Ármann á Alþingi - 01.01.1832, Page 55

55
g tií pfirfíabugfjeita gefa Jj« neffra grunbi ft;rir
mfnu uppáftanbi.
S'ttrir pab ft;rfta »ií£ fongr, ab Jpeöebjfaben
Sfepfjaeff fftili oerba fem ffarjt, • eg fiöf er elltim
itálœgum tjfiröclbtim bobib ab búa far; af femtt
reftim 'miiit ^ráeiubftajlenbunum oerba ffipab ab
ftalba famfemtir fíuor f Dfepfjaeff.
Wprit Jiab amiab, mœtti brúfa nfirráttarl)tifib f
Sfepfjacff, tií ab I;alba famfomtirnar f.
Sprir fiab fribja, t;tbi ifiab miflti foffnabarfams
ara ef n$tt f;úá prbi bpggt, ab bpggja Jjab (;ér öib
$jará enn f 9fet)fjaoff.
Sprir $ab fjárba, t>rfci fab mifltt foftnabarfam*
ara fprir fulftrúana, ab lífa bftna enn { 3íet;fja»ff.
<£g er ganffe »if8 uppá, ab eiitböorr fœri cg bpgbi
Jíar tjert8f;ú§, jjegar cceti öifé ttm •nœrfnguita
af fulítrúunum.
St;rir pab fimta, anfé eg pab ft;rir mifib árfbs
anbi ab fem fíeflir fái Iéligf)«'t tií ab fjá famfcmttr
fPráöinbf{a|lanbanna, en petta cerbr (;öorgi einð eg
{ 3iet;fjai)íf um íefjatfmann, Jeí fiegar menmim öerbr
á mitti, |iá geta peir ffcti|T: uppí tjfirréttarfjúfifc cg
f;tuíkb á; en fáír munbu gera ffr fráf í;fngab ti! Jjeftí.
2írmanit. ÖJíargar reffembir ber jpú fram, en
fá cetla eg ab fear Iiggi ti( ifieirra allra. ^uab
ciböífr (;inni ft;r|lti, fá' et fjab aubfe'b, ab ftjárnin
fjefir bretjtt meiníngu fínni feinna, pc{ nú er fíeft*