Ármann á Alþingi - 01.01.1832, Síða 72

74
rugf/ $á et filí «on til ai) fjann rugtifl enn t>efnr,
cg ipegar feit íugíubu fara ft'ban aí> fenna cg fcmja
txefur, fó et effi non á gói>u.
fþfáöálfr. 9íft tffar me't »ib fig, Sírmmm
minn! gjorbu fwb fem eg bab fíig um, eg ffat efna
toforb mitt og launa fiéc oeí.
2írm«mt. (Sffi gét eg fomib f»»f til feibat
$6tt eg oilbi, ab f)cett oerbi ab fenna fálfi nb lefa;
^uorfi má eg brepta íogum vjffar né rába fíof,
íjsjornig nibrfctum er tilfjagab t Slóamtm. S'n
gœti eg gjort t;ffnt txenbum auboelbara, emt oerib
f)efir, ab fjlpbnajt fseirti íagagrein, fent býbur, ab
alíir féu Icefír, Jœfti|T: eg mifilf mabur. 2i(gángt
fef§ fagabob§ et og foo gábt, ab rerbt txeri ab
fjlýbnaff boborbinu, og effi fé eg f)tmb t;ffar olb á
ab f;afa féc tií ágcetiá, f famanburbi »ib fjinar, ef
Jib œtlib ab fíeppa eina, fcm (;un gceti, ef ocf
txtri mebfarib, talib fér ti( gplbið. fþó bcefur féu
fffa miéjafnar, fjá eru pctr tif, fcm oerbt er ab lefa,
Jitt í»<ec gepnta f)oft fanninbi; eit fé enginn, tceð
oerbur effért íib ab báfum. ®n fab ffilft mét
mifib t)el, ab effi fc til gagnð ab fentta fiálfoitum
lejfur, einð og ncerri má get«, ab fab oerf fé effi
aubunnib; og oceri £ab fatt, fem fíib fegib fjérttm,
fá er pab Ijáð oottuc fíefð, ab »it atbarinnac fé
minna eitn manna fcetin. íþab et nú ab fonnu
fatt, ab bágt et ab oefja «r fá fem cettu ab (ara