Atuagagdliutit - 25.04.1996, Síða 17

Nr. 32 • 1996
17
GRØNLANDSPOSTEN
Hvorfor taler de ikke grønlandsk?
Er det ikke en undersøgelse værd? Er sproget alt for svært for dem?
Eller gider de bare ikke?
Af UUoriannguaq Kristiansen
Det er da fornuftige spørgs-
mål at stille, - eller er det
ikke?
Her tænkes på danske
landsmænd m/k, der efter
eget valg har bosat sig herop-
pe. Jeg kender selv mange i
den gruppe. De har boet i
Grønland i en årrække - 5, 10,
15, 20, 25 år - eller mere. De
fleste af dem er endda grøn-
landsk-gifte, og alle har grøn-
landsktalende venner og
arbejdskammerater.
Indlægget er ikke skrevet i
frustration. Næh, det har en
hel anden baggrund, der - kort
sagt - er følgende:
Vi er landsmænd i Grøn-
land. Jeg - og sikkert mange,
mange andre grønlændere - er
glade for vore danske lands-
mænd. De gør til daglig - og
på anden måde - et godt og
nyttigt arbejde for samfundet.
Og de har - som sagt - selv
valgt at bo i og arbejde for
Grønland og det grønlandske
samfund.
Men hvorfor har de (tilsy-
neladende) ikke accepteret, at
det land, som de selv har gjort
Canadami sapaatit
akunnerini arfineq
pingasuni oqaatsinik
ilinniarneq
Namminersornerullutik Oqartussat inuusuttut qulit
Canadami Vancouver Community College-imi sapaatit
akunnerini arfineq pingasuni julimi augustimilu tulut-
tut ilinniariartortinneqarnissaannik maannakkut peri-
arfissiivoq. Vancouver Community College oqaatsinik
ilinniartitsinermik atuarfittut tusaamasaavoq, nunanit
allamiorpassuamit ornigarneqartartoq.
Ilinniariartortitsinissaq 1996-imi misiliutaavoq. Tassa-
nilu ilinniartut ilinniarnerminni ingerlaqqinnissamin-
nut aallartinnissaminnulluunniiit tuluttut ilinniartari-
aqarnerminnik pisariaqartitsinerminnik uppemarsaa-
sinnaasut salliutinneqassapput. Piumasaqaataavoq atu-
arfimminngaannit suliffigisannilluunniit tuluttut ilin-
nariartornissamut pisariaqartitsinermut uppemarsaat
ilanngutissagit.
Piumasarineqarpoq minnerpaamik 18-inik ukioqarnis-
sat, kiisalu tuluttut ima piginnaasaqareertariaqarputit
angalaninni Canadamilu atuarnerpit aallartinnerani
nammineersinnaassallutit. Meeqqat nassarneqarsin-
naanngillat. Canadamiinnermi ilinniarnermi aningaa-
sarsiat tunngavigalugit tapiineqartassaaq, nerisaqameq
ilaqutariinnilu najugaqamissat angalanerillu akilerne-
qariissapput. Kiisalu sapaatit akunneranut 400 kr.-nik
kaasarfimmioqartinneqassaatit.
Atuarfinni ilinniarnermut siunnersortit sulisitsisullu-
unniit assigisaaluunniit periarfissatit pillugit oqaloqa-
tigissavat. Qinnuteqarfissami pisariaqartitsinermut
tunngavilersuinissaq inissaqarpoq. Eqqaamassavat
aamma kuisinnermut imaluunniit aqqinut allagartaq
soraarummeemermullu allagartat minnerpaamik qin-
nuteqaammut ilanngunneqassammata.
Paasissutissat naammanngippata K1IP ilinniarfinnut
sulisitsisunnulluunniit sukumiinerusumik paasissutis-
sarsiniarsinnaatitaavoq. llinniariartomissamut tigune-
qartut junip aallartinnerani 1996 nalunaarfigineqaru-
maarput.
Ilinniareernerup kingoma misigisavit allaaserineqar-
nissaat piumasaqaataavoq, taamaalilluni misilittakkat
inuusuttunut allanut iluaqutaaniassammata. Misilittak-
kat siunissami oqaatsinik ilinniartitsinerit neqerooruti-
gineqartamissaannut aallajangiinissamut atomeqaru-
maarput.
Qinnuteqaatit suliffissarsiuussisarfimmut kingusinner-
paamik 14. maj 1996 tunniutereersimassavat. Ilinniar-
nissamut qinnuteqaat immikkoortoq tapiiffigineqamis-
samullu qinnuteqaat kommunimi ilinniartitaanermut
siunnersortimut piniameqarsinnaavoq.
Annertunerusumik paasissutissat Kultureqarnermut,
Ilinniartitaanermut Ilageeqamermullu Pisortaqarfim-
mut piniameqarsinnaapput uku attaveqarfiginerisigut:
Kontorchef Lise Lennert Olsen aamma konsulent Lars
Wind oqarasuaat 2 30 00.
til deres hjemland, har eget
sprog, nemlig grønlandsk?
Jeg har efterhånden fået det
indtryk, at vore danske lands-
mænd i Grønland ikke en
gang respekterer det. Ellers
har de jo gjort umage for at
lære sproget.
Det hjemmestyrede Grøn-
land har vedtaget en lov, der
siger, at landet er dobbelts-
proget (grønlandsk og dansk).
En meget venlig beslutning.
Så venlig, at den måske er
blevet til en sovepude for
vore danske landsmænd?! En
undskyldning, der gør, at de
»mister« interesse for at lære
at tale og skrive grønlandsk,
der ifølge loven er »det vig-
tigste sprog i landet...
- Grønlændere lærer jo
dansk. Så hvorfor skal vi lære
grønlandsk! De kan tale med
os på dansk! Sådan siger nog-
le, ja. Det har jeg selv hørt
adskillige gange.
Der er dog undtagelser. Det
skal også siges i retfærdighe-
dens navn.
Der er danske landsmænd
m/k, der - i respekt for deres
nye hjemland og deres grøn-
landske landsmænd - har lært
sig grønlandsk. Dem tager jeg
hatten af for.
Grønlandsk er et svært
sprog. Det anfægter jeg ikke,
men det kan læres som så
mange sprog i verden.
Namminersornerullutik Oqartussat
Missingersuusiornermut
pilersaarusiornermullu pisortamik
Aningaasaqarnermut Pisortaqarfimmut
pissarsiorput
Aningaasaqarnermut Pisortaqarfimmi missi-
ngersuusiornermut pilersaarusiornermullu pi-
sortatut atorfik piaartumik inuttarssarsiuun-
neqarpoq, maannakkut pisortarisarput atorfit-
taarmat qaffariarfigisaminik.
Missingersuusiornermut pilersaarusiorner-
mullu pisortaq Aningaasaqarnikkut pilersaaru-
siornermut immikkoortortamut pisortaavoq,
taanna ullumikkut 18-inik sulisoqarpoq, taak-
kunannga 15-it ilinniagartuujullutik. Missinger-
suusiornermut pilersaarusiornermullu pisortaq
aamma Aningaasaqarnermi pisortamut tuller-
sortaavoq.
Aningaasaqarnikkut pilersaarusiornermut
immikkoortortaqarfiup pingaarnertut sulias-
saasa ilagaat aningaasanut inatsisit piareersar-
neqarnissaat aamma sanaartornermi pilersaa-
rusiornerup ataqatigiissaarneqarnissaa.
Aningaasaqarnikkut pilersaarusiornermut im-
mikkoortortaqarfik Namminersornerullutik O-
qartussani qitiusumik aningaasatigut ingerlat-
sivittut malunnaatilimmik ataqatigiissaarisutut
inissisimavoq naalakkersuisoqarfiit ataasiak-
kaat pilersaarusiornerinut, missingersuusiorne-
rinut, atuinerinut aamma missingersuutitigut
nakkutilliinermut atatillugu. Tassunga atatillugu
anguniagaraarput immikkoortortaqarfiup suli-
neri ineriartortissallugit Namminersornerullutik
Oqartusani allaffissornikkut immikkoortunut
siunnersortinngortillugu.
Taamaattumik pisortassarsiorpugut silatu-
saarluni siulersuisinnaanermik piginnaaneqar-
tumik, siusinnerusukkut atorfeqartarnermini pi-
ginnaanerminik uppernarluartumik angunia-
gaqarpasissumillu ingerlatamik siulersuisin-
naanermut piginnaanerminik takutitsinikuusu-
mik. Naapertuuttumik ilinniagartuutut ilinniarsi-
masuussaatit, aamma pisortat suliffeqarfiu-
taanni anguniakkanik sinaakkutatigullu aqutsi-
sinnaanerup ingerlanneqarsinnaanerinut misi-
littagaqarnissaq pitsaaqutaassaaq.
Atorfik tjenestemanditut atorfiuvoq akissaate-
qarfik 37-imut nalinginnaasumik tapisiartalerlu-
gu inissinneqarsimalluni, maannakkut ukiumut
300.626,88 kr.-inik aningaasartaqarluni, immik-
kullu ittumik ukiumut tapisiaqartinneqarluni
maannakkut ukiumut tunngaviusumik 69.048,84
kr.-inik aningaasartalinnik. Atorfimmuttaaq ilaa-
tinneqarput suli immikkut ittumik tapisiat ukiu-
mut tunngaviusumik 80.137,76 kr.-inik aningaa-
sartalinnik.
Akissaasersugaanermi atorfeqartitaanermi-
lu atugassarititat, taakkununnga ilaapput akili-
unneqarluni sulinngiffeqartarneq aamma pequ-
tit nuunneqartarnerat, tamakkulu pisortaallutik
sulisitsisut aamma pineqartup isumaqatigiinni-
ussisinnaatitaalluni kattuffianit isumaqatigiissut
atortuusoq naapertorlugu iluarsineqarsimasut.
Inissaqartitsisoqarsinnaavoq, nalinginnaasu-
mik malittarisassat naapertorlugit akilerneqar-
tartussamik.
Immikkoortortaqarfimmi maannakkorpiaq suli-
arineqarpoq nutaamik missingersuusioriaatsip
atortuulersinneqarnissaa Namminersornerullu-
tik Oqartussat anguniagaqarnermik sinaakku-
tatigullu aqutsinermut ikaarsaariarneranni. Ta-
matumunnga peqatigitillugu immikkoortorta-
qarfik aaqqissuuteqqinneqalersimavoq naat-
sorsuutigineqarporlu immikkoortortaqarfinnut
missingersuusiornermut, ineqarnermut aamma
teknikkikkut aningaasaqarniarnikkullu immik-
koortortamut agguataarneqassasoq.
Taamaasilluni pilersaarusiornermi immikkoor-
tortaq allanngortiteriffigineqaleruttorpoq, ta-
mannalu missingersuusiornermut pilersaarusi-
ornermullu pisortap suliassaraa ingerlateqqis-
sallugu.
Sukumiinerusumik paasissutissanik piniarto-
qarsinnaavoq aningaasaqarnermi pisortamut
Peter Beck-imut saaffiginninnikkut, oqarasuaat
(00299) 2 30 00 lokal 4827.
Ilinniagaqarsimanermik siusinnerusukkullu a-
torfeqarsimanermik paasissutissanik ilallugu
qinnuteqaat nassiunneqassaaq uunga:
Namminersornerullutik Oqartussat
Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik
Box 1037, 3900 Nuuk
Telefax nr. (00299) 2 46 14
kingusinnerpaamik 20. maj 1996 Pisortaqar-
fimmeereersimassalluni.
Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik marlunnik immikkoortortaqarpoq: Qitiusumik naatsorsuuserisoqar-
fik (DCR) aamma Aningaasaqarnermi Pilersaarusiornermut immikkoortortaqarfik (ØP). Aamma Naat-
sorsueqqissaartarfik (GS) Pisortaqarfiiup oqartussaafiata ataaniippoq. Aningaasaqarnermi Pilersaaru-
siornermut immikkoortortaqarfiup ilaatigut isumagisarai akuersissutitigut inatsisit piareersarneqarne-
rat, inuiaqatigiinni aningaasaqarniarnikkut misissueqqissaarnerit, aningaasat erniallu nikerarnerisigut
nalilersuinerit, aningaasanik aqutsineq, Namminersornerullutik Oqartussat kommuninut aningaasaqar-
nikkut pissuseqarnerat, Kalaallit Nunaanni kommunit Kattuffiannit missingersuusiornikkut suleqatigiin-
neq, sanaartugassatigut pilersaarusiornerup ataqatigiissaarneqarnera, illuutitigut pilersaarusiornermut
tunngatillugu oqartussaasutut suliassat kiisalu ineqarnermut tunngasutigut pisortaqarfittut suliassat.