Ármann á Alþingi - 01.01.1832, Page 42

42
maiinum, fjof 6otí>i ^afa jjcir íffit afffipti cib <2tj6m*
ina, cg Ufa cc fjagc fdrva 09 óflanb ({fara almúg*
anS. fj)etta er nú fagt meb tilliti til fnfS ab
3élanb fái 2anbfj{ngiénefnb fprir fig.
fþyfi f)cr enn, ^)nunbr minnl ab eg geri em*
bœttiSmcnnunum rángt ti(, cg fíú fmffir fprir fieírra
I;onb, pá ()efi eg enit fjá afbctun, ab eg fjefi eigi
fagt annab ()érum, enn citrir menn fjafa fagt { opin*
berum ritgjcrbum { Sbanmerfu { oetr *), 09 fjcfic
cngum embœttismanni par fcmib { I)iig ab ppffja
!þab. tSJtér er ({fa funnugt, ab noffrir embccttið*
meitn f)éc { (anbi, cg margir fem sona ab uerba
embœttiSmenn feinna meir, eru á m{nu má(i, cg fco
munu fíejlir oerba.
jðímtnöc. ®g í)e(b $ú fegir fatt, 2írmann!
<Sf ©anffir (>afa fagt (jab, fjá er fíab t»(|Tr fatt cg
rétt; en fab í;e(b eg f6, ab fáir bcenbr féu f fíanöi
ttl ab gera jfpnfamtig forfíag á nefnbarfjtngínu.i
Cþfóöéífc. 2Í! (jdburbtt fpab! aKtént geturbit
foo gábð tií offar, fjitt (;e(br fié! fegar eg cerb
#a(inn .. tií ... tií .. fiarna l;oab £ab f)eitic.. ♦ ti(
2írm«nn. Sí( fuKtrúa.
fpjíjðálfc. 3á! tíí futítrúa, pá fffng eg
ffraj uppá foí fprfta baginn, ab engar lanbfftilbic
*) ’oolffeiit: om bc söaitffc Proviiibfklfftcitbeca P«*
fcit og P«rb. 6. 30—34.