Ármann á Alþingi - 01.01.1832, Page 81

81
minn! ab íefiurinn fé gerbt ðubretbr, cg fjtjfifl
eg ffitja, ab fiab fem fiií Ijefu um petta efni fatab,
nutni gera tatuöerbann (éttir, ef eptirfsoí nœri breptt;
p»í tefib f)eft eg eptir fsöí, ab Ocm fern (œrt Ijafa
ab nefna ö fern ú, fjafa átt bágt meb, ef tcrncem
sont, ab (efa £eíta fitttta crb iuö, fiau tefa £ab: útð,
og ftpfir mér íífligt, ab farni crbugfeifi fíjáti af fcmu
Ijreght, fiar fem um nafn (jinna báf|iafanna et ab gera*
2írm«mi» €g (;eft nó íitíu í fietta fínn (léc
#ib ab bœta, nema £efbu einu, ab í r;ffar má(t
ft>(gja(i flunbum toeir f)(jéb(fafic ab, fem (jafa eitt
(;!j6b, og cettu fiöí ab (;afa eitt nafn; eg man famt
effi tit ab fiab féu itema fiefbir: «u, fa og ei; eut
()efir (jarbtncer fama fjtjáb fem e, en f« cg ci
fitt egib tjtjób; fumir (>afa uu npíiga falíib uppá
flb ffrifa &i fíjtir au, en effi fann fálf öib fiá tit*
brerjtni, og t)ún er lífa áfarf, fiöí effi fsarf annab,
enn nefna au einé og jiab er tejrb, cg fénna barninu
fiab flraj; en fiab gcrir fieim arbug(eifa í (efhinum,
féu fsau (átin nefng fijrft a og föo u, fiau (efa £á
fietta orb aumttt: foona : a — um — ut:, en effi eiitS
og oera ber «um — ttc; fau gera nefnit. úr orbinu
firjú aíföcebi, í ftab fiefb ab fiab (jefic ei nema too.
£g oit ab tpftum innibinba í fám orbum ficer
regtur, fem eg (jefi nú geftb fprir jfofun (ötenjfunnar,
fœr eru fiefðar.
s