Atuagagdliutit - 28.07.1998, Blaðsíða 14

14 • TIRSDAG 28. JULI 1998
ATUAGAGDLIUTIT
Illit isummat / Din mening
Suliassinneqameq?
Sapiiserniarpunga. Nammi-
neemangali. Immaqali politi-
kerissamaatitut imaluunniit
namminersomerullutik oqar-
tussani kultureqamerup atu-
arfeqarnerullu iluanni suli-
nermi qullariartortussatut.
Tamannali soqutaanngilaq.
Inuuinnarsinnaassaangami!
Tamatumani eqqarsaati-
gaara qulequtaq innersuussu-
tigalugu tamit pissusaannik
ilisimasallup, fil.dr. aamma
lic.pæd. Ole Varming-ip
AG-mi nr. 50-imi 2. juli
saqqummersumi allaaseri-
saa, ajuusaanartumik nuna-
qarfinnut kingusissumik ti-
kittoq.
Isumaqarfigaara tamanna
suliassiissutigineqarsimasoq,
isumaqarama tamanna at-
tuumassuteqartoq naalakker-
suisut siulittaasuata Jonathan
Motzfeldt-ip Sermitsiap nor-
muani 20-mi apersorneqar-
neranut qulequtaqartumut
»Meeqqat atuarfiat isumagis-
savarput«, ilaatigut oqarsi-
masutut issuarneqarmat, qal-
lunaaq atuarfeqarnerup tu-
ngaatigut ilisimasaqaluartoq
illersuisimammat uanga o-
qaatiginiakkannik, tassalu i-
nuiaqatigii atuarfiannik. Taa-
maattumik naatsorsuutigaara
illit atuarfeqarfeqarnerup tu-
ngaatigut ilisimasaqarluartoq
Juuntaap »isumalioqatigiissi-
taanut« ilaasortanngussasu-
tit, nalunaarutigineqartutut
pilersinneqartussaq ilaatigut
»apeqqutini ajomakusoortu-
ni« ikiuuttussatut, nammineq
atorfilittai tamakkuninnga
suliaqarnissamut sapiukku-
narmata, uagullu inuinnaat
taama annertutigisumik a-
nguniagaqamerani malinnaa-
sinnaannginnatta. Angut taa-
matut isumaqarpoq ukiuni
kingullemi 30-ni nunatta ine-
riartortinneqarnerani malun-
naateqarluarsimasoq - aam-
mattaaq inuit poqersut akor-
nanni.
Atuarfeqamermik ilisima-
saqarluartungaa, kakkalluin-
narpugit. Nalugaluarpara ki-
naanersutit - imaluunniit qa-
noq inissisimanersutit. Ilima-
tsappungali ittannertut politi-
keriusuusaartartutit - soorlu
uanga - qeqqata talerpia’tu-
ngaani inissisimasoq (social-
demokratitut, CD-tut ima-
luunniit De Radikale-tut).
Taamatullu inissisimaffigi-
sannit silarsuaq isiginnaar-
pat. Piaaralutillu oqaaseq
»inuppalaameq« atorsiman-
ngilat, tassa uanga aallaavi-
gisara. Ilinniagaqarsimane-
rimmi tunuliaqutaralugu ili-
simassavat perorsaanermi o-
qalunnermi iliuuseqamermi-
lu inuppalaameq pineqartar-
mat. Perorsaaneq inuppalaar-
nermik aallaaveqarmat.
Inuppalaartuunngikkaanni
inuppalaartuunerlu eqqarsaa-
tiginngikkaanni perorsaaner-
mik oqalunneq perorsaaner-
mik ilaarsipalaarneruinnas-
saaq, oqaaserineqartut tun-
ngaveqassallutik oqaariaatsi-
nik eqqarsaatigilluakkanik
(politikimut tunngasunik) as-
sigiittunik qulequtsiininni a-
torsimasannut. Taamatullu
qulequtsiineq erseqqilluin-
nartoq assingunerulluni pis-
susiviusunut ungasissorujus-
suartut oqarluartaamiarnertut
nassaarineqarsimasoq nunat-
sinni atuarfeqarfiup ajalu-
soorluinnarnerata nalaani,
neriuutaarulluinnamerup na-
laani iliuuseqarnerit atorne-
qarfianni, tamatumani upper-
nartumik saqqummersikku-
mallugu illua’tungaatigut
naalakkersuisut illua’tungaa-
tigullu ilinniartitsisut peqati-
giiffiata akerleriissutigilersi-
masaat namminneq pilersis-
simasaat. Isumaga malillugu
akerleriinneq nammineq pi-
suussutigisaq (namminersor-
nerullutik oqartussanit) pis-
saanermillu takutitsiniarneq
pisariaqanngitsoq, tamatu-
mani anguniarlugu naalak-
kersuisut siulittaasuata poli-
tikikkut inissisimanerata, ul-
luni qanoq iliuuseqarsinnaa-
nerminik takutitsiniarfigisaa-
ni - suna tamatumani pilluu-
tigalugu, atuarfeqamermik
ilisimasaqarluartungaa? Aap,
meeqqat atuarfiat, taamalu
meeqqat.
