Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 28.07.1998, Blaðsíða 14

Atuagagdliutit - 28.07.1998, Blaðsíða 14
14 • TIRSDAG 28. JULI 1998 ATUAGAGDLIUTIT Illit isummat / Din mening Suliassinneqameq? Sapiiserniarpunga. Nammi- neemangali. Immaqali politi- kerissamaatitut imaluunniit namminersomerullutik oqar- tussani kultureqamerup atu- arfeqarnerullu iluanni suli- nermi qullariartortussatut. Tamannali soqutaanngilaq. Inuuinnarsinnaassaangami! Tamatumani eqqarsaati- gaara qulequtaq innersuussu- tigalugu tamit pissusaannik ilisimasallup, fil.dr. aamma lic.pæd. Ole Varming-ip AG-mi nr. 50-imi 2. juli saqqummersumi allaaseri- saa, ajuusaanartumik nuna- qarfinnut kingusissumik ti- kittoq. Isumaqarfigaara tamanna suliassiissutigineqarsimasoq, isumaqarama tamanna at- tuumassuteqartoq naalakker- suisut siulittaasuata Jonathan Motzfeldt-ip Sermitsiap nor- muani 20-mi apersorneqar- neranut qulequtaqartumut »Meeqqat atuarfiat isumagis- savarput«, ilaatigut oqarsi- masutut issuarneqarmat, qal- lunaaq atuarfeqarnerup tu- ngaatigut ilisimasaqaluartoq illersuisimammat uanga o- qaatiginiakkannik, tassalu i- nuiaqatigii atuarfiannik. Taa- maattumik naatsorsuutigaara illit atuarfeqarfeqarnerup tu- ngaatigut ilisimasaqarluartoq Juuntaap »isumalioqatigiissi- taanut« ilaasortanngussasu- tit, nalunaarutigineqartutut pilersinneqartussaq ilaatigut »apeqqutini ajomakusoortu- ni« ikiuuttussatut, nammineq atorfilittai tamakkuninnga suliaqarnissamut sapiukku- narmata, uagullu inuinnaat taama annertutigisumik a- nguniagaqamerani malinnaa- sinnaannginnatta. Angut taa- matut isumaqarpoq ukiuni kingullemi 30-ni nunatta ine- riartortinneqarnerani malun- naateqarluarsimasoq - aam- mattaaq inuit poqersut akor- nanni. Atuarfeqamermik ilisima- saqarluartungaa, kakkalluin- narpugit. Nalugaluarpara ki- naanersutit - imaluunniit qa- noq inissisimanersutit. Ilima- tsappungali ittannertut politi- keriusuusaartartutit - soorlu uanga - qeqqata talerpia’tu- ngaani inissisimasoq (social- demokratitut, CD-tut ima- luunniit De Radikale-tut). Taamatullu inissisimaffigi- sannit silarsuaq isiginnaar- pat. Piaaralutillu oqaaseq »inuppalaameq« atorsiman- ngilat, tassa uanga aallaavi- gisara. Ilinniagaqarsimane- rimmi tunuliaqutaralugu ili- simassavat perorsaanermi o- qalunnermi iliuuseqamermi- lu inuppalaameq pineqartar- mat. Perorsaaneq inuppalaar- nermik aallaaveqarmat. Inuppalaartuunngikkaanni inuppalaartuunerlu eqqarsaa- tiginngikkaanni perorsaaner- mik oqalunneq perorsaaner- mik ilaarsipalaarneruinnas- saaq, oqaaserineqartut tun- ngaveqassallutik oqaariaatsi- nik eqqarsaatigilluakkanik (politikimut tunngasunik) as- sigiittunik qulequtsiininni a- torsimasannut. Taamatullu qulequtsiineq erseqqilluin- nartoq assingunerulluni pis- susiviusunut ungasissorujus- suartut oqarluartaamiarnertut nassaarineqarsimasoq nunat- sinni atuarfeqarfiup ajalu- soorluinnarnerata nalaani, neriuutaarulluinnamerup na- laani iliuuseqarnerit atorne- qarfianni, tamatumani upper- nartumik saqqummersikku- mallugu illua’tungaatigut naalakkersuisut illua’tungaa- tigullu ilinniartitsisut peqati- giiffiata akerleriissutigilersi- masaat namminneq pilersis- simasaat. Isumaga malillugu akerleriinneq