Atuagagdliutit - 05.08.1993, Blaðsíða 7
NR. 78 1993
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
7
Namminersornerulernerput nuannaarutigaarput
Naalakkersuisut siulittaasuata Lars Emil Johansenip nunap inoqqaavi pillugit FN-ip suleqatigiissitaliaani Genevemi
pingasunngormat 28. juli oqalugiaataa
Siulittaasoq, Suleqatigiissi-
tami ilaasortat, naalagaaf-
fiit Nunallu Inoqqaavisa
sinniisaat ataqqinartut.
Ukiuni aqqanilinni sule-
qatigiissitap atuufllani nu-
narsuarmi pissutsit allann-
gorujussuarput. Allannguu-
tit ilaat uagut nunarsuarmi
periarflssanik nutaannik
pitsaasunillu paasinnittar-
nitsinnut naleqqupput. Al-
lalli aliortukkatut amiilaar-
nartutut qanganngukatare-
ersorisaraluatsitut ittuup-
put.
Soorunami matumani eq-
qarsaatigaakka nunarsuar-
mi iligUkkuutaamerit al-
lanngorneri innuttaasut ta-
marmik oqaasissaqaqataa-
nerannik, naiigiimmik ataq-
qinassuseqarnerannik inut-
tullu pisinnaatitaaffeqarne-
rannik nutaamik neriuute-
qalersitsisut. Tamatu-
munngali peqatigitillugit
aammattaaq eqqarsaati-
gaakka ammip qaJipaataa
aammalu inuiaassuseq
tunngavigalugit aporaattar-
nerujussuit aJJanngorarner-
nut malittaallutik saqqum-
merartut.
Suleqatigiissitaq manna
nunarsuarmiut Nunat
Inoqqaavisa naammaginar-
tumik atugarisassaasa anni-
kinnerpaalfissaannik piler-
sitsiniartillugu nunarsuar-
mi arlalinnit uppernarsar-
neqareerpoq ajornartorsiu-
tit suleqatigiisssitap oqaluu-
serisai aaqqiifllgineqarsin-
naasut.
Taama aaqqiifllusuni tak-
utinneqarpoq Nunat Inoq-'
qaavisa inuiattut akuersis-
sutigineqarnqrat aammalu
namminerisaminnik aala-
janger saasinnaanerannut
pisinnaatitaaflnnik ataqqin-
ninneq naalagaaffiup ataat-
sip ataqatigiinneranut ase-
ruutaalemavianngitsut.
Nunarsuarmili sumiifiin-
ni allani ajoraluartumik
takutinneqarpoq nutaamik
peqatigiinnissamik aamma-
lu naalagaafliit iluini inui-
aat namminerisaminnik aa-
lajangersaasinnaaneri soqu-
tigineqanngikkaangata aas-
sunnitsumik aporaaffiuler-
sarnerat. Tamakku ajorner-
paanngoraangamik sor-
suunnernik inuiannillu
nungusaanemik kingune-
qartinneqalersarput.
Nunarsuarmi ineriartor-
neq ilorraap tungaanut
sammileraangat imaluun-
niit singunninganartorsior-
fiuleraangat tamatigut Naa-
lagaafllt Peqatigiit tamatu-
mani qitiusarput. Ilorraam-
mi tungaanut sammisut na-
kussassarneqassagaangata
imaluunniit singunninga-
nartorsiulerfiit unitsinne-
qassagaangata tamavitta
Naalagaaffiit Peqatigiit ki-
siisa qiviartarpavut. Tassa-
mi Nunarsuarmi maani
inuiaat tamarluinnatta na-
lunngissutsitsinnik eqqissi-
sitsisinnaasumik allamik in-
gerlariarflssaqanngilagut.
O
Naalagaafliit Peqatigiit su-
leqatigiissitamik matu-
minnga 1982-imi pilersitsi-
nermikkut qanoq tamakku-
ninnga tam anik neriuute-
qarfigi neqartiginertik er-
se rsippaat.
Siullermik: Naalagaaffiit
Peqatigiit ilorraap tungaa-
nut annertuumik alloriar-
put Nunat Inoqqaavisa pi-
sinnaatitaafilisa suliarine-
qarnerisa ikinneru ssuteqar-
tut pillugit ajornartorsiuti-
nut akuliunnagit suliarine-
qarnissaat akuersissutigiga-
mikkit.
