Ármann á Alþingi - 01.01.1832, Side 58

58
öb Jieir ttilbtt taffl fétr ferb á ^enbc tií ob fjá #ab,
er margir of í)tiium f)dbrt nienmtm munbu gero,
fjá munbit Stujfanmenn cg ©unnanmenn gera fjab
fjeim mttn Ijelbr, fem peír œttu ffemri (eib.
íDnmtDt:, íþab cœri ofcetlan fprir ©tifts
omtmanninn og onttttr f)t3nftr»0Íi> ab fofa f tjalbi
fjérna a álífngi matgar ncctr, ftab mátttt ftá tif«
fhitba mér.
2írm«nn, @ffi ft;fir mér Jjab ofœtfan fprit
inníenba menn; en nú á tfmum eru ©tiftamta
menn oorit úngit metin á bejta albri, og miinbtt
l)t)rba (ftib unt fffft, jparfem fjcfttbámennirnir á
fyrri olbutn opt og tfbum »oru gamtir elbtjngar, og
fjocrjttm manni ftórœítabri, og (étu fá eigi fífft á
ftg bfta. Sffi teíja geftigir fjeröforfngjar fab eptir
fér, íitf lonbum, ab (íggja íángffunbitm famatt úti
f tjctbum, enba (áta foeifttr einar flffar úrteíur fét
ttm munn fara. (Bœnti eg fjefb og fiof ffbr af f)ér,
fem oét fiofum gert ráb fprir, ab f)úé oerbi bpggt
fjanba fufftröunum. £n fjab fent meff mcetir fram
meb fieféttm fíab er pab, ab (;ib ffbarfta atribib
fem eg ában tatbi ab fjfngfhtbrinn cetti ab f)afa,
á foo oeí fjeima ()já ()onum. £þét (mtjnbib t)br
fjann, toíib ttm fjantt cg ffobib í;ann mcb oirbfngu,
nteb (otnfngu og mcb g(ebi; fjantt oefur { t)bt enbtí
minnfngu ttm mannbómtigar atfjafnir forfebra t)bs
oarra 9ofgra, um fjeirra á(;t)ggju cg (agfcenffu cg