Atuagagdliutit - 03.01.1992, Page 7

Nakorsarneqarneq
eqqortoq - sullitat
naammagisimaarinnittut
- peqqinnisaqarfimmili pitsaaliuineq pingaarnerpaassaaq
NUUK(SS) - Peqqinnisa-
mut AvatangiisinuUu Naa-
lakkersuisup Ove Rosing 01-
senip peqqinnissaq pillugu
takorluugai piviusunngor-
tinneqarsinnaappata ukiut
arlaqanngitsut qaangiuppa-
ta peqqinnissaqafeqalissaa-
gut ingerlalluartumik, pit-
saaliuineq tunngavigalugu
ingerlasumik.
- Peqqinnissaq eqqarsaa-
tigalugu manna tikillugu
sulineq aalajangersimasu-
mik anguniagaqarani inger-
lanneqarsimavoq. Oqariarta
ukiumut 1000-it missaanni
naartuersittoqartartoq, tas-
sa taamaappoq. Allanut nu-
kissaqarumassagutta taak-
ku ikiliserujussuartariaqar-
pagut. Sapinngisamik peq-
qissuuniartariaqarpugut,
nukigut atorfissaannut
atorluarniarlugit, aningaa-
sartuutit ikinnerpaaffiinii-
tillugit nukiillu ikinnerpaat
pitsaaliuinerunngitsumut
katsorsaaniarnermut ator-
lugit, Ove Rosing Olsen
AG-mut taama oqarpoq.
Sulisut 100-inik
ikilissapput
Peqinnissaqarfik sullissivit-
tut allatulli isigaa, sullitami-
nik, tassalu napparsimasu-
nik sapinngisamik pitsaa-
nerpaamik sullissianiarfis-
satut:
- Ukiuni tulliuttuni ma-
skinalerisoqarpallaarnersu-
gut eqqiaasoqarpallaarner-
sugulluunniit paasiniassa-
varput - illuatungaatigullu
paasiniassallugu nakorsa-
kippallaarnersugut, nappar-
simasunik paarsisukippal-
laarnersugut peqqinnissal-
luunniit tungaatigut al lanik
sulisukippallaarnersugut.
Nunatsinni peqqinnissaqar-
flmmi 1450-it missaanni su-
lisoqarpugut. Kisitsit taan-
na akuliarminnaveersaassa-
varput. Immaqa 100-t mis-
saanni ikilineqarsinnaap-
put. Akissarsianut ukiumut
270 millioner koruunit mis-
saat atugassaraagut. Tassa-
ni 20 millioner koruunit
missaat sipaarsinnaagutsi-
git - aningaasat nukissallu-
mi allarpassuarnut atorsin-
naagaluarpagut.
Ove Rosing Olsen oqar-
poq sulisut ikilisinneqarnis-
saat soraarartut peqatigalu-
git piartuaassasoq. Atorfiilli
suut inuttalerneqaqqis-
sanngillat?
Peqqinnissaqarfimmi
ilinniarsimanngitsorpassu-
arnik ullumi sulisoqarpu-
gut. Ilinniagaqarsimasut
amerlanerusut sulisorisari-
aqarpagut. 1993 aallamerfi-
galugu STI aqqutigalugu
peqqinnisamut tunngasu-
nik ilinniartoqarsinnaann-
gussaaq. Nunaqarfinni suli-
sut ilinniarnissaminnut pe-
riar fissar issaarnerulissaap-
put, nunatsinnilu napparsi-
masunik paarsisussatut
ilinniartitaaneq aallartinne-
qassaaq.
Ikinnerpaamlk ukiut
tallimaf
Ajornartorsiuteqarpugut.