Tamatumuunaannakkul-
luunniimmi Naalagaafliit
Peqatigiit suleriaa seqar-
nermikkut akuersissutigaat
uagut Nunat Inoqqaavi
inuiaasugut ikinnerussute-
qartuinnarnut attuumassu-
teqanngitsut.
Aappassaanik: Suleqati-
giissitamik matuminnga pi-
lersitsinerup ersersippaa
Naalagaafliit Peqatigiit -
taamatullu kingusinneru-
sukkut ILO [Sulisoqarneq
pillugu Naalagaaffiit Peqa-
tigiit Suleqatigiifllat - naala-
gaafllmmit (2), sulisitsisu-
nit namminersortunit (1)
sulisartunillu (1) ilaasor-
taafflgineqartoq; nutseri-
soq] - tamanna tikillugu
isummiussaminnik allann-
gortitsinissartik kissaatigi-
leraat.
Tassami qangatut amer-
lanerussuteqartunut pula-
titsiniarnermik ingerlatse-
riaaseqarnerup uagut kul-
turitsigut, oqaatsitsigut an-
ingaasarsiomitsigullu naa-
lagaaffut attavigisatta iluini
ingerlatsinissatsinnut pisin-
naatitaanitta akuersissuti-
gineqarnerinnik taarserne-
qarnissaa kissaatigineqaler-
poq.
Pingajussaanik: Suleqati-
giissitamik matuminnga pi-
lersitsinerup ersersippaa
uagut Nunat Inoqqaavi Nu-
narsuarmioqatigiinnut
akuunitta akuersissutigine-
qarnera. Tassa naalagaaf-
fmnut attavigisatsinnut
ataatsiakkaanuinnaq akuu-
junnaarluta Nunarsuarmio-
qatigiit akornanni nammi-
nerisatsinnik kulturilittut
inissinneqaratta.
Kiisalu ilimagisariaqar-
poq suleqatigiissitaq manna
aqqutigalugu Naalagaafliit
Peqatigiit naatsorsuutigi-
gaat naalagaafliit ataasiak-
kaat Nunat Inoqqaavisa
namminneq aqulernissaat
pilersikkumallugu qanoq
periaaseqarsinnaanerisa
tunngavissaannik inernilii-
soqarumaarnera. Tassami
nalunaarutissap sap. akun-
nerini kingullerni oqaaser-
talersorneqarnerani siuari-
aatit naatsorsuutigisat ta-
makku naammassineqar-
nissaannut alloriamerup-
put pingaaruteqarluartut.
Tassami Nunat Inoqqaa-
visa pisinnaatitaaflli pillugit
nunat tamalaat akornanni
tunngavissat assigiiaartut
pilersinneqarnerisigut Naa-
lagaafliit Peqatigiit naala-
gaafflnnit ataasiakkaanit
suliassanik tamakkununn-
ga tunngassuteqartunik in-
gerlatsitseqqifllusinnaalis-
sagaluarput.
Taamaaliornikkummi
pingatsiuttumik akunner-
miliuttoqalissagaluarpoq
Nunat Inoqqaavisa naala-
gaaffiillu akornanni suleqa-
tissamik naligiissitsisussa-
mik pineqartullu tamarmik
siunnersortigisinnaasaan-
nik tapersersortigisinnaa-
saannillu pilersitsisoqas-
saaq.
Taamaattumik nalunaa-
rusiaq maanna suleqatigiis-
sitamit suliarineqartoq uat-
sinnut Nunat Inoqqaavinut
aammalu naalagaaffinnut
attavigisatsinnut annertoo-
rujussuarmik pingaarute-
qarpoq.
O
Sulinerup ingerlanerani ta-
marmi suleqatigiissitap ili-
simalersimasaanut ersiu-
taavoq sulineq kikkut ta-
marmik oqaaseqarfigisin-
naasaannik ammasunik
ataatsimiinnertigut inger-
lanneqartarsim ammat.
Taama nersortarialimmik
tusaaniagaqarluni ingerlat-
seriaaseqarnerup ataatsi-
moorluni ataqqeqatigiin-
nermillu tunngaveqarluni
inemiliinissamik kissaate-
qameq kusanartumik ilisar-
naaserpaa.
Taamaattumik Nunat
Inoqqaavisa sinniisaattut
matumuuna suleqatigiissi-
tap siulittaasuanut ilaasor-
taanullu erseqqissarusup-
para taama periaaseqarneq
maligassatut isigigatsigu.
Ukiuni qaangiuttuni
oqaaseqaatigisartakkatsin-
nik paasinnikkumasarnerit
nikallujuillunilu tusarnaar-
tarsimanerit annertuumik
ataqqinartitaraavut.
Nalunaarusiap inaaru-
taasumik oqaasertaliorne-
qamera - tamatta nalunngi-
satsitut naaperiarflusunik
tunngaveqartussaq - qanor-
luunniit ikkaluarpat tama-
tuminnga inaariartortitsi-
neq immini Nunat Inoqqaa-
visa Nunarsuarmioqatigiit
akornanni saqqumineruler-
nissaannut alloriarneruvoq
annertooq.
Isumaqarpunga akornat-
sinni amerlasuut Nunarsu-
armioqatigiinnut taakkualu
suleqatigiiffiinut saqqum-
miuttarnissarput kisiat ilik-
karsimanngikkaat. Tama-
tumunngami peqatigitillu-
gu ilikkakkatta ilagaat il-
lua-tungerisatta naleqarti-
taasa kultureqamikkullu
pisinnaatitaafllisa ataqqine-
qartamissaat.
Tassami inuiaqatigiit as-
sigiinngitsut naalagaaffiup
ataatsip iluani innuttaaqati-
giillutik ineriartornerat
aporfissarpassuarnik ulik-
kaartarpoq.
Sorsunnerit amiilaarnar-
tuliomerillu pinngitsoortin-
neqartassappata illua-tun-
geriit kultureqassutsimik-
kut tamakkiisumik paase-
qatigiinniartuartariaqar-
put. Paaseqatigiinnerlu taa-
maattoq inunnut ataasiak-
kaanut inuiaqatigiinnullu
ataqqinninnermik pilersit-
sifllusariaqarluni. Tunnga-
vissaq tassaasariaqarpoq
ilumoorflgeqatigiinneq assi-
giinngissutsit ataqqineqar-
nerannik aallaavilik.
Allat kultureqassusiinik
ataqqinnin ngippallaarner it
imminullu nuannaartori-
vallaarnerit ammip qalipaa-
taa tunngavigiinnarlugu as-
sigiinngisitsisarnernik assi-
giinngitsunik inerittussalii-
sarput.
O
Siulittaasoq
Maaniittugut tamatta ili-
simavarput Nunat Inoqqaa-
Naalakkersuisut siulittaa-
suat Lars Emil Johansen
nunap inoqqaavi pillugit
FN-ip Genevemi ataatsimii-
titsinerani peqataavoq.
Landsstyreformand Lars
Emil Johansen har deltaget
i et møde, som FNs arbejds-
gruppe vedrørende oprinde-
lige folk holdt i Geneve.
visa pisinnaatitaaflli pillugit
nalunaaruteqartoqaraluar-
palluunniit ajornartorsiutit
ullut tamaasa naapittakkat-
ta ilaannaralanngui aaqqiif-
flgineqaru maartu t.
Ajornartorsiutit immik-
kut ittut aatsaat aaqqiifflgi-
neqassapput suleqatigiittu-
arnikkut Nunallu Inoqqaa-
visa ataasiakkaat taakkulu
naalakkersuisuisa akornan-
ni isumaqatiginninniartu-
arnertigut.
Uagut Kalaallit Nunaan-
ni ukiut 14-it matuma sior-
nagulli nammi nersomeru-
lerpugut nalunaarutip oqaa-
sertaani suliassatut kissaa-
tigineqartut tamakkingaja-
villugit imalimmik.
Tulluusimaarutigaara ul-
lumikkut erseqqissarsin-
naagakku tamanna inuiaqa-
tigiinnut kalaallinuinnaq
ilorraap tungaanut sammis-
umik kinguneqanngimmat,
kisianni aamma danskit
naalagaafliata tamakkiisu-
mik ataqatigiinneranut pin-
gaaruteqartorujussuulluni.
Ilisimalluinnarpara ua-
gut aaqqiinnerput Nunat
Inoqqaavinit naa lagaaflln-
nillu allanit atorsinnaasutu-
atut assiliinnarneqarsin-
nanngitsoq. Tamatumanili
naammassisat ilorraap tun-
gaanut sammisut uppemar-
sarsinnaassagunarpaat Nu-
nat Inoqqaavisa nammin-
neq aqulemerisa inuiaqati-
giit naalagaafllisa suujun-
naarsinneqarsinnaanerisa
akerlerluinnaannik kingu-
neqarneri.
Aammattaaq iliuutsit
ilorraap tungaanut sammis-
ut ilaatigut tikkuarusutak-
ka tassaapput Canadami
Nunavut-mik pilersitsiso-
qarnera aammalu Nunani
Avannarlerni Sametinginik
pilersitsisoqarnera.
Amerikami Kujallermi
naalagaafflnni arlalinni Au-
straliamilu nunagisanut pi-
sinnaatitaafllit isumaqati-
ginninniutigineqarneri aq-
qutigalugit assipaluinik pi-
soqartareerpoq aammalu
Nunarsuarmi ilorraap tun-
gaanut sammisumik ineri-
artomeq ilutigalugu qeqer-
tani qallunaat Cook-ip Qe-
qertaanik taasagaanni New
Zealand peqatigalugu angu-
saqartoqarluarsimalluni.
Tamakku tamarmik naa-
lagaafliit attavigisat Nunal-
lu Inoqqaavisa akornanni
aaqqissuussinernik ilorraap
tungaanut sammisunik,
naapertuilluartunik inger-
laavartussanillu pilersitsi-
soqarsinnaaneranut - man-
na tikillugu naalagaaflinni
innuttaasunut nukillaaru-
taanngitsumik - uppernar-
saataapput.
Taamaattorli uagut - Nu-
nat Inoqqaavisa - pisinnaa-
titaaffiit pin ngitsoorneqar-
sinnaanngivissut pigileree-
raluaraanngatsigiUuunniit
aammalu inuiattut nammi-
neq aqussalluta nutaanik
periarfis sinneqareeralua-
raangattaluunniit ajornar-
torsiutinik naapitassa- qar-
tuartarpugut.
Inuiattut allatorluinnaq
uaguttaaq soqutigisaraar-
put nunat tamalaat akor-
nanni aningaasarsiornermi
peqataa vinnits igut nunat-
sinni aningaasarsiomikkut
ilorraap tungaanut ingerla-
lernissarput.
Paasisitsiniaanemut
inuiattut allaassuteqarne-
rinnavinnik tunngaveqarlu-
ni uagut pinngortitap piler-
sitaanik atuinitsinnut ajo-
qusiiniarluni ingerlanne-
qartartunut Nunarsuarmi
inuttaaqatitsinnit illersor-
neqarnissarput pisariaqar-
tipparput.
Tassami aningaasarsior-
nikkut Nunarsuarmi ta-
marmi periarfissatta ineri-
artortinneqarnissaannut il-
lersomeqarnissaannullu
Nunarsuarmi innuttaaqa-
titsinnit ikiorsemeqarnis-
sarput tapersersomeqarnis-
sarpullu tamakkiisumik pi-
sariaqartippavut.
Tamatumani suliassaq
annertoqaaq - ajoraluartu-
mik ILO-p isumaqa- tigiis-
sutaatigut 169-ikkuinnaq
imaluunniit Naalagaafliit
Peqatigiit nalunaaruteqar-
nissaannaatigut aaqqiifllgi-
neqarsinnaanngitsoq.
Tassami inuttut tunnga-
viusumik aammalu ineriar-
toqqinnissatsinnut pisin-
naatitaaflivut pigiinnaru-
mallugit Naalagaafliit Peqa-
tigiit Nunat Inoqqaavi pillu-
git sullissinerminnik aala-
jangiusimanninnissaat an-
nertusiinissaallu atorflssa-
qartilluinnarpavut.
O
Siulittaasoq
Naalagaafliit Peqatigiit
Nunat Inoqqaavinut ukiori-
titaat qiteqqupparput. Naa-
lagaaffiit Peqatigiit ataatsi-
meersuartuisa ukioritita-
mik tamatuminnga pilersit-
sinerat nuannaarutigeqaar-
put aammalu tamanna an-
gujumallugu suleqatigiissi-
tap sullissilluarsimanera ili-
simavarput.
Kisiannili ukiorititaq tas-
saaginnalertariaqanngUaq
uaguttaaq Nunarsuarmi
maani innuttaaqataanerput
takutinniaannarlugu kul-
tureqassutsitsinnik pin-
gaartitsiviulluni nittarsaa-
sineq. Tamannali ukiuni
makkunani Naalagaaffiit
Peqatigiit qiteralugit inger-
latseriaaseqalerniarnermut
ikaarsaariarflnni Nunar-
suup nutaamik aaqqissuus-
sivigisaanerani kipisuitsu-
mik inissinneqamissatsin-
nik tikkuussisariaqarpoq.
Ukiorititarli piviusumik
pissarsiaqaataassappat Nu-
nat Inoqqaavi pillugit ilor-
raap tungaanut sullissiner-
nik - suleqatigiissitap matu-
ma aallartitaanik - ingerlat-
seqqittussanik Naalagaaffiit
Peqatigiit ataavartumik su-
leqatigiiffUiortariaqarput.
Tikkuarusuppara Nunat
Inoqqaavisa namminerlu
aqunnerup pissusiinik Naa-
lagaafliit Peqatigiit immik-
kut ilisimasalittaat Kalaallit
Nunaanni 1991-imi ataatsi-
miimmata.
Ataatsimiinnermi tama-
tumani inuiaat ataatsit
aammalu Nunarsuarmi in-
nuttaaqatigiit suleqatigiil-
lutik Nunat Inoqqaavi pillu-
git tunngaviusumik isum-
merneri ineriartortinneqar-
put - taaguuserneqarlutillu
Nuummi Inerniliinerit Aa-
lajangersakkallu. Ilisimava-
ra suleqatigiissitap nalunaa-
rutissiornermini inernilii-
nerit taakku isumaliutissar-
siorflgalugit atorai. Isuma-
qarpunga suleqatigiissitap
siunissami qanoq inissisi-
manissaa oqaluuserineqa-
lerpat Nuummi inerniliine-
rit isumaliutissarsiorfigalu-
git atorluarneqarsinnaasut.
Qularutiginngilluinnar-
para maleruagassat tamak-
ku Naalagaaffiit Peqatigiit
nutaamik suleqatigiiffeqa-
lernissaat pillugu suliniute-
qamerni Nunat Inoqqaavi-
sa nunat tamalaat akornan-
ni pisariaqartitaannik suli-
niuteqarnerni inerititaqar-
luartumik tunngaviulersin-
naasut.
O
Siulittaasoq
Aallaqqaasiullugit tikku-
arpakka Nunarsuarmioqati-
giit akornanni ilorraap tun-
gaanut sammisunik aam-
malu s in gunningan artunik
ineriartortoqalersarnera ul-
lumikkut isiginnittuuffigi-
savut.
Naggataatigut erseqqis-
sassavara uagut - Nunat
Inoqqaavi - kis saatigisa-
qannginnatta nutaanik pit-
saanngitsunillu - taamaal-
laat inuiaassutsimik tunn-
gavilersukkanik - aaqqis-
suussisoqarnissaanik.
Kissaatigaarput ilorraap
tungaanut sammisunik naa-
lagaafliit iluini nutaanik in-
gerlatseriaaseqarnikkut
nammineq aqunnissamut
aaqqissuussinerit aammalu
pitsaanngitsunik inuiaat
ataasiakkaat ingasattumik
imminnut pingaartinnerisa
kingunerisartagaat tamaasa
ilinniarflgissallutigit.
Tamanna anguniarlugu
Naalagaaffinnit Peqatigiin-
nit ikiorserneqarnissarput
kissaatigaarput - taamaa-
liornikkut uagut - Nunat
Inoqqaavi - naalagaaffinnik
attavigisatsinnik eqqissisi-
masumik suleqateqarnitsi-
gut Nunarsuarmiut sinneri-
nut tamakkiisumik takutis-
sinnaalerniassagatsigu kul-
tureqarnikkut assigiinngis-
suterpassuusinnaasut inun-
nut tam anu t nuannaarutis-
saanerat aammalu tamanna
Nunarsuaq pisuujunerusoq
eqqissisimaffiunerusorlu pi-
lersinniarlugu akiuulluni
ingerlanerup ilagiinnaraa.
Qujanaq.