Ármann á Alþingi - 01.01.1832, Síða 24

24
tirn ti( f{n ab Foma, 09 ob bf>Jrrt ó itntibítjnjar f cirra
og ó ráb fcirra. íþdta ocrbr; 09 fabirimt glebt ftg
t;ftr f)»f, ab fjann nu peffir betr entt óbr itaubfpn*
jar barna fmna, ob fjamt oeit nú betr enn ábt
I)»ab bejt gegnir f fjoort ffipti, ^antt glebt ftg
tjfir f»of ab born fjanS, er ábr f fjarfœgb gáfu gœtc
öb ferböorju $»f er foburnum »arb á, og ooru fein
cg uifjafauS til framftxrtnba, (faitba nð f frfngttm
|)ann, ein§ og fterf’ir og fraingjarnir obffobarntenn f
joífu góbn. 23ornin fagna i;fir ftof, ab fabirinn f)efxr
»eitt Ipeim tcefifeeri tif ab fameina ffna fffé eg fáfat
Frapta meb I;an§, tif pef§ ab Binna ab fjeifl og vefs
farnait fjeimififiné, ab (;ann 11« fer mcb fiau einS
og minhtga menn og effi einS og 6»ita. f!þt)fi
foburnttm ráb fieirra eigi gób, pá miéoirba fjau pab
effi, fnjf Jþau trepffa í»of, ab fjanit fjafi oit á ab
oefja fab fem bejt er; miétofifl eittíjuort fprirtœfi,
ftá femtn fatt fjáffum fér ttm pab framar enn fob*
íirnum. Snnitigafta trúnabartrau|T: og feeríeifi tengir
febginin entt nánara faman; og gáitga patt fiannig
l)onb í f)onb, meb fn'obttm (ligum, gegn fiof tafmarfi,
fem fieint er fameginligt fjöorittrieggjitm. (fþctta ftbajfa
lýfir Sanbpfnganefnbanna ebíi.)
3 ©anmorftt fjefir fambanbib á mifíi fonúng*
anna og IfbfmS ttm fáitga tfma oerib fffft fem fab
er á mifíi gób§ fobttró og góbra banta, en einfans
Iiga má pab meb fattni fcgja um gribrif fonúng