Tassalu nakorsat napparsi-
masunillu paarsisut taarse-
- Kissaatigigaluarpara na-
korsat napparsimasunillu
paarsisut tikisittakkagut si-
vikinnerpaamik ukiuni talli-
mani sulisassasut, peqqin-
nissamut avatangiisinullu
naalakkersuisoq Ove Rosing
Olsen oqarpoq. (Ass.: Knud
Josefsen)
- Mit ønske er at tilkaldte
læger og sygeplejersker bin-
der sig for mindst fem års
grønlandsophold, siger
landsstyremedlem for sund-
hed og miljø, Ove Rosing Ol-
sen. (Foto: Knud Josefsen)
raannerujussuat. Taamatut
taarseraattuartoqartillugu
peqqinnissaqarfik ineriar-
tortinneqarsinnaanngilaq.
Inuit taakku suliflimminni
atugassaannik pitsaanneru-
sunik atugassaqartittaria-
qarpagut, suliffimminnillu
ineriartortinnissaannut pe-
riarfissillugit - suli nunat-
sinniinnerminni. Nunatsin-
niillu nunaminnut uterunik
suliffissaqartinneqarnissaat
aamma qulakkeersimasari-
aqarparput.
- Napparsimasunik paar-
sisut eqqarsaatigalugit
Stortstrøm Amti, kiisalu
Sjællands- aamma Køben-
havnsamti isumaqatigiissu-
teqarfigisimavagut maani
ukiut tallimat sulereerner-
mik kingorna uterunik su-
liffissaqartinneqarnissaat
qulakkeerniarlugu. Nakor-
sat eqqarsaatigalugit aam-
ma taamaaliorsinnaagalu-
arpugut, tamannali ajornar-
neroqaaq. Nakorsat qaam-
matit 15-ikkaarlugit suleri-
arlutik napparsimmavimmi
allami sulisartussaapput.
Qallunaalli napparsimma-
viini pissutsit massakkut
aaqqissueqqiffigineqarput,
tamannalu malinnaaffigil-
luinnaaqissaarparpuut, ta-
maalilluta nakorsagut pit-
saasumik isumaqatigiissu-
teqarfigisinnaajumallugit.
- Kissaatigigaluarpara na-
korsat napparsimasunillu
paarsisut tikisittakkagut si-
vikinnerpaamik ukiuni talli-
mani sulisassasut, maaniin-
nermillu nalaani suliamin-
nut tunngatillugu ilinniaq-
qinnissaminnut neqeroorfi-
gineqarsinnaassasut. Nuut-
taqataartarnerat akisoqisoq
annikillineqarsinnaappat
aningaasat taakku ihnniaq-
qinnissaannut atorsinnaas-
savagut, peqqinnissamut
avatangiisinullu naalakker-
suisoq Ove Rosing Olsen
taama oqarpoq.
Kinaluunniit
kukkuslnnaavoq
- Ukiuniu kingullerni na-
korsat kukkunerisigut toqu-
soqartarlunilu iloqianngor-
toqarsinnaasartoq tusartar-
parput. Siunissami taman-
na qanoq pinngitsoorniar-
neqarsinnaava?
- Kinaluunniit kukku sin-
naasarpoq. Nakorsat aam-
ma taamaapput. Siunertat-
situlli sivikinnerpaamikk
ukiut tallim akkaarlugit
atorfeqartalernikkut kuk-
kusumik katsorsaasinnaa-
nigut ikililerniarsinnaava-
gut. Peqqinnissaq eqqarsaa-
tigalugu nakorsap pikkoris-
susia pingaarluinnartuu-
voq. Nappaatip eqqortumik
suussusersineqarnissaa ta-
matumalu kingorna eqqor-
tumik katsorsarneqarnissaa
pingaartuuvoq katsorsarne-
qartunut naammagisimaa-
rinnittunngortitsisussaq.
Tassa taanna anguniaga-
raarput.
Nakorsaatit
akeqanngitsut
- Sisimiut nakorsaat nakor-
sat aviisianni »Nakorsa-
nut«-mi saqqummertumi
kingu liermi allappoq spirali-
lersinnerup akeqalersinne-
qarneratigut naartuersit-
tartut immaqa ikilisinnaa-
galuartut. Nakorsaatinut
akiliisalissaagut? - Naagga.