Tassami meeqqat atuarfe-
qameranni periaaseq - aam-
ma Danmark-imi - tunngave-
qarmat inuinnaat naalakker-
sueqataanerannik, oqaaseq
»inuit« tassaammat inuinnaat
naalakkersueqataanerat. Atu-
arfeqamemllu tungaatigut i-
nuit atuarfimmi aalajangii-
suusarput. Periaaserlu ta-
manna tunngavigalugu ukiu-
ni kingullemi atuarfinni siu-
lersuisut pilersinneqarsimap-
put. Meeqqat atuarfianni i-
nuppalaameq nukittorsami-
arlugu, qinikkalli qanoq ili-
orpat. Neriuutaamttutut iliu-
useqarput. Neriuutaarunner-
tik pissutigalugu pilersinnia-
lerpaat inuiaqatigiit atuarfiat,
tamatumani tunngavigalugu
inuppalaamerup peersinne-
qarnissaa. Maannakkut anga-
joqqaat sinniisaat (atuarfinni
siulersuisunut ilaasortat)
nakkutilliisuulissapput, qa-
noq sunniuteqarsinnaatigine-
rat tunngaveqassammat qa-
noq iliuuseqamemik tunnga-
vissaqanngitsunik - amerla-
nertigut tunngaveqartunik
tusatsiakkanik isumaliutiin-
nartakkanillu - pisullu ajorlu-
innartumik ingerlalissappata
atuarfiit siulersuisoqameran-
nik isumammik aseruisussat.
Immaqalu tamanna tunnga-
vigalugu naalakkersuisut siu-
littaasuata siulittuutigaa
»ilinniartitsisorpassuit meeq-
qat atuarfiannit qimarratiler-
nissaat«.
Paasisariaqalerparput nu-
nami maani najugaqartut qa-
ngali paasereersimammassuk
ineriartomermi inuit pinngit-
saalineqarsinnaanngitsut. I-
neriartomeq peqqinnartoq o-
qimaaqatigiissorlu inuit a-
kornanni aallartinneqartaria-
qarpoq - atuisuni - ulluinnar-
ni tamakkuninnga sammisa-
qartuni - taamalu aamma atu-
arfimmi. Taamaattumik Ka-
laallit Nunaanni ilinniartit-
sisoqatikka. Eqeertariaqaler-
pugut. Ukiut ingerlaneranni
allat aalajangiisittarsimava-
vut sulinitta qanoq sukkatigi-
nissaanik, qanoq ittuunissaa-
nik imaqarnissaanillu.
Sooranami pigisariaqarpa-
vut meeqqat atuarfiat pillugu
inatsiseqarneq, najoqqutas-
sat, atuartitsinissamut piler-
saarutit assigisaallu. Taak-
kuali saniatigut atukkavut
sulinerpullu pillugit nammi-
neerluta oqaasertaliisariaqar-
pugut. Atuarfeqarnerput pil-
lugu nammineerluta naliliini-
ameq aallartittariaqarparput,
nammineq atuarfeqarneq pil-
lugu kultureqarnerput, ajor-
nanngippat immikkut ilisi-
masalinnik nunanit allaneer-
sunik tikisitsilluta, ilitsersui-
sinnaasunik immitsinnullu
naliliisitsiniarsinnaasunik,
naliliiniamerlu tunngaviga-
lugu atuarfitsinnik qanoq i-
ngerlatsissanersugut sulia-
qarsinnaasunik. Allat ua-
guunngitsut taamatut sulia-
qarsinnaanngimmata. Ta-
matumani tunngavissaqan-
ngillat, tunngavissalinnik
saqqummiussisinnaanatik,
meeqqallu atuarfiat pillugu
allarluinnarnik eqqarsartaa-
seqarlutik. Pissutsit uagut na-
lunnginnatsigit.
