Ármann á Alþingi - 01.01.1832, Page 84

84
ijtínft 5 fiffiöeibar, !fab eg niatt, tiema famfjórbuttggs
mabr minn, tim öerfan a flipfiffi ( ft;rra. <5it £at
fiffiueibar eru attnat abalbjararœbiés íitocgr lanb§
soré, foo oirbifl mer ab nmtit œttu eigi ab gattga
^egjanbi frambjá bfnttm, jjegar tatab er ttm íanbftnS
efni. 0att et ftab ab s>{fu, ab íanbgagnib ^efíc
»erib faííab Oœbi miftu oiféara og nteira, enn fjafa
argagnib, cg foo ^tefir $ab retjnfl fjfngabtií, en fiab
atfa cg fanttaíf, ab fjáfarfitöegrinn gceti aufift meira
entt íanbgagttíb m $»t fern fíab nú er, og ab jiab
geti orbib tofuoerbt oiféara enn fíab nö er; eg játa
ab offtt, ab íanbgagnib geti aufijt og margfalbajl meb
forfjá og funnáttu og tilfoftnabi, ett pab oirbift fá
foo, fem tafmorf jsatt, er jarbttrfjast og íanbgagnib
geti toroelbfiga t)fir fomiff, fétt mifíu ncer, og aub
fénari, entt fiatt, er g«tu afmarfab framfarir fjáfars
«töegfin§. Síanbib, fttrrlenbib, fjefir oiféa ftcerb og
getr eigi útf.flítijf, en fjafíb fjefit átöfntarfaba ftcerb,
(ab minfta fojti ftjrir oorttm attgttm) og fjalbatt
ftgfír mabr foo lángt eba breibt, ab rnabt eigi geti
fomijt íengra eba á annan jtab. Sarbtjrfjan getr
aufijt; menn geta fiíabib garba, fféttabtönog attfíb,
öeitt öatni af míjrttm og fí6um, og fengib ftar engt
fem engiit oortt ábr. SOtenn geta afíab affsfonar
fáftegunba og jarbepía: menn funna maffe meb
tfmafengbinni ab geta affab fornS og fjerí og rcefts
ab jfága, ett f$ fn;fi[t eg fjá tafmerf, fem allt fetta