Atuagagdliutit

Ukioqatigiit
Ataaseq assigiiaat ilaat

Atuagagdliutit - 25.11.1987, Qupperneq 14

Atuagagdliutit - 25.11.1987, Qupperneq 14
14 ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN NR. 48 1987 Eqqartuussissutigut Maanna piffissanngorpoq aaliangissallugu kina SIK-ip matuersaa- taanik tigummiaqassasoq. Piffissaq sivitsoriartortillugu SIK-ip ilaa- sortai pisuussuteqanngitsut akissaajarneqaraluttuinnassapput. SIK- ip akiitsugarujussui ullut tamaasa immannguungitsoq erniaqarput, qanorlu iliortoqanngippat tamakku peqatigiiffimmut ilaasortat aki- lertariaqassavaat, massa SIK-ip ataatsimeersuarnerani imminnut siu- lersuisunngortittut taamaaliortariaqaraluartut. Taakumi ullumikkut akornusersimavaat SIK-ip siulersuisui pissusissamisoortumik qini- gaasut. Qularisariaqanngilaq SIK-ip ataatsimeersuarnera inatsisai malil- lugit taamaatinneqartoq oktoberip 29-ianni — massa ilaasortat ilaat taasereernerup kinguninngua peqqissimileraluartut, taamaattoq taa- matut nangittoqarsinnanngilaq una pissutigiinnarlugu qinigaasunit imminut pitsaanerusorineq. Immaqa qanoq iliuuseqartoqarnissaq namminersornerusut inat- sisitigut aaqqissinnaavaat nalunaarlutik SIK-ip siulersuisuisa akue- risaasut tunisinnaagaat kattuffiup Nuummi illuutaa. Pisariaqarpoq landsdommeri tamatumuuna piaartumik aaliangiissalluni. Sooruna- mi tamanna politikkertalerujussuuvoq, landsdommerillu taamaal- laat qulakkiissavaa periaasiusartut SIK-illu ileqqoreqqusai eqqortin- neqarsimanersut, kikkullu taamaaliorsimanersut. Politiit Politeeqarfimmi pisortaq AG-imi apersorneqarsimavoq, tamannalu issaq radioaviisimi issuarneqarpoq itisilerneqarlunilu. Tassaana avii- siliortoqatitta arnat ilaat eqqartuisimasoq politiit akissarsiaannik sus- saanngitsunik. Tupinnaqaaq suliaq taama akilernerlugaatigisoq uf- falu navianaatsunngitsoq pilerigineqartarmat. Tamanna pillugu Danmarkimi annertuumik aviisitigut oqallinne- qarpoq politiit peqatigiiffiata tungaanit, tamannalu eqqartuussiso- qarnikkut ministerip akerliuffiginngilaa. Danmarkmissaaq ajorna- kusoorpoq inuusuttunik pikkorissarsimasunik naamattunik politiis- sarsiornissaq, akissaatit aamma appasippallaarnerat pissutigalugu. Politeeqarfimmi pisortaq AG-imut oqaluttuarpoq politiit akissar- siaannik sulinermilu atugaannik pitsaanngitsunik, tamannalu pillu- gu nammineq oqarneratut »politiimesterimit naveersissimavoq«. Tupinnanngitsumillu aperaaq: Politiit naqisimaneqanngitsumik o- qaaseqarsinnatitaappat akissaatitik sulinermilu atukkatik pillugit? Soorunami taamaaliorsinnaatitaapput, eqqarsaatigalugulu quia- nakujuppoq politiimesteri nipangersaasimasoq annertuumik iliuu- seqarsimagaluarmat sulisumi akissarsiaat pitsanngorsarniarlugit. Kukkusumilli iliorpoq isertuaarani oqallinnissaq akueriumannginna- miuk. Kisermaassineq Aviisit naqitat Inatsisartunit ikiorserneqangartanngillat. Tusagassiuu- teqarneq pillugu isumaliutissiissut kinguarsarneqaannalerpoq, massa aviisit naammattunik annoncissaqanngikkaluartut, inuit iluameer- sumik tusarlerneqartarnissaat isumagissallugu. Kujataata Naqiterivia qanga aallarnerneqarsimavoq tusarliisarnis- saq qaammarsaanerlu ingerlatissallugit. Ullumikkut aviisit naqiteri- vimmut imittartuinaapput, naqiterivillu aviisit suliarineqartarneran- nik kisermaassisuugami qanorluunniit iliorsinnaavoq. Taamaattumik aviisit tungaannit assut nuannaarutigineqarpoq Inatsisartut toqqaasimammata naqiteriviup siulersuini aviisit sinner- lugit ilaasortassamik. Naqiteriviup siulersuisa tamanna akerlerisimagaluarpaat, aviisit imittartuunerat pissutigalugu. Qujanartumilli Inatsisartut aalianger- nertik allanngortikkumasimanngilaat, aviisit periarfissinneqassam- mata naqiteriviup akigitittagai misissuataassallugit isumannaallisas- sallugulu kisermaassinerup atornerlunneqannginnissaa. ILLIT