Nunamilu maani pilersitta-
riaqarparput atuarfiit nam-
mineerlutik aalajangersaasa-
lemissaat, atuarfik pillugu i-
natsit qanoq ittuussanersoq.
Periaatsit anguaniakkallu qa-
noq ittuunissaat oqaasertaler-
suiffigisariaqarparput. Ta-
manna pisinnaavoq atuartit-
seriaatsit assigiinngitsut mi-
silerarnerisa atulersinnerati-
gut. Siullertut eqqarsaatigaa-
ra atulersinneqarsinnaammat
ilinniartitsisoqatigiit atuartit-
sissutit qanorlu sivisutigisu-
mik ilinniartitsisuusimaneq
ataatsimut ilinniartitsisame-
risigut. Atuartitsisamermi pi-
lersaarutit aallartinnerisigut
takutitsisinnaasut atuarfinni
assigiinngitsunik ilisimasallit
(a aamma u) immikkoortin-
neqanngitsullu (assigiimmik
ilinniartitsinerit) atuarfimmi
ataatsimi ingerlanneqarsin-
naanerat. Assigiimmik ilisi-
masalinnik atuartitsineq pit-
saatigisinnaavoq assigiin-
ngitsunik ilisimasalinnut atu-
artitsinertulli, tamatumani
meeqqat eqqortuliornerun-
ngitsumik immikkoortinne-
qartarmata, inuiaqatigiinni
immikkoortitsiffiusuni, atu-
akkanik ilisimasaqameq atu-
akkanillu ilisimaqannginneq
aalajangiisuusarmata meeq-
qap peroriartornerani - aam-
ma inersimasutut inuunerani.
Pissutsimmi pineqartut im-
minnut ataqatigiipput - inuup
meeraanera inersimasuune-
ralu.
Maannakkut utaqqiunnaar-
tariaqarparput allat soorlu
politikerit atuarfiup ineriar-
tortinnissaanut suliniuteqar-
nerat. Nammineerluta sulini-
uteqartariaqarpugut nammi-
nerlu atuarfitta ineriartortin-
neqamera aallartillugu. Allat
taamatut isumaginnissin-
naanngimmata. Uatsitut su-
liamik ilisimasaqartigin-
ngimmata. Uagummi ilinni-
artitsisut atuarfimmi qitiusu-
mik inissisimavugut. Taman-
na pili inuinnaat naalakker-
sueqataanerat tunngavigalu-
gu, qajassuussisumik eqqar-
sarluarlunilu. Oqallinneq an-
nikitsumik aallartilli. Taava-
lu oqallinneq siammartinne-
qarli. Atuarfimmi pisortap
iliuuseqamissaa utaqqinagu.
Utaqqinneqarani atuarfimmi
pisortaq suleqatiminut allatut
ajomartumik illersuiniartutut
pissuseqarluni kisermaassi-
niartoq ataaneerpaatullu iliu-
useqartoq. Ineriartomeq naq-
qanit aallartinneqarli. Sule-
Idræt i
Den 2. juli 1998 tog vore
unge og dygtige fodboldspil-
lere til Maniitsoq, for at spil-
le kvalifikationskampe. Det
er dem, der i løbet af deres
børnealdre blev Grønlands-
mestre, altså for to-tre år
siden. De glædede sig og var
optimistiske, for de ville op-
nå noget.
De var glædeligt at se dem
glade, da de skulle af sted,
også fordi det gjorde dem så
godt, når de skulle af sted
sammen, og opleve fælles-
skabet og være sammen om
en interesse. De lever jo også
i deres bedste alder uden be-
kymring.
Vi, der er forældre til
sportsinteresserede børn, gør
alt for at støtte og opmuntre
dem, også fordi sport er
sundt for de enkelte.
DOG ER DER ET
HJERTESUK: Næsten
hvert år, er der problemer
med manglende rejseplaner.
Det ender med, at de unge
tager ikke tager afsted, fordi
der ikke er plads i passager-
skibene, og ikke mindst fordi
de ikke har penge nok til rej-
sen. Jeg vil ikke gå ind på
trænersituationen, da jeg
ikke anser det som det vigtig-
ste her.
I løbet af meget kort tid,
kunne de unges rejse blive til
virkelighed, da den nye til-
kaldte træner fra Danmark,
Hans Frederik »Qanersu«
Olsen, og Sisimiut Tusaataat,
og ikke mindst den frivillige
del af den lokale befolkning
arbejdede hurtigt for at støtte
formålet, også selv om vilkå-
rene ikke blev optimale for
qatit suliniuteqarluartartut i-
lannikkut qalliuniartartut u-
taqqinagit. Illit nammineq
najugaqarfinni aallartigit.