nammineq pi- suussutigisaq (namminersor- nerullutik oqartussanit) pis- saanermillu takutitsiniarneq pisariaqanngitsoq, tamatu- mani anguniarlugu naalak- kersuisut siulittaasuata poli- tikikkut inissisimanerata, ul- luni qanoq iliuuseqarsinnaa- nerminik takutitsiniarfigisaa- ni - suna tamatumani pilluu- tigalugu, atuarfeqamermik ilisimasaqarluartungaa? Aap, meeqqat atuarfiat, taamalu meeqqat. Tassami meeqqat atuarfe- qameranni periaaseq - aam- ma Danmark-imi - tunngave- qarmat inuinnaat naalakker- sueqataanerannik, oqaaseq »inuit« tassaammat inuinnaat naalakkersueqataanerat. Atu- arfeqamemllu tungaatigut i- nuit atuarfimmi aalajangii- suusarput. Periaaserlu ta- manna tunngavigalugu ukiu- ni kingullemi atuarfinni siu- lersuisut pilersinneqarsimap- put. Meeqqat atuarfianni i- nuppalaameq nukittorsami- arlugu, qinikkalli qanoq ili- orpat. Neriuutaamttutut iliu- useqarput. Neriuutaarunner- tik pissutigalugu pilersinnia- lerpaat inuiaqatigiit atuarfiat, tamatumani tunngavigalugu inuppalaamerup peersinne- qarnissaa. Maannakkut anga- joqqaat sinniisaat (atuarfinni siulersuisunut ilaasortat) nakkutilliisuulissapput, qa- noq sunniuteqarsinnaatigine- rat tunngaveqassammat qa- noq iliuuseqamemik tunnga- vissaqanngitsunik - amerla- nertigut tunngaveqartunik tusatsiakkanik isumaliutiin- nartakkanillu - pisullu ajorlu- innartumik ingerlalissappata atuarfiit siulersuisoqameran- nik isumammik aseruisussat. Immaqalu tamanna tunnga- vigalugu naalakkersuisut siu- littaasuata siulittuutigaa »ilinniartitsisorpassuit meeq- qat atuarfiannit qimarratiler- nissaat«. Paasisariaqalerparput nu- nami maani najugaqartut qa- ngali paasereersimammassuk ineriartomermi inuit pinngit- saalineqarsinnaanngitsut. I- neriartomeq peqqinnartoq o- qimaaqatigiissorlu inuit a- kornanni aallartinneqartaria- qarpoq - atuisuni - ulluinnar- ni tamakkuninnga sammisa- qartuni - taamalu aamma atu- arfimmi. Taamaattumik Ka- laallit Nunaanni ilinniartit- sisoqatikka. Eqeertariaqaler- pugut. Ukiut ingerlaneranni allat aalajangiisittarsimava- vut sulinitta qanoq sukkatigi- nissaanik, qanoq ittuunissaa- nik imaqarnissaanillu. Sooranami pigisariaqarpa- vut meeqqat atuarfiat pillugu inatsiseqarneq, najoqqutas- sat, atuartitsinissamut piler- saarutit assigisaallu. Taak- kuali saniatigut atukkavut sulinerpullu pillugit nammi- neerluta oqaasertaliisariaqar- pugut. Atuarfeqarnerput pil- lugu nammineerluta naliliini- ameq aallartittariaqarparput, nammineq atuarfeqarneq pil- lugu kultureqarnerput, ajor- nanngippat immikkut ilisi- masalinnik nunanit allaneer- sunik tikisitsilluta, ilitsersui- sinnaasunik immitsinnullu naliliisitsiniarsinnaasunik, naliliiniamerlu tunngaviga- lugu atuarfitsinnik qanoq i- ngerlatsissanersugut sulia- qarsinnaasunik. Allat ua- guunngitsut taamatut sulia- qarsinnaanngimmata. Ta- matumani tunngavissaqan- ngillat, tunngavissalinnik saqqummiussisinnaanatik, meeqqallu atuarfiat pillugu allarluinnarnik eqqarsartaa- seqarlutik. Pissutsit uagut na- lunnginnatsigit. Nunamilu maani pilersitta- riaqarparput atuarfiit nam- mineerlutik aalajangersaasa- lemissaat, atuarfik pillugu i- natsit qanoq ittuussanersoq. Periaatsit anguaniakkallu qa- noq ittuunissaat