isummat AG-imi oqallinnermtit ilannf>utassiariuk — nanlsukullanngorlugu ntikingiullugulti. Aaqqissuiso- qarfimmi naliliisinnaarusuppugut, snut tamaasanaqissin- naajumallugit. Kinaassutsit iserluussinnaaviat, oqallin- nermulli aaqqissuisorisatla atit sumilu najugaqarncrit nalunngittariaqarpaa. Naliligaaffik Allattoq Lars Chemnitz, Inatsisartunut ilaasortaq, Atassut Ultoq naatsorsuiffik nalliuppoq, naatsorsuutilluamigartoorfiorujus- suarput. Oqaatsit angisuut Nammi- nersornerulernerup eqqunneqarne- rani atorneqartut, ukiunilu qaangi- . uttuni ineriartorfiini aninneqartut tangeeru ttuulerpu t. Ullumitut inger- laannassagutta Nunarput navianar- torsiorpoq naalagaaffimmit aqunne- qaleqqinnisaminut. Taamaalissap- pat namminersornerulersimanerput qatangiinnarsinnaavoq imaarullu- nilu. EF-imit aninerput — ullumikkut oqaluuseriunnaareeraluagarput aal- laqqaatigilara. EF-imiilli aninerput aallaqqaataasimavoq ullumikkut naalakkersuisorisatta imminnut naammagisimaarpallaarlutik kajusi- lernerujussuannut, soorlumi nammi- neersinnaassuserujussuarmutpillu- akataarfissamut ammaanneqartu- gut, suullu tamarmik iluatsiffissaat aallartittoq. Aninerput ajunngitsortaqarpoq. Nammineq aalajangiisinnaassuse- qarnerulersimavugut namminerisat- sinnut nunattalu pisuussutaanut, taamaattorli aamma killeqartumik. EF-imiut aalisagartassaqartittaria- qarsimavavut anereernitsigut aali- sakkanut akiliutaat taartissaqartin- niarlugit. Aammalu qiimmattarnitsinni pu- iussanngilarput ullumikkut akissa- qartinngisarpassuaqalersimagatta, EF-ip aningaasaateqarfiinit aningaa- salersorsinnaasaraluatsinnik. Asser- suutitut taasinnaavavut erngup nu- kinga atorlugu nukiliorfiit allallu atassuteqaqatigiinnermut inuutissar- siornermullu iluaqutissat. Tamakku aningaasanut inatsisissami aningaa- sartornartunik taaneqarput suli inis- sissallugit akissaqartinngilluinnak- kavut. Atassutip tamakku EF-imut taa- sinissap tungaanut qinersisartunut paasisitsiniutigisimagaluarpai. Tuniluunneq EF-imut akerliusut aninitsinni qiim- mattarnerat, ajugaaff gisassaanngit- sutullu imminnut isumaqarfigilerne- rat tuniluussimavoq namminersor- nerulernerup ineriartupiloortinne- qarneranut alliartupiloorneranullu. Naalakkersuisuvut kajusillutik mal- Iip qaani kaassalilinnguarput, kaas salereernerup kingorna mallip itisior- nera puiortuussillugu, qanoq inger- lalluartiginertik nillerratigiuanngu- arlugu. Partiit naalakkersuisuutitaqartut tappiillisitaasimapput upperivallaa- ramikku namminersornerulernerput sutut angisuutut pilluarnartutullu in- eriartortikkamikku. Ineriartornerli tamarmi pilluarnermik kinguneqar- neq ajorpoq, ullumikkullu siumu- karnitta killiffia pilluarnanngilluin- narpoq. Hempel skibsmaling Forhandler: Nuuk farvelager ApS Industrivej 9 . Box295 3900 Nuuk . Telefon 2 33 96 ATASSUT mianersoqqusigaluarpoq Ukiut ingerlaneranni A tassut arlale- riaqaluni mianersoqqusisarsimaga- luarpoq »iisinnaaj unnaarsinnaasat- sinnik tamussersorpallaaleqigatta«, partiinilli aquttuusunit nikassarne- qaannartarsimalluni sapiissuseqann- gitsutut qanoq iliuuseqarnianngitsu- tullu. A tassutip siulittuutigisirrlavaa aki- leraarutitqaffakkiartupiloornissaat naalakkersuisuvut piisaarpallaarlu- tillu piniataarpallaaqimmata. A tas- sutip oqaluttua arlaanni oqarpoq suut angisuut tamarmik Siumukkut aj unngitsuusorigaat. A tassutip siulittuutigisarsimavaa piffissaagallartillugu killiliinianngik- kutta aningaasaaruttuussasugut, tas- salu pissutigalugit EFimit anisima- gatta aammalu naalakkersuisuvut pi- isaarpallaarmata, piniataarpallaar- lutillu ineriartortitsiniarmata. Mallip itisiorneranut Killissaqanngitsumik kaassalisoqar- sinnaanngilaq. Ullumikkullu naalak- kersuisuvut mallip itisiorneranut nakkarsimapput, nakkarfiallu ite- qaaq. Akileraarutit qaffaleqaat