Nunatsinni inuit ataasiak-
kaat akiliisiinnaassuseqar-
nerat assigiinngitsorujusso-
oreerpoq. Taamatullu aaq-
qiigaluarutta aningaasar-
tuutit isertitanit amerlane-
ruinnarataannaapput. Na-
korsaatillu akeqanngitsu-
mik pineqarsinnaanerisigut
nakorsaatinik atuineq aam-
ma pakkersimaarneqartar-
poq. Tassa ajorunnaarutis-
saannarnik tunineqartar-
nikkut atuineq aamma pak-
kersimaarneqarsinnaam-
mat.
- Sisimiuni nakorsaq paa-
silluarsinnaavara - kisianni
isumaqatiginngilara. Naar-
tuiinissamik itigartitsineq
arnanik pisinnaatitaaffiiaa-
neruvoq. Pilersaarusiaann-
gitsumillu naartulemeq
(naartunaveersaateqarani
ilaqarsimaneq pissutigalu-
gu) akisussaassuqannginne-
ruvallaarpoq. Peqqinni-
saakkut sulinitsinni naartu-
naaveersaatitigut periarfis-
saqarnermik aamma paasi-
sitsiniaanerusariaqarpugut.
Taava akisussaassusqarne-
rusunik pissusilersomeq
aamma anguneqarsinnaa-
lissaaq. »Akeqanngitsumik
katsorsarneqarsinnaanerin-
naq« pillugu immitsinnut
aserorniassanngilagut. Im-
mitsinnut akisussaassuse-
qarfiginerulertariaqarpu-
gut, Ove Rosing Olsen nag-
gasiilluni oqarpoq.
Hashitortartut
tarnikkut
nappaataat
NUUK(SS) - Nuummi Sa-
nami 1992-ip ingerlanerani
imerajuttunut katsorsartit-
tarfeqalissaaq. Immikkoor-
tortami aamma hashimik
ajornartorsiutilinnut inissa-
qassaaq.
Peqqinnissakkut avatan-
giisinullu naalakkersuisup
Ove Rosing Olsenip oqaati-
gaa eqqarsartaatsikkut nap-
paa tillit uninngavigisarta-
gaanni suliaqamermi taku-
neqartartoq inuusuttuarar-
passuit eqqarsartaatsimik-
kut ajornartorsiutaat hashi-
tornermik aallaqqaateqar-
tartut.
- Qularnanngilaq hash
Kalaallit Nunaanni atorne-
qaqisoq. Takuneqarsinnaa-
vorlu eqqarsartaatsikkut
ajornartorsiutit hashitor-
nikkut annertusiartortar-
tut, taamalu pujortar tarnik-
kut inuusuttuaqqat tarnik-
kut nappaateqalersinnaane-
rat annertusartarlugu,
oqarpoq.
Hashrygeres
psykoser
NUUK(SS) -1 løbet af 1992
bliver der på Sana i Nuuk
oprettet et behandlingscen-
ter for alkoholikere. På afde-
lingen vil der også blive
plads til patienter med hash-
problemer.
Landsstyremedlem for
sundhed og miljø, Ove Ro-
sing Olsen, siger at arbejdet
på psykiatriske afdelinger
viser, at mange unges psyki-
ske problemer er begyndt i
forbindelse med hashryg-
ning.
- Hash bliver åbenbart
brugt rigtig meget i Grøn-
land. Og det har vist sig at
hashrygningen har »opel-
sket« de psykiske proble-
mer, at rygningen har frem-
met psykoser hos de unge,
siger han.
Øjenklinik på
Dronning
Ingrids Hospital
NUUK - En gave på 3,2 mil-
lioner kroner fra Karen Eli-
se Jensens Fond til Grøn-
lands sundhedsvæsen bety-
der, at hjemmestyret straks
efter overtagelsen af sund-
hedsvæsenet den 1. januar
etablerer en øjenklinik på
Dronning Ingrids Hospital.
