lugit inuunerup ingerlaqqinnissaa-
nut suliumassuseq. Minnerunngit-
sumillu inuiaassusertik, pingaarti-
tatik eriagisatillu illersortuaruma-
vaat.
Taama inuiattut pingaartinneq
nunarsuarmioqataanermut assor-
tuisuunnginnersoq apeqqutigiuma-
neqarsinnaavoq. Akissutissarli qu-
larnanngilluinnarpoq: Sumit kik-
kunnillu naggueqarnerluta ilisi-
manngikkutsigu qanoq ililluta su-
niarnerluta sumunnarnerlutalu ili-
simasinnaavarput? Qanorlu ililluni
nunarsuarmioqataasoqarsinnaava
nammineq inuiattut ilisarisiman-
ngikkaanni? Inuup inuunerata na-
leqassusia angerlasimaffitsinni/
nunatsinni qularata ilisimallugulu
timitalersorsinnaasariaqarparput
nunarsuarmik killeqanngitsumik,
akimut ersiinnartumik, anersaak-
kut uummariffiusumik eqqissisi-
manartumillu anguniagaqartunut
peqataarusukkutta.
Nunat killeqarfii akimorlugit an-
nertoqqusersoqatigiinneq oqaa-
siinnaatinnagu timitalersoqataaffi-
gissagutsigu nammineq inuiaassu-
serput aallaavigalugu nukissaqarfi-
gisariaqarparput aamma avataaniit
takkuttussat piareersimaffigisaria-
qarpavut.
Nukissaqarfigalugu tunniussas-
saqassagutta kinguaariinni amma-
sumik ataqqeqatigiittariaqarpu-
gut, nuligiissitaaneq akornatsinni
pingaartilluinnarlugu atortariaqar-
parput, peqqarniisaartarnerit aal-
laavii ilisimallugit sorsuffigisaria-
qarpavut. Allatut oqaatigalugu eq-
qarsartaatsitsigut saligaatsuulluta
eqqarsaatit kusanartut eqqartuin-
narnagit ulluinnarni atorlugit timi-
talersortariaqarpavut. Aappariin-
nermi, ikinngutigiinnermi kamma-
laatigiinnermilu.
Kiffaanngissuseq
Kiffanngissuseqarneq sunarujus-
suuvoq pingaartoq.Tupinnanngit-
sumik oqaaseq nunanut qunutitsil-
luni killilersuiffiusunut tunngatik-
kajuttarparput. Tamakkunani inu-
it ullup unnuallu qanoq ilinerani
sussanersut pissaanermik tigum-
minnittunit aaliangersaavigineqar-
tarput. Atuagassiat aaqqissuiso-
qarfii, tusagassianilluunniit aalla-
kaatitsiviit nakkutigineqartuartar-
put. Ilaat akornusersorneqartuar-
lutik saqqumminngitsoortinneqar-
tuartarput. Ilaalli pissaanermik ti-
gumminnittunit ima nukillaarsar-
neqartarput saqqummipalaartarlu-
tik igaatut tarajoqanngitsutut i-
laannakuullutik. Ilaatigut tamanna
uppernarsaataavoq taama killiler-
suisunut qunutitsiumasunullu am-
masumik isummanik saqqummii-
Aasivimmit
Isumaliutersuut una Aasivimmi
»Nunarsuarmioqatigiinnerup«
ulluani naalakkersuisunut ilaa-
sortap Josef Motzfeldtip oqaa-
lugiaataanik aallaaveqarpoq.
sinnaaneq sakkussaq qanoq pitsaa-
tigisoq.
Assersuutitut kammalaatitta i-
laata Amerikkami kujallermiup
nunaminit qinugisaalluni tamani
angalaartuartup misigisaa tusalaa-
riarsiuk:
Taamaalluni angut ilisarisi-
manngisani poortukkamik sissueq-
qissaakkaminik nassartoq pulaarti-
gisimavaa, sunaaffa nunaqqatini.
Pulaartua aperilerpoq: »Una
poortugaq sumik imaqarsoraa-
juk?«
Soorunami pulaarfiata nalune-
rarluinnarpaa.
Poortugarlu mianersuilluni ner-
riviup qaanut ileriarlugu kiinaa at-
tungajavillugu qanilleriarlugu isus-
suutileriallaraa: »QAARTAR-
TOQ!«
Annilaarlunii matu qimaariarfis-
sani qissimeruttoraa pulaap piler-
paa: »Nunatsinni atugarliortitaa-
sut inuiaqatikka iligaakka — iller-
sugaraakka. Illimmi?«
»Soorunami, tamanna qularuti-
gissanngilluinnarpat.«
Poortugalu pappialarpassuit ta-
mavimmik allaffigisimasut.
»Tassa aatsaat qaartartoq«, pi-
lerpoq, »atuakkiaq una nunatsinni
saqqummersikkutsigu naalakker-
suisuvut killilersuisut/qunutitsisut
uppitissinnaavavut.«
Isumaqarpunga oqaluttuap er-
sersikkaa isummanik saqqummius-
suisinnaanerup pingaassusia. Sor-
suutigiuarniartigu atornissaalu ilin-
niartuarlugu. Qaartartuiimmi sak-
kussiallu allat sussagatsigik.
Kiffaanngissutsilli nunani ta-
makkunani killilersugaanera sorso-
qataaffigissagutsigu nukissaqarfi-
Uddrag af balance for
Pr. 30/6-1987
(1000 kr.)
Ændring i løbet af
de sidste 12 mdr.
Likvidiet 436.411 -119.144
Udlån 777.036 +140.310
Garantier 387.379 + 30.177
Indlån 1.037.873 + 68.568
Aktiekapital 60.750
Reserver 153.013
Egenkapital ialt 213.763 -6.418
Balance 1.832.656 -21.249
Grønlandsbanken
Aktieselskab