Ármann á Alþingi - 01.01.1832, Blaðsíða 60

60
itföcggt {jeitro aevbi thmbnir öib eitffyöort t{unbðvf;Hnb*
rabataf, ef foo pyfir betr fara.
fþíóDplfc. ®g fjetb ab fjöorugr fjcfái réttr
öcrbi obrum öeittv enn javbeigenbum, eba ftenbv fab
effi foo f tilffipaninni, Sarbeigenbrnir eru f)á mcftic
mennirnir.
2frm. €ffi ppfir mft fab ffffigt, pöf jarb*
eigcnbrnir eru fjöorfi ffeiri eba gagnligri fprir febui-*
fanbib , enn abtit mebatbœnbr. 2(f taufafé gjatba
tnenn ffatta cg cnnur ötgjotb til opinberra ftarfa, en
af fafteign getbft enginn ffattr, jjegar jarbciganbinn á
laufafé fprir ffatti. Sftmbin er pab eina fem gefbft
jafnt af fafteign og íaufafé/ enba gefbr fanbfeti bana
og effi eganbinn. @é eg fó engin rof tif, ab peír
fern eiga {iab fé/ er fcetir littum útgjoíbum tit opinberra
Jjarfa, ffptbu obfaft ftffan rétt, er fjinum öocri ftjrir*
nttmabr, et cettu pab fé er ftabi fprir otturn ötgjotb*
um tií atmemtfngS tþarfa, 3þö£ f eit fem framar
jobrttm eru ffptbir ab futíncegja opinberum iporftim,
öivbaft framar obrtim ab [>a\a rétt tit tafa pátt £
opinberum mátefnum. Sffa f)elb eg öb afíir em*
bcettiémcnn anbtigrar og öeralbtigrar fte'ttar, obtift
í;öorutöeggi réííinn, 3pö£ fþó margt mcefi á máti
jpöf, pá öirbift £6 fíeira ab rába tit fjef§, einb og
eg f;cfíc ábr áöif’íb; föf öif eg 03 öibbccta: ab fá
t)tbi nteiri einfng á mifíi embœttigmannanna og Sanb*
ffngfmb, fem méc öirbift t;frib naubft;ntig. fþab