nioqqu- tissallu akitsuutaat qaffakkiartupilu- ulerlutik. Aningaasat pisissutaasin- naassusiat ammut aallarpoq peq- qaannagu. Partiit naalakkersuisuu- titaqartut imminnut unnersiutigine- rat nipaaruttuulerpoq. Qinersinerup kingulliup tungaanut imminnut ner- sorput inuutissarsiutitigut ingerlatsi- nerminni amigartoorutit ima atsigi- sumik ikileriartissimagamikkik af- faannangajanngorlugit. Ukiumut tullermut aningaasanut pilersaarusi- ami nikinngitsuussapput, ukiumilu tullermi suli amigartoorutit amerle- riaqqissallutik. Nakkarneq iteqaaq 1988-imut aningaasanut pilersaaru- siaq annilaarnaqaaq. Amigartooru- tissat ima amerlatigaat aningaasat taarsigassarsiarisariaqartut assut naatsorsoruminaallutik. Ukiuni tul- lerni sanaartugassat aningaasassa- qartissagutsigik malliardinik nalilin- nik taarsigassarsisariaqassaagut. Taakkununngalu ilanngutissavavut ingerlatsinermi amigartoorutit sulilu ulluni kingullerni akuerineqarsin- naanngitsunik qulaajarneqartut an- ingaasatigut ingerlatsinerlunnerit. Tamakku qulaajarneqartut naa- lakkersuisunut nassuerutigissallugit assut oqimaassimapput. Aningaasa- qarniarnermut ataatsimiititaliaq eq- qunngitsumik nassuiaaffigineqarsi- mavoq. Naalakkersuisuttaerserner- luttumik nassuiaaniarnermikkut ma- toorniaraluartutut ippaat. Taarsigassarsiniarneq Inatsisartut ataatsimiinnissaata tun- gaanut naalakkersuisutta aningaasa- nik attartornissaq imaaliinnarlugu pineqarsinnaasututtaakkartorpaat, soorluluunniimmi kisimi pilluarnar- tussatut ersersinniarneqartoq. Sunaaffali qulaarneqarumaartoq akiliisinnaassuseqarnitta tatigine- qarsinnaanera nungulluinnareersi- masoq. Aningaaserivivut atukkiiu- majunnaarput. Naalagaaffik assut nangaavoq. Makkulu allanneqarne- ranni aningaasanik attartorsinnaa- nissarput suli qularnaarneqarsi- manngivippoq, Namminersornerul- luni Oqartussaqarfimmilu uippaller- simasutut pissuseqarneq malugine- qarsinnaalluni. Maanna Naalagaaffik akuliuppoq ikiuunniarluni, aningaasaqarniar- nerput nalilersorneqarpoq aningaa- sanik attartornissamik qinnuteqaa- tissatta ilusilersornissaanut ikiuunni- arluni. Massakkut naalagaaffik inus- siarnersumik iliorpoq. Maannali si- lattuaqinngikkutta naalagaaffik taa- maaliortuarumassava? Naalagaaf- fiup nangaasooqqaarnera assut eq- qarsariaallannarpoq takussutis- saammat ingerlatsinerput tamakki- isumik naalagaaffiup naammagisi- manngikkaa. Suleqatigiinneq Taamaattumik massakkut piffis- sanngorpoq partiit naalakkersuisu- utitaqartut illua’tungiliuttullu peqa- tigiillutik ingissallutik, suleqatigiillu- tillu nunarput annaanniassallugu. Unitsiartariaqarpugut nu nattalu pi- sinnaasai ataatsimoorluta nalilerni- arlugit. Taamaaliunngikkutta innut- taasut nammakkersortuassavavut, kingulissattalu akiligassaannik inger- latsineq pilersikkiartuinnassallugu. Proklama Alle og enhver der som kreditor, arving eller legatar har noget at fordre i dødsboet efter elværksbestyrer Erik Neergaard Morten- sen, cpr. nr. 020527-1899, Radiovej B 153, 3961 Uummannaq, død den 26. oktober 1987, indkaldes herved med 6 måneders var- sel at anmelde og bevisliggøre deres krav overfor kredsretten i U- ummannaq, box nr. 14, 3961 Uummannaq, der behandlpr boet som offentligt skifte. Arvingerne har ikke vedgået gældsan- svaret. Uummannaq kredsret, d. 30.10. 1987. Karl Lange Kredsdommer Box 250 Kiissu.iq iDi't hl-i hu Til 2 35 04

x

Atuagagdliutit

Direct Links

Hvis du vil linke til denne avis/magasin, skal du bruge disse links:

Link til denne avis/magasin: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link til dette eksemplar:

Link til denne side:

Link til denne artikel:

Venligst ikke link direkte til billeder eller PDfs på Timarit.is, da sådanne webadresser kan ændres uden advarsel. Brug venligst de angivne webadresser for at linke til sitet.