oqaasertaler- suiffigisariaqarparput. Ta- manna pisinnaavoq atuartit- seriaatsit assigiinngitsut mi- silerarnerisa atulersinnerati- gut. Siullertut eqqarsaatigaa- ra atulersinneqarsinnaammat ilinniartitsisoqatigiit atuartit- sissutit qanorlu sivisutigisu- mik ilinniartitsisuusimaneq ataatsimut ilinniartitsisame- risigut. Atuartitsisamermi pi- lersaarutit aallartinnerisigut takutitsisinnaasut atuarfinni assigiinngitsunik ilisimasallit (a aamma u) immikkoortin- neqanngitsullu (assigiimmik ilinniartitsinerit) atuarfimmi ataatsimi ingerlanneqarsin- naanerat. Assigiimmik ilisi- masalinnik atuartitsineq pit- saatigisinnaavoq assigiin- ngitsunik ilisimasalinnut atu- artitsinertulli, tamatumani meeqqat eqqortuliornerun- ngitsumik immikkoortinne- qartarmata, inuiaqatigiinni immikkoortitsiffiusuni, atu- akkanik ilisimasaqameq atu- akkanillu ilisimaqannginneq aalajangiisuusarmata meeq- qap peroriartornerani - aam- ma inersimasutut inuunerani. Pissutsimmi pineqartut im- minnut ataqatigiipput - inuup meeraanera inersimasuune- ralu. Maannakkut utaqqiunnaar- tariaqarparput allat soorlu politikerit atuarfiup ineriar- tortinnissaanut suliniuteqar- nerat. Nammineerluta sulini- uteqartariaqarpugut nammi- nerlu atuarfitta ineriartortin- neqamera aallartillugu. Allat taamatut isumaginnissin- naanngimmata. Uatsitut su- liamik ilisimasaqartigin- ngimmata. Uagummi ilinni- artitsisut atuarfimmi qitiusu- mik inissisimavugut. Taman- na pili inuinnaat naalakker- sueqataanerat tunngavigalu- gu, qajassuussisumik eqqar- sarluarlunilu. Oqallinneq an- nikitsumik aallartilli. Taava- lu oqallinneq siammartinne- qarli. Atuarfimmi pisortap iliuuseqamissaa utaqqinagu. Utaqqinneqarani atuarfimmi pisortaq suleqatiminut allatut ajomartumik illersuiniartutut pissuseqarluni kisermaassi- niartoq ataaneerpaatullu iliu- useqartoq. Ineriartomeq naq- qanit aallartinneqarli. Sule- Idræt i Den 2. juli 1998 tog vore unge og dygtige fodboldspil- lere til Maniitsoq, for at spil- le kvalifikationskampe. Det er dem, der i løbet af deres børnealdre blev Grønlands- mestre, altså for to-tre år siden. De glædede sig og var optimistiske, for de ville op- nå noget. De var glædeligt at se dem glade, da de skulle af sted, også fordi det gjorde dem så godt, når de skulle af sted sammen, og opleve fælles- skabet og være sammen om en interesse. De lever jo også i deres bedste alder uden be- kymring. Vi, der er forældre til sportsinteresserede børn, gør alt for at støtte og opmuntre dem, også fordi sport er sundt for de enkelte. DOG ER DER ET HJERTESUK: Næsten hvert år, er der problemer med manglende rejseplaner. Det ender med, at de unge tager ikke tager afsted, fordi der ikke er plads i passager- skibene, og ikke mindst fordi de ikke har penge nok til rej- sen. Jeg vil ikke gå ind på trænersituationen, da jeg ikke anser det som det vigtig- ste her. I løbet af meget kort tid, kunne de unges rejse blive til virkelighed, da den nye til- kaldte træner fra Danmark, Hans Frederik »Qanersu« Olsen, og Sisimiut Tusaataat, og ikke mindst den frivillige del af den lokale befolkning arbejdede hurtigt for at støtte formålet, også selv om vilkå- rene ikke blev optimale for qatit suliniuteqarluartartut i- lannikkut qalliuniartartut