Ilinniartitsisoqatitit oqaloqa-
tigikkit. Assersuutigalugu a-
tuaqatigiinnik atuartitseqati-
giittamersi aallamiutigisiuk,
tamannalu qanoq pissaner-
soq oqaasertalerlugu.
Perorsaaneq tamarmi inup-
palaartuuvoq, inuttut atuar-
titsineq ingerlanneqartarluni,
suliaqarneq, ilinniartitsi-
sooqatigiinneq ajunngitsu-
mik isiginninniartuuvoq atu-
artunut ilisimasakinnerusu-
nut, suleqatinut pingaartitsi-
suulluni, immaqa atuartitse-
riaatsissinnit allamik isuma-
qarsinnaalluni. Suliniuteqa-
ritsi oqaloqatigiillusilu.
Josef Komeliussen,
Eqalugaarsuit
de unge.
Men det var ikke uden be-
kymring, vi så dem tage af-
sted. De sejlede i tre mellem-
store både, en med overbyg-
ning og to uden. Der var 15-
17 unge og en voksen med.
Er Idrætsforbundet,
Fodboldforbundet og den
lokale forening mon
ansvarlige for den rejse-
form? Lad os undgå lignen-
de problemer i fremtiden!
Vore børn og unge bør
kunne rejse på en mere sik-
ker måde. Der bør sørges for
bedre indkvarterings- og
kostmuligheder i de steder,
de kommer til.
Derfor håber vi, at de
ansvarlige vil forstå proble-
met, og tilvejebringe løsnin-
ger, der kan bruges i fremti-
den.
Centralt bliver det bestemt,
hvor der skal holdes turne-
ringer, og der ved man, hvil-
ke kvalifikationskampe der
er afviklet før den og den tid
og hvem der skal med.
Der må mangle noget i for-
bindelse med udveksling in-
formationer og planlægnin-
ger, når disse forhold ikke er
kommet i orden endnu.
Man kan sikre sig pladser
til skibs- eller flytransporter
ved at bestille biletter på et
tidligere tidspunkt. Naturlig-
vis prøver man den billigste
løsning, men med hensyn til
idrætsudøvere bør der kunne
laves specielle aftaler.
Afen af forældrene til de
dygtige sportsfolk, Ane Sofie
Taavannguaq Fleicsher
Sisimiut
Tømrer/Snedkere
med kendskab beton-tømrer-snedkerarbejder søges,
til nybyggerier, akkordarbejder kan påregnes der
stilles krav til svendebrev stabilitet og ædruelighed.
Byggefirmaet O.P. Qaqortoq ApS
Box 279 • 3920 Qaqortoq
Tlf: 64 11 60 • Fax 64 13 80 • Mobil tlf. 57 37 16
Ulloriannguaq Kristiansen
»Asanerpaasap kiina-
ngua«-nik organistip Jo-
nathan Petersen inuusut-
tuarannguulluni taalliaa
erinalik taama naggasi-
gaasa ilagaat.
Ulloriannguaq nalimini
sulisimavoq inuunerup
inatsisaasa ilaat anersaak-
kut suliaqarfigalugu. Ma-
tumuuna tamakku eqqar-
tussanngilakka, taatsiar-
niarparali kalaaliusugut
ilisamaatitta pingaamer-
saat aamma Ullorianngu-
aq Kristiansen-ip asasai
»Kalaallisut Oqaatsivut«.
Kalaallisut oqaatsivut
ataannassappata uanga il-
lillu suleqataasariaqarpu-
gut. Isornartorsiuinerit
namminneq tusarsaajuas-
sapput. Upperisiguli
»isomartorsiuineq nam-
mineq akeqarmat«. Isor-
nartorsiuissagaanni il-
lua’tungeqartariaqarpoq.
Ulloriannguup taamaam-
maat nalunngisatsitut
Oqaatsit Allassimaffii na-
joqqutarilluarai nalun-
ngilara.
Nipi qassarissoq, ersa-
rissoq atuffarissorlu pee-
ruppoq. Qaqqarsuavulli
ataqqinartut isigiuartillu-
git aamma kalaallisut o-
qaatsigut erligigutsigit
atajuassapput.
Paulus Simonsen
Grønland
Et problem i børnenes og de unges
kvalifikationskampe i Grønland