Ármann á Alþingi - 01.01.1832, Side 102

102
íjaíímir fœííi cnn abrit nubalfcœnbr 03 öinnuraenit
jafnnel í befht oiflum.
(Sigi er frftt fprirfjBf, ob fjilffipaoeibarnar f)elbc
fceti mítgángi fttmra manna; (;efi eg fjeljt i)et)tt
j^etta tuent tilfunbib: 1) ab befitt mennirnir megi
eigi fannig miféafl frá tjifhim og báta útgjorbum,
og 2) ab poílífir fíffimenn megí eigi fá fejánabanb,
nema pcit geti útoegab fér ctféu ft)rir jarbnœbi.
Jpoab ()itm ft)rffa oiboffr, fsá er fiab ab offtt
fgtt, ab ointtufólféefla mifil er f lanbinu, en eigi fé
eg ab Jab fe rétt eba fanngjarnligt, ab láta ftab
fíattba ft)rir, ab arbfamr bjargrœbiéoegr geti attfi|T,
og alíraftjt, Jjegar bjargrœbiboegrinn er pannig lags
abr, ab feir mentt geta gipt ftg er Ijoniim ferta.
fþab er og ettn atbugaoerbt, ab fólfib fjolgar 6bum
f (anbintt, og oirbifT ab benba ti(, ab mcnn leitift
oib f tfma, ab attfa 6jargr«biSoegu ffna og fjolga
Jbeim, pof pab er ofjeint pegar fálfíb er fomib f
jortrob og I)arbna tefr f ári. fþab ocrbr fjoí eigi
fagt meb fonnu, ab fieirra mantta fé mi(T oib, fem
leggja (Tttnb á níjanii atoinnuoeg. fþiíffipaoeibiit mun
í)elbr eigi aufaft f fania jofitubi fem fólfbfjolbinn f
lanbintt, og þv( munu lanbfiné oinnaubi l)enbr
fjoíga eigi ffbr ft)rir Jóab, pó fylffipaoeibarnar ()afi
noffttm framgáng.
J&oab fjab aitnab otribib áfirœrir, Jjá er mfn
nteinfng ftefáj; ®ig unbrar eigi jiáab menn leitifT