Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 01.01.1791, Blaðsíða 119

á 30IÖI1M.
119
|cilfufamli(jt fjclíör etm tíabliijt: gcfaj pau
plátð, f>»ar vatnit cr fcceöi ó^reint og uppf^Ut
ntcí> aötíUianliga í>ui óniöfomattbi £íuti, af
J? 4 fmerium
etin par, fcnt pann (talíbann e&rall&rei er Bor&*
a&r; þefir P»t í>ra. 'Hóiitg &ier í tnerfiliga pftr»
ftej, &»at »g nuDeeiIöliga fEte Fttnni, p»t fyantt
injalDi ecfi á peim fleDtiitt, &»ar &áfall er ttte&
fafna&i octDDr, og allra fíft af almenntngi 6or&»
aDr. íángt annat er at tala uitt ff'otu, pat ec
einn fá titatr, fem miog iUa meötii meb ntattni;
Jjó gctr cinainn |ágt ntrb fanni, nie af rtpnflu
fíjnt, at ftt fatfcn fie nein ficr&eiíiá orfof til I)oöDá»
rcifi , oa eg fccfi tttargann DoÖDáBeifann,
fem ittiog fialIDann eDr aöDreí peftr ffotu fntacf*
at, fífl etit pana f»o niieg (Dr opt at f)útt
f>afi getat peitn jitífDómS aflat, neina &ún »*ri
$in ficrfafta ólpfian, og nacfla og mefla orfeE
poöDéoeifi, D»at pó repnflunni cr gagnötrDf.
fþetta meina cg eiiuingið cinn góDann, »cl»crf»
aDann og ( í)óft ctinit Dáfaö áfamt oDrtiin tnaf.
2föt annat cr um &ann at tala pá fátafir auitt«
íngiar nepbaj til at DorDa ffann ómiéliga tilbú*
inn ittcfi niatar, og Drccfa óblanDat »atn til,
^oat ntergum &cfir ilia gefij, og gátulaufl er ein
mc&al orfafa pcirra, cr »allba bínurn bráDa Danba
fólfé (Sliótum og oíDar, uitt t)»ern at pcfiu finni
ecfi cr tími at tala.
j£>áfr aflaj ó»ÍDa af ri&unt pier »i& Dlor&rfanív
en á ©uörlanbi, f»o fcnt áSIfraneft, &cftr cg
ficb Ijann itiifinn; pó mun bágt at fanna, &atm
oöi par ebr annarflabar ficrligé bofuD--»crfiar,
f»iina, ráblcpfu, blinöni cDr brábé Dauba, fem
5Dr. Kónig pócfnaj at fegia; cg er og »i& um
»aeri bantt poílfft eitr, trtu bann ci leingi lanDar,