Ármann á Alþingi - 01.01.1832, Page 14

14
einnig nf fscim tnemium, fem f>egttar fjnn§ ^afa fióifíe
fjcrib tí( fiefé. fice «g cigi út(i|lnb foiiúngfíttð ti(«
gátig á nttttnnit ()átt betr, enn mcb fttf nb (eín pbt
útleggfng nf tifffipnn pcini, «r (jefit (ý|f tcbum fngs
nnbnrbcbffnp. Silffipnttin t)(jábnr focnn:
C t l f t’ t p a n
tim
íánbftnganefnba ffipan
i
55 n n m c r f u.
Vít Sriðn’í cnn ©jatti «f gttðs náð JDnns
mect'ttr fonúngc cg f. fro. gjcrtim oitnnligt: nb
oér ýcfimt álpftnb, nb ffipa rábleggjnnbt íanbfjtitga
nefnbir f oártt rffi 55anmctftt, eitt§ cg f oorttm
ýertagabcemtim @(eéoíf cg Jpolfetulanbi, ti( ftefé ab
ufr cg ocrir eptirfomenbr f ýáfcetinu, cetib getum
fcngib ()ina náfucemu|hi jþefffng á ctlii fsot er efía
ntá oelfnmnn ocrg fœra og trúfaffa g-étfg, ti! fjefS
ab binba fsau boitb enn innilignr, er famtengja fcns
óngfœttina og f6lfib,j og tit $»efð ab fhibta ti( ab gtœba
almentinnn fijábaraiiba, 3i( JefS ab unbirbúa flffa
fuKfomnon fieféarnr oorrar álpftunar, er famfonri
oorunt (anbgfoburtiga titgángi, fjofum ocr fptirfram
(átib tjfiroega Iþetfa má(, eit fjýtt pof fé enn eigi
foo (ángt f'omib, fem ft;vfti, ti( fefé ab fof nú