Pengene anvendes til en
komplet øjenkonsultation
og en øjenoperationsstue,
oplyser sundhedsvæsenets
direktør Torben Cordtz.
Landsstyremedlem for
sundhed og miljø Ove Rosin
Olsen siger om gaven: - Der
er tale om en særdeles kær-
kommen gave. Øjenpatien-
ter fra Grønland må i dag
opholde sig længe i Dan-
mark i forbindelse med ope-
rationer og efterfølgende
kontrol. Det betyder især
for mange ældre patienter,
at de rives ud af deres nor-
male mi^jø.
For mange af patienterne
betyder den nye øjenklinik
bedre adgang tU behandling.
Vi kan nu forbedre servicen
overfor en stor gruppe ældre
patienter, og der står i dag
mange patienter på venteli-
ste tU operation for øjensyg-
dommen, oplyser Ove Ro-
sing Olsen.
Karsit pingasut
NUUK(SS) - Ove Rosing Ol-
senip peqqinnissakkut ava-
tangiisinullu naalakkersui-
soqarfiata Uuani pisortaqar-
fimmi »karsit« pingasut pi-
lersinneqassapput: Ataaseq
peqqinnissamut, ataaseq pi-
naveersaartitsinermut ataa-
serlu avatangiisinut inger-
latsivik. Torben Cordtz
»karsinut« taakku nu nnga
tamanut oqartussaalluni di-
rektøriussaaq Frank Sende-
rowitzUu peqqinissaqarfiup
immikkoortortaani direktø-
rimut tulliugallassalluni.
Pinaveersaartitsinermut
karsi immikkoortortami
siulersorteqassaaq, taanna-
lu peqqinnissakkut direktø-
rip tullianut atassuteqas-
saaq, avatangiisillu pillugit
ingerlatsivimmi nutaamik
siulisorteqalissaaq. Peqqin-
nissakkut karsip sinerissa-
miittut nakorsaqarfiit 17-it
akisussaaffigissavai.
Tre kasser
NUUK(SS) - Under Ove Ro-
sing Olsens område for
sundhed og miljø vU der un-
der direktoratet blive, opret-
tet tre »kasser«: En for
sundhed, én for forebyggel-
se og én for natur- og mUjø-
forvaltning. Torben Cordtz
er administrerende direktør
for alle »kasser« og Frank
Senderowitz er ansat som
konstitueret vicedirektør
for sundhedsafdelingen. Fo-
rebyggelseskassen vU få en
afdelingsleder, der skal refe-
rere tU vicedirektøren for
sundhed, og en ny afdelings-
leder vil blive ansat i natur-
og miljøforvaltningen.
Sundhedskassen vU få an-
svar for de 17 lægedistrikter
rundt omkring på kysten.
Sanami
»Isileriffik«
NUUK - Karen Jensens
Fondimut kalaallit peqqin-
nissaqarfiannut 3,2 mio.
kroninik tunissuteqarnera-
tigut namminersornerusut
peqqinnissaqarfik 1. januar
tigusimatsiaannalerlugulu
Dronning Ingrids Hospitali-
mi isUerivimmik pUersitsis-
sapput.
Aningaasat atorneqassap-
put tamakkusumik isinut
nakorsiar tar fimmut isinUlu
pilattaavimmut, peqqinnis-
saqarfimmi direktøri Tor-
ben Cordtz Uisimatitsivoq.
Peqqinnissakkut avatan-
giisinullu naalakkersuisoq
Ove Rosing Olsen tunissut
piUugu oqarpoq: - Tunissut
assorsuaq qujanarpoq, pisa-
riaqarteqaarpuUu. Isimik-
kut nappaatUlit Kalaallit
Nunaanneersut uUumikkut
sivisuumik Danmarkimiit-
tariaqartarput suliaritin-
nermut tamatumalu kingu-
nerisaannut atatUlugu. Pin-
gaartumik utoqqaanerusut
eqqorneqartarput sungiusi-
masaminnit avissaartinne-
qaraangamik.