u- taqqinagit. Illit nammineq najugaqarfinni aallartigit. Ilinniartitsisoqatitit oqaloqa- tigikkit. Assersuutigalugu a- tuaqatigiinnik atuartitseqati- giittamersi aallamiutigisiuk, tamannalu qanoq pissaner- soq oqaasertalerlugu. Perorsaaneq tamarmi inup- palaartuuvoq, inuttut atuar- titsineq ingerlanneqartarluni, suliaqarneq, ilinniartitsi- sooqatigiinneq ajunngitsu- mik isiginninniartuuvoq atu- artunut ilisimasakinnerusu- nut, suleqatinut pingaartitsi- suulluni, immaqa atuartitse- riaatsissinnit allamik isuma- qarsinnaalluni. Suliniuteqa- ritsi oqaloqatigiillusilu. Josef Komeliussen, Eqalugaarsuit de unge. Men det var ikke uden be- kymring, vi så dem tage af- sted. De sejlede i tre mellem- store både, en med overbyg- ning og to uden. Der var 15- 17 unge og en voksen med. Er Idrætsforbundet, Fodboldforbundet og den lokale forening mon ansvarlige for den rejse- form? Lad os undgå lignen- de problemer i fremtiden! Vore børn og unge bør kunne rejse på en mere sik- ker måde. Der bør sørges for bedre indkvarterings- og kostmuligheder i de steder, de kommer til. Derfor håber vi, at de ansvarlige vil forstå proble- met, og tilvejebringe løsnin- ger, der kan bruges i fremti- den. Centralt bliver det bestemt, hvor der skal holdes turne- ringer, og der ved man, hvil- ke kvalifikationskampe der er afviklet før den og den tid og hvem der skal med. Der må mangle noget i for- bindelse med udveksling in- formationer og planlægnin- ger, når disse forhold ikke er kommet i orden endnu. Man kan sikre sig pladser til skibs- eller flytransporter ved at bestille biletter på et tidligere tidspunkt. Naturlig- vis prøver man den billigste løsning, men med hensyn til idrætsudøvere bør der kunne laves specielle aftaler. Afen af forældrene til de dygtige sportsfolk, Ane Sofie Taavannguaq Fleicsher Sisimiut Tømrer/Snedkere med kendskab beton-tømrer-snedkerarbejder søges, til nybyggerier, akkordarbejder kan påregnes der stilles krav til svendebrev stabilitet og ædruelighed. Byggefirmaet O.P. Qaqortoq ApS Box 279 • 3920 Qaqortoq Tlf: 64 11 60 • Fax 64 13 80 • Mobil tlf. 57 37 16 Ulloriannguaq Kristiansen »Asanerpaasap kiina- ngua«-nik organistip Jo- nathan Petersen inuusut- tuarannguulluni taalliaa erinalik taama naggasi- gaasa ilagaat. Ulloriannguaq nalimini sulisimavoq inuunerup inatsisaasa ilaat anersaak- kut suliaqarfigalugu. Ma- tumuuna tamakku eqqar- tussanngilakka, taatsiar- niarparali kalaaliusugut ilisamaatitta pingaamer- saat aamma Ullorianngu- aq Kristiansen-ip asasai »Kalaallisut Oqaatsivut«. Kalaallisut oqaatsivut ataannassappata uanga il- lillu suleqataasariaqarpu- gut. Isornartorsiuinerit namminneq tusarsaajuas- sapput. Upperisiguli »isomartorsiuineq nam- mineq akeqarmat«. Isor- nartorsiuissagaanni il- lua’tungeqartariaqarpoq. Ulloriannguup taamaam- maat nalunngisatsitut Oqaatsit Allassimaffii na- joqqutarilluarai nalun- ngilara. Nipi qassarissoq, ersa- rissoq atuffarissorlu pee- ruppoq. Qaqqarsuavulli ataqqinartut isigiuartillu- git aamma kalaallisut o- qaatsigut erligigutsigit atajuassapput. Paulus Simonsen Grønland Et problem i børnenes og de unges kvalifikationskampe i Grønland

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.