Nutaamik isUeriffitaas-
saq taanna isUuttorpassuit
eqqarsaatigalugit pitsaane-
rusumik suliarineqartaler-
nissaannut periarfissuvoq.
IsUuttunut utoqqaanerusu-
nut maanna pitsaanerusu-
mik kiffartuussisinnaann-
gorpugut uUumikkuUu
amerlaqaat isimikkut nap-
paateqarlutik suliaritinnis-
saminnut utaqqisunik, Ove
Rosing Olsen ilisimatitsi-
voq.
Naturinstitut
NUUK(SS) - 1993-ip naane-
rani nutaatut Naturinstitut
i Grønland aallartinneqas-
saaq. Nunatsinni aalisakka-
nik misissuisoqarfiup (GF-
ip) nuunneqarneranut atat-
tillugu tamanna pissaaq.
GF-ip siulersuisoqarfia 1. ja-
nuar 1993-imi Nuummut
nuunneqassaaq, tamatuma-
lu kingorna suliassat assi-
giinngitsut Nuummi Biolog-
stationimut nuukkiartuaar-
neqassaUutik. Taanna alli-
sariaqartussaavoq, alliffis-
saalu tassaaUuni Nuummi
kulturhusip inisinneqarsif-
faatut ilaatigut siunnersuu-
tigineqarsimasoq.
Aningaasaateqarfiit assi-
giinngitsut qinnuteqarfigi-
sarnerisigut peqqinnissa-
mut avatangiisinullu naa-
lakkersuisoq Ove Rosing Ol-
sen 30-35 millioner koruu-
ninik pissarsisimavoq intsi-
tuttip sananeqarnisaanut
atorneqartussanik.
Naturinstitut
NUUK(SS) - Som en nyska-
belse bliver der i slutningen
ag 1993 oprettet et Naturin-
stitut i Grønland. Det skal
ske i forbindelse med over-
flyttelsen af Grønlands Fis-
keriundersøgelser (GF).
GF’s ledelse flyttes til Nuuk
1. januar 1993, og siden skal
dens andre aktiviteter grad-
vis flyttes til Biologstatio-
nen i Nuuk, som derfor skal
udvides - iøvrigt dér, hvor
nogle har ønsket at placere
det kommende kulturhus.
Naturinstituttet skal virke
som koordinator for GF’s vi-
dereudvikling.
Ved at søge fondsmidler
har landsstyremedlem for
sundhed og miljø, Ove Ro-
sing Olsen, næsten fået de
30-35 millioner kroner
bjem, som instituttet skal
koste.
Itillimi ikuaila-
gussaasoq
SISIMIUT(SS) - Ukior-
taami arnaq 46-nik ukiu-
lik Itillimi Sisimiut kom-
munianniittumi ikualla-
gussaavoq. Qatseriniar-
neq atortunit issimillu
akornusersorneqarpoq,
qatserisartullumi illup
nunguilluni ikumanera
isiginnaaginnartariaqar-
simavaat. Ikuallanner-
mut patsisaasoq sisa-
manngornermi ualikkut
suli paasineqanngilaq.
Kvinde brændt
inde i Itilleq
SISIMIUT(SS) - En 46-
årig kvinde indebrændte
nytårsmorgen i bygden
Itilleq, Sisimiut kommu-
ne. Brandslukningsar-
bejdet blev besvær lig-
gjort af materiel og kul-
de, og brandfolkene måt-
te til sidst stå og se på, at
huset brændte ned til
grunden. Brandårsagen
var torsdag eftermiddag
endnu ukendt.
GRØNLANDSPOSTEN
er bladet, hvori Deres an-